ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu
Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g)
Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-t
Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. Maksimaalne eluiga kuni 10 aastat. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana Siil Väike-Karihiir Vesimutt Allikad Bio.edu.ee/loomad Google.com Aitäh kuulamast!
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest
"selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides. Mõiste 'selgrootud' võttis aastal 1801 esimest korda kasutusele Jean Bapdiste de Lamarck. Meririst on selgrootu loom. Siil Selgroogne loom Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil
EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta.......................................................6
VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID. MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA
Kõik kommentaarid