vajalik. Inkubatsiooniperiood Inkubatsiooniperiood on 4 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 2 nädalat. EBV jääb persisteeruma B-lümfotsüütidesse ja umbes 6%-l inimestest võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane
muutlik HÜDROENERGIA Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud Vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Plussid Taastuv, puhas energialiik Jaamad lihtsad, töökindlad, pika tööeaga. Vesi on endiselt kasutuskõlblik Lihtne ehitada Miinused/keskkonnaprobleemid Ressursside killustatus, piiratus Sesoonsus e. hooajalisus Tootmiskulud on kõrged Vähendab kalaliikide arvukust Majanduslik kahju Rahvusvahelised kohustused Hüdroenergia Eestis Tuntud juba 13. sajandist Hüdroenergia tootmine Eestis ei ole tavamõistes roheline Veevarude killustatud Kasutatud allikad http://www.tea.ee/files/032low.pdf http://miksike.ee/docs/referaadid2006/alter natiivsed_energiaallikad_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/H %C3%BCdroenergia =
● Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ● Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ● Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine ● Taastuvenergia, sh päikeseenergia tootmine loob uusi, kohalikke töökohti Puudused ● Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat ● Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõµttu ● Käesolev tehnoloogia on ebaefektiivne - vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks ● Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase ● Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind
saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud Suhteliselt madalad hoolduskulud Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult Miinused: Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta The benefits of solar electricity Cut your electricity bills: Sunlight is free, so once you've paid for the initial installation, your electricity costs will be reduced.
Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 19891994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid
Vesi on taastuv loodusvara. Hüdroenergia tootmine on keskkonnasõbralik (nt. ei teki õhusaastet). Hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga. Nad ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks. Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Elektri omahind on suhteliselt väike. Tallinna tehnikaülikool PUUDUSED Sesoonsus e. hooajalisus – sõltumine ilmastikust ja veehulgast. Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike. Ehitamine kulukas. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Tallinna tehnikaülikool KESKKONNAPROBLEEMID Keskmisest soojem ja hapnikuvaesem vesi
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene
omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Koguvara käibesiduvus näitab ettevõtte vara kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel, st kui palju müügitulu saadi koguvarasse investeeritud iga euro kohta. müügitulu koguvarade käibekordaja= keskmine koguvara
· Piiramatu ressurss. · Küllaltki madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks · Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine · Taastuvenergia, sh päikeseenergia tootmine loob uusi, kohalikke töökohti Päikeseenergia puudused · Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses. · Sesoonsus. · Käesolev tehnoloogia on ebaefektiivne - vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks · Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu · Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota
Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti tõsi, vorstilemb on eestlane ju tänapäevani, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Kodune leivategu on olnud eestlastele omane ammusest ajast ning ka tänaseks on kodune leivategu uue hoo sisse saanud. Samas on vahepeal paar põlvkonda, kes leivateost midagi ei tea. Rukkileib kuivatatud mustikate ja kõrvitsaseemnetega Sesoonsus ja kokkuhoid Erinevate rahvaste köögid on sajandeid tagasi kujunenud peamiselt kohalikest (kliima)oludest ning tooraine kättesaadavusest tulenevalt nii ka eesti köök. Ka erinevad usundid on rahvuskööke teatud määral mõjutanud. Vana eesti köögi juures on olulisteks märksõnadeks sesoonsus ning tooraine lõpuni ära tarvitamine, kui tahate, siis "ninast sabani" või "jääkideta kokanduse" filosoofia. Nii tapeti
- Kui palju on toote valmistamine mehhaniseeritud ja kui suures osas kasutatakse käsitööd. - Kas teenus valmistatakse ette ja osutatakse antud ettevõttes või kasutatakse mingis ulatuses ka allhanget. - Kuidas toimub operatiiv- ja kvaliteedi juhtimine. - Tulemuspalga või tükitöö korral näidatakse selle arvutamise alused. - Kui on tegemist uue toote või teenusega, siis kirjeldatakse ka toote juurutamise protseduuri. Turg Turu iseloomustus: suurus, sesoonsus, kasvamine/kahanemine perspektiivis. Kliendi iseloomustus: kes ostavad, nende vajadused, võimalused, ostuotsuse langetamise kriteeriumid: klient ettevõte kes otsustab ostud, mida ise toodab, kes on tema toote/teenuse kliendid. Klient eraisik- tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek. Hinnatase. Antud ettevõtte tegelik või oodatav turuosa. Kas valitud turg on hinnatundlik või väärtustatakse mingit teist näitajat- kvaliteet, disain jms. Kas selles
määratleda sektori kitsaskohad ning muuta need kriitilisteks eduteguriteks, millele keskendumine aitab tõsta turismisektori toimimise efektiivsust ning jätkusuutlikkust. Turismimajandust puudutavad probleemid ning sellest tulenevad tagajärjed on omavahel tihedalt põimunud, üks probleem avaldab mõju mitmes valdkonnas. · Peamised turismisektori probleemid või kitsaskohad Eestis on: - vähene turismitoodete valik, - sesoonsus, - info levitamine olemasolevate toodete kohta, - Eesti vähene tuntus, jätkuvalt parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, - turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Eesti turismisektori kitsaskohad · suur ühepäevakülastajate osatähtsus (2003. aastal oli selleks hinnanguliselt 57% väliskülastajatest), · lühike Eestis viibimise periood (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva, mis viitab
1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservideks nimetatakse selliseid piimatooteid, mille säilivusaeg on pikk ka temperatuuril üle 0oC. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg
7,9% Lähis-Ida 46,4 milj. 13,4% Eesti 1,9 milj. 2,1% Eestisse reisis eelnevaga vähem : Soome -6% Rootsi -15% Saksamaa -3% Venemaa -16% 12. Turismi probleemid ja tugevad küljed Eestis - + Eesti vähene tuntus reisi sihtkohana Pealinn Tallinn ühekülgsed turismitooted kultuuripärand sesoonsus looduskeskkond turistide kontsentreerumine suurematesse Põhja- ja Ida-Eesti keskustesse Lääne- Eesti koos saartega turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet Lõuna-Eesti (kuppelmaastik) ebaühtlased transpordivõimalused kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa ja individuaalturistidele heaoluteenused
Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Miinused 3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal(30%) Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne – vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota
väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?
1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservideks nimetatakse selliseid piimatooteid, mille säilivusaeg on pikk ka temperatuuril üle 0oC. 2. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? · Pikk säilivusaeg · Suur energiamahukus · Võimalus ära kasutada sekundaartoodet · Suur toorainevajadus/tootmise sesoonsus 3. Kuidas jaotatakse piimakonserve kasutusviisi / kasutusvaldkonna järgi? Tuua välja 4 valdkonda koos näidetega. · Lõpptootena inimtoiduks kondenspiim, imikute piimasegu · Pooltootena inimtoiduks lõssipulber jogurti tootmiseks · Loomasöödaks vasikatele täispiimaasendajad, lõssipulber · Toiduainetetööstuses vorstis kas. lõssipulbrit, laktoosipulber ravimitööstuses 4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? · Pikk säilivusaeg
Hiiumaa väliskülastajatest enamuse (üle 50%) moodustavad soomlased, kuid tegemist on kahaneva trendiga. Samas tuginedes EAS Turismiarenduskeskuse uuringutele saab väita, et järjest on pikenenud soomlaste Eestis sh. ka Hiiumaal veedetud aeg. Lisaks Soomele on Hiiumaa külastajate hulgas ka palju Saksamaalt, Rootsist ja Lätist pärit turiste. Tõusvat trendi on märgata Venemaalt pärit külastajate hulgas. Eestis on turism hooajaline äri ja majutusteenuse sesoonsus Hiiumaal langeb kokku kogu Eesti vastava perioodiga. Ka Hiiumaa turismiettevõtjate peamiseks probleemiks on see, kuidas madalhooajal ööbimisega külastajate voogu hoida. Üheks võimalikuks viisiks ööbimisega külastajate arvu suurendamiseks talveperioodil on ettevõtjate poolt pakutavate vaba aja veetmiseks mõeldud turismiteenuste mitmekesistamine. Majutusteenuse eest küsitav hind Hiiumaal ei ole niivõrd sõltunud hooajast kui muudest mõjuritest (nt
Miks minna sihtriiki? 1) Turu areng (uued müügivõimalused) 2) Vajalike ressursside hankimine (tooraine hankiva tööstusharu jaoks, inimressursid, põllumajanduslikud) 3) Õppimise võimalus (teadmised) 4) Ettevõtte rahvusvahelise paiknemise parandamine (senise paigutuse edasiareng) Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid A. Turutegurid · suurus · kasv · toote elutsükli faas · võimalused eristumiseks · tarbijate hinnatundlikkus · nõudluse sesoonsus B. Konkurentsitegurid · konkurentide arv ja tugevus · võimalus erineda konkurendist Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid C. Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid · Sektori arengupotentsiaal tervikuna · Tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste · Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed, tehnoloogiad) · Sisenemise ja väljumise tõkked · Juurdepääs toormele ja tööjõule D. Keskkonna tegurid · Regulatsioonid · Üldine ärikliima · Sotsiaalne kapital
Hirmu tekitajad: · kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) · looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine · neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus (lammaste hirm värava ees). Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed.
Tavaliselt arvatakse, et juurutus- või kasvufaasis turud on kõige atraktiivsemad, kuid 12 kogenud turundajad on leidnud viise, kuidas uute võtetega muuta langufaasis olev turg uuesti kasvavaks turuks. Turu tsüklilisus. Majandus on oma olemuselt tsükliline. Seega on ka igal tegevusharul oma arengutsükkel. Sesoonsus. Paljud majandusharud on mingil määral sesoonsed. Sesoonsus olenenb klientide tarbimisharjumusest ning enamikul juhtudel on seda innovaatiliste võtetega võimalik vähendada. Turundusmeetmestik. Igale tegevusvaldkonnale on iseloomulik oma väljakujunenud turundusmeetmestik. Sõltuvalt harust võib rõhuasetus veidi erineda, nt mõnes harus on suurem rõhk tootel, mõnes promotsioonil. Kasumlikkus
Mõlema huvi kultuuriturismi vastu ning aktiivsed suve- ja talvepuhkused lisanduvad samuti kiiremini kui ülejäänud sihtgruppidel. Kuna tänastest noortest kujunevad järgmise sajandi alguse turismimajanduse põhikliendid, siis moodustavad nad käesoleval hetkel eriti olulise ja perspektiivika turusegmendi ning nõuvavad põhjalikku lähenemist. Segmenteerimine muutub edu võtmeks ja nii suundutakse suuremate gruppide, marketingi koostöö ja harukontorite süsteemi poole. Sesoonsus jääb, kuid seda tuleb vaadelda kui marketingi võimalust, mitte kui probleemi. Üle 50% kõikide hotellide külastajatest on ärituristid, kuid see ähvardab jätta nädalalõpud tühjaks, kui ei võeta midagi ette teiste külastajate ligimeelitamiseks. Lahenduseks oleks ka, kui sama ärireisija pikendaks oma külastust nädalalõpuni, et teha väike puhkepaus. Taoline võimalus on täiesti reaalne, sest elustiil on hakanud üpris kiiresti muutuma:
40%o ringis. Eestimaa kubermangus oli nähtuseks abielude sõlmimise väga ebaühtla arvu tahtliku piiramisega perekonnas. Sajandi jõudmine võttis aega ning polnud ne jaotumine ühe aasta piires (sesoonsus). Ta sündimus kümme ja viisaastakute lõikes üle lõpukümnenditel sündimus üksikutel aastatel kättesaadav kaugeltki kõigile. 40%o viimati 1790. aastail. Aastad 180160 lurahva abiellumine sõltus põllutööde enamvähem ühtlustus.
Milliseid teenuseid tehnoloogilised tooted, põllumajtooted, pakutakse? Millistes teenused, keskkonnaga seotud kogustes? administratiivteenused teenused Kuidas toodetakse? Arenenud tehnoloogiaed Arenenud ja traditsioonilised tehnoloogiad Millal toodetakse? Pidev tsükkel, Suurem sesoonsus; aastaringselt suurem suhteline ilmastiku mõju Kus toodetakse? Kontrollitud keskkonnas Vabas õhus Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine
päikeseelektrisüsteem töötab hääletult; on võimalik mikroelektrijaamu võrguga liita; energia tootmine langeb kokku büroohoonete, turismitalude jm sarnase tarbimismustriga hoonete tarbimisega; PV-süsteem aitab siluda päevaseid tarbimise tippe. [15] Päikesepaneelide puudused: vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat; sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal, talvel ja suvel energia tootlikkus sõltub kaldenurgast ja päikese järgitavusest - 20...50 kordne vahe; tänane tehnoloogia on ebaefektiivne vaid 14% kuni 16% päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks; suhteliselt suur investeermiskulu; tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu;
subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade kasvatamisel Haritava maa hulk sõltub geograafilisest Parasvööde: asukohast Sesoonsus – saab ainult ühe saagi aastas, Põllumajandust mõjutavad tegurid sest aastaajad on nõmedad Looduslikud: Suur tähtsus metsandusel Kliima (määrab taimede kasvuperioodi e. Lähistroopiline: Pikk vegetatsiooniperioodi)
kui hästi regressioonisirge lähendab vaatlusandmeid, väärtus 0,9364, Tallinna puhul lausa 0,9831 ehk siis sobib peaaegu ideaalselt antud joone silumiseks. Joonis 26. Joonis 27. 2.5. Aegrea kompleksanalüüs, multiplikatiivne mudel 22 Uuriti sesoonse komponendi sõltuvust dekaadi osast. Ehk siis, kuidas käitub rahvastiku muutumine aastakümnete erinevates osades. Joonistelt 28 ja 29 on näha, et teatud sesoonsus on täiesti olemas. Samas olgu öeldud, et tegelikult arvutatakse sesoonsust tavaliselt kvartalitest lähtuvalt, kuid kuna antud uuringus on tegu aastatega ning autor pidas uuritavat aspekti siiski väga huvitavaks, siis kasutati selle arvutamiseks hoopis aastakümnete jaotust, mis tegelikult annab põhimõtteliselt samamoodi teatud ülevaate. Joonis 28. 23 Joonis 29.
Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) Linnas toodetakse pigem tööstuskaupasid ja pakutakse tehnoloogilisi teenuseid ja administratiivteenuseid, samas maal toodetakse ressurssidel põhinevaid tooteid, põllumajandustooteid ja pakutakse keskkonnaga seotud teenuseid. Linnas kasutatakse arenenud tehnoloogiaid ja maal arenenud ja ka traditsioonilisi tehnoloogiaid. Linnas toodetakse pideva tsüklina, aastaringselt, maal aga suurem sesoonsus, suurem suhteline ilmastiku mõju. Linnas toodetakse kontrollitud piirkonnas, maal vabas õhus. Linnas on tarbijateks kauged ja kohalikud turud, maal enne kohalikud turud ja siis kauged turud. MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: maaliste piirkondade tüübid, rahvastikumuutuste põhisuunad (kasv või vähenemine) piirkonnatüüpide järgi
(inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). 12. Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. 14. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel
Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 4,4 kuni 6,6 ºC, madalaim kõrgustikel ja kõrgeim Lääne-Eesti saarte läänerannikul. Vegetatsiooniperioodi* pikkus on 180195 päeva ning külmavaba perioodi pikkus 110190 päeva. Pikimad on need Edela-Eesti rannikul, lühimad Kirde-Eestis. 1.4. Tuul, õhuniiskus, pilvisus ja sademed, sh lumikate Eesti siseosades on aasta keskmine tuule kiirus alla 4 m/s, rannikul üle 6 m/s. Tuule kiirusel on ilmne sesoonsus. Sügisel ja talvel on tuul tugevam kui kevadel ja suvel. Tuule kiirus on suurim detsembris, väikseim juulis, sisemaal ka augustis. Eesti paikneb niiske kliima vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Suurem on see talvekuudel ja väikseim mais, keskmiselt vaid 70%. Rannikualadel on õhuniiskus suurem kui sisemaal, eriti soojal poolaastal. Aasta keskmine üldpilvisus on Eestis ligikaudu 7 palli
saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud · Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku Puudused Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat. Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu. Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota. Pikk tasuvusaeg. Vesi Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas. Samas on hüdroenergia kasutamise maht piiratud, kalad.
3.2.2 Kasvutendentsid Kas on tegemist stabiilse, kahaneva või laieneva turuga? Kui on tegemist laieneva turuga, siis mis faktorid selle põhjustavad? Kuidas need võiksid aja möödudes muutuda? 3.2.3 Kliendi ostuotsuste alused Kellele antud toodet/teenust pakutakse? Kas nad on üksikisikud, teised äriettevõtted, valitsusasutused? Mis on selle turu klientide põhilised vajadused? Kas antud turusektor reageerib enam hinna muutustele või toote muutustele? 3.2.4 Sesoonsus/tsüklilisus Kas on tegemist sesoonse või tsüklilise nõudmise tõusu ja langusega? 3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus? Mis on iga konkurendi põhilised tunnusjooned? Suurus, pakutav toodang, geograafiline ulatus, juhtimine? Mis on iga konkurendi tugevad ja nõrgad küljed?
millistes kogustes? administratiivteenu keskkonnaga seotud sed teenused Kuidas toodetakse? Arenenud Arenenud ja tehnoloogiad traditsioonilised tehnoloogiad Millal toodetakse? Pidev tsükkel, Suurem sesoonsus; aastaringselt suurem suhteline ilmastiku mõju Kus toodetakse? Kontrollitud Vabas õhus keskkonnas Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)
Mudeli headust mõõdetakse enamasti tema kirjeldatuse tasemega ehk determinatsioonikordajaga, R 2 Näitab kui palju sõltuva muutuja (y) hajuvusest seletav muutuja (trend, t) kirjeldab Omab väärtusi vahemikus [0, 1]; mida kõrgem, seda paremini seletav tunnus sõltuva tunnuse hajuvust kirjeldab Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Aegrea komponentide arvuliseks iseloomustamiseks leitakse vastavad indeksid: üldist varieerumist iseloomustav ehk kogukõikumise indeks trendi indeks hooajalisuse ehk sesoonsuse indeks jääkkomponent
5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 14.Mis on Eesti turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 3 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 4 Eesti vähene tuntus 5 Jätkuvalt parandamist vajav maine 6 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 7 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 15. Milleks kasutatakse klienditeekonna meetodit? See on analüüsivahend ja kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamise vahend teenindusettevõttes. 16. Nimeta klienditeekonna sammud 1 Huvi ärkamine(teekond võib seega jätkuda)/äratamine või mitteärkamine(ttekond
Võrreldes 1989. aastaga on piimatoodang praegu kaks korda väiksem. Toorpiima kvaliteet on aastatega märgatavalt paranenud. ELis kehtivatele toorpiima nõuetele vastab praegu 93% kogu Eestis toodetud toorpiimast. Piima rasvasus on keskmiselt 4,1%. 2000 aastal oli ilmastik tervikuna karjakasvatajale soodne. Toorpiima kvaliteet oli 2000 aastal järgmine: eliit- või kõrgem sort 83% ning I sort 14%. Piima kvaliteedi puhul on märgatav ka sesoonsus. Kvaliteet on madalam III kvartalis ja kõrgem talvel - IV kvartalis. Selline trend oli jälgitav 1999 aastal, samas 2000. a oli toorpiima kvaliteet stabiilne. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava piima kogust ja kvaliteeti oluliselt suurendada. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 87,3% vett ja 12,7% kuivainet, mis omakorda koosneb keskmiselt 3,9% rasvast, 3,2% valgust, 4,7% piimasuhkrust ehk laktoosist ja 0,9% moodustavad mineraalained ja vitamiinid
Matemaatiline joon- arvutad joone valemi järgi välja, asendad sinna x-d. · Interpoleerimine aegrea puuduvate elementide arvväärtuste leidmine · Ekstrapoleerimine vaatlustega hõlmatud osa põhjal tehtud järelduste üldistamist vaatlusega mittehõlmatud osale Aegrea komponendid: Üldjuhul eristatakse aegreas kolme komponenti: · Trend ehk arengutendents · Lühiajalised süstemaatilised võnked (sesoonsus, tsüklilisus vms) · Juhuslik komponent (hõlmab paljude juhuslike mõju avaldavate tegurite koondmõju) Trendiindeks= matemaatiline joon/algne keskmine(terve valimi). Kui see on alla1, siis matemaatilise joone väärtus on madalam kui keskmine. Trendi elimineerimine= algandmed/trendiindeks. Uus graafik. Kvartali indeks- paneme esialgse sirge kõikuma. Is= iga kvartali keskmine/algne keskmine.
5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor,
Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist -
Nendest üks osa on globaalsed mõjurid, mis mõjutavad suuri piirkonnasid, aga teised on kohalikud, ja nad muudavad kohalikku Eesti kliimat omapäraseks võrreldes teiste sama kliimatüübi aladega. Neid faktoreid saab jagada kolmeks rühmaks: kiirguslikud, tsirkulatsioonilised ja geograafilised. 3.1. Kiirguslikud kliimategurid Eesti asub parasvöötmes 57°N ja 59°N laiuskraadide vahel – üsna kaugel ekvaatorist. Seetõttu iseloomustab Eesti kliimat tugev sesoonsus: tänu Maa pöörlemistelje kaldenurgale talvel saabub Eesti maapinnale vähem Päikesekiirgust, kui suvel, ja seetõttu esineb sesoonsete temperatuuride tuntav erinevus. Omakorda temperatuuride mitmekesisus mõjutab ka teisi ilmaelemente. Eestis on Päike kõrgeimas asendis suvisel pööripäeval (22. juuni) – ca 55° ja madalaimas asendis talvisel pööripäeval (22. detsember) – ca 8° horisondist (lõunast põhjani on erinevus ±1° võrra).
Kuidas ja kas mõjutavad tunnused koos sõltuvat tunnust. 91) Sesoonsuse hindamine fiktiivsete tunnuste abil Sesoonsed muutused – seaduspärased perioodilised muutused trendi ümbruses Fiktiivsete tunnuste arv mudelis 1 võrra väiksem perioodide arvust. Fiktiivsete muutujate abil ühendatakse erinevate ajaperioodide regressioonmudelid. Modelleerimiseks võib luua mudeli mille fiktiivsed muutujad tähistavad ajaliselt kvartalit. Sesoonsus – hooajaline (kõikumine) Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi teststatistiku empiiriliseks väärtuseks 2,7. Kumb hüpotees kehtib, kui nivool 0,05 on selle statistiku kriitiline väärtus 1,4? sisukas hüpotees Teststatistiku empiiriline väärtus on nulllist kaugemal kui kriitiline väärtus, järelikult on nullhüpotees ümber lükatud ja kehtib sisukas hüpotees.
● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse
Kujundustööd Müük kõrge kasumismarginaaliga Artbase Reklaam OÜ Reklaamtooted 5. Turg Ettevõtte turuks on Põhja-Eesti (Harjumaa, Virumaa), kus tegutseb suurel hulgal ettevõtteid. Peamiseks sihtturuks on Virumaa, kus tegutseb u 16000 registreeritud ettevõtet ja hulgaliselt suuremate esinduste filiaale ja esindusi. Läbi erinevate koostööpartnerite ja lepinguliste klientide on hetkel ettevõtte turuks ka Läti ja Leedu. Sesoonsus või tsüklilisus on reklaaminduse valdkonnas suhteline. Näiteks suvisel ajal kasvab välireklaami turg ja samas suvepuhkuste lõppedes kasvab töömaht. Kindlasti mõjub ka reklaamivaldkonnale majanduse käekäik, mille näitena võin tuua mitme maailma suurima reklaamagentuuri, mis said alguse just Ameerikas 30ndate majanduskriisi ajal. Klientideni jõudmiseks kasutab ettevõte erinevaid meetodeid. Ettevõttel on plaanis kliendid jagada
39. Millised on võimalused ebaühtlase töömahu puhul töö korraldamiseks? 1) Tööaja norm (töötundide arv kuus) ja kuu kalendripäevade arv (näiteks 2007 aastal oli detsembrikuus 149 normtöötundi ja 31 kalendripäeva. Mitu normtöötundi on 2012 aasta detsembris?) 2) Tootmise-teeninduse korralduse iseloom (nt teeninduse töökorraldus erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel) 3) Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine 4) Sesoonsus 5) Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele 6) Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal 7) Töötamine ületundidega 8) Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks 9) Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt 40. Mis on tööaja summeerimine? Miks kasutatakse tööaja summeerimist?
arenev turg. Mida ennustatavam on turg, seda paremini annab määrata segmendi potentsiaalset väärtust. Kui firmal puuduvad konkurentidega võrreldes kulude eelised, siis meeltavad seda firmat vähem hinnateadlikud turud, kus on väike hinnaelastsus. Need turud, kus tarbijatel on suur võim, on tavalisel vähem atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.) 3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ? Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks.
seisukohast. Aegrea andmete analüüs nõuab, et analüütik uuriks andmete käitumist. Sageli saab 10 seda teha andmete esitamisel graafiliselt ja graafiku visuaalsel uurimisel. Graafikul võib märgata ühte või mitut seaduspärasust: 1) Tendentsid (trendid) andmete pidev liikumine pikema ajaperioodi jooksul. Elanikkonna migratsioon, tulude, kultuurifooni muutumine on sageli tendentside põhjustajaks. 2) Sesoonsus kuulub lühiajaliste, sageli regulaarsete muutuste hulka 3) Tsüklid on lainekujulised muutused perioodi kestusega üle aasta. Sageli on seotud majanduslike, poliitiliste, ka põllumajanduslike tingimustega. 4) Ebaregulaarsed muutused toimuvad ebaharilike olukordade tõttu: rasked ilmastikutingimused, streigid või kardinaalsed muutused tootmis- või teenindusprotsessis.
Nahal on omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale eksootilise väljanägemise. Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku. UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise sesoonsus. Indlemine algab koos valguspäeva lühenemisega. Valguspäev hakkab meie tingimustes (laiuskraadil) juuli keskpaigast kuni detsembrini (jaanuarini) aeg millal võime loomi viljastada. Kasvataja peab tegema valiku, millal viljastusaeg farmis korraldada. Sellest saab alguse uus lambakasvatuse aasta, sellest saab alguse kogu aastane lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad)
Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Haru elutsükli faasid Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Konkureerimisulatus Konkurentide arv ja nende suurus (konsolideerumine?) , Mastaabiefekt, kogemuskõvera efekt Kapitalivajadus Väljumisbarjäärid Tehnoloogiliste muudatuste kiirus Toodete ja teenuste diferentseeritus Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk, sesoonsus Täiendkaubad Kliendi lojaalsus ja ümberlülitumiskulud Ligipääs ressurssidele ja jaotuskanalitele Haru reguleeritus Superbus vs Maanteeamet Vertikaalne integratsioon kirjastamise näide Kõige atriktiivsem haru on ehitusmaterjalide tootmine ja müük 10p Piimatööstus Moetööstus Valmiskohvi jaemüük Konkurentsijõud. Porteri 5 jõu mudel Uute konkurentide harru sisenemise oht ehk uute sisenejate jõud sõltub
Hinnakujunduse mõjurid: Ettevõttesisesed: - Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad - Turunduse eesmärgid ja strateegiad - Tootmiskulud – nii muutuv- kui püsikulud - Kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele - Laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalanduse ja vastupidi - Turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi Ettevõttevälised: - Nõudlus – sh sesoonsus, hinnaelastus - Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes - Konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents - Turustuskanali nõuded - Riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine Hinnakujunduse meetodid: Kulupõhine hinnakujundus (hinna määramisel võetakse arvesse toode ja sellele tehtud kulutused)
*isiklikuks(remontimine, raamatu kirjutamine, puhkureisi korraldamine), *tootmisprogrammi jaotus allüksuste vahel(max kasumit, max toodangut, min kulusid); *riiklikuks(maanteede või ametiasutuste ehitamine, rahvaloenduse korraldamine), *tootmisprogrammi jaotus ajaperioodide vahel(max kasumit, max toodangut, tingimused- *ettevõtte projektiks(uue toote väljatöötamine, kliendipäevade korraldamine). tähtajad, sesoonsus, puhkuste perioodid); *töötajate jaotus tööde vahel(erinevatel töötajatel on 6.2. Projekti tsükkel. 1)projekti identifitseerimine(mis laadi see projekt on?, mis on erinev tööviljakus, kompetentsus, max tööviljakust); *tootmisvõimsuste eesmärk ja ülesanded?, kellele sihitud?kulud, kestus, mis teha kui projekt ei käivitu?) koormamine(effektiivne, intensiivne(tehniline võimsus))- min tootmistsükli kestus;