Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #1 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #2 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #3 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #4 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #5 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #6 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #7 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #8 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #9 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #10 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #11 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #12 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #13 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #14 Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kukuxumusu Õppematerjali autor
Ökoloogia seminari ettekanne; alternatiivsed energiaallikad; Tuule ja hüdroenergia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
pptx

Keskkonnakaitse

Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA  Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.  Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades.  Taastuvenergia.  Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk.  Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM

Keskkonna kaitse
thumbnail
7
odt

Energiaressursid

Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju. Taastumatud energiaallikad nõuavad taastumiseks miljoneid ja miljardeid aastaid, niiet nende kasutamist tuleks piirata igal võimalusel. 3.1 NAFTA Alustan naftaga, sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks. Hetkel on juhtivad naftat omavad riigid Saudi-Araabia, Kanada ja Iraan. Need riigid peaksid olema

Geograafia
thumbnail
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2

Uurimustöö
thumbnail
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see

Geograafia
thumbnail
31
odt

Taastuvenergia

.............................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor.........................................................................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:....................................................................................

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
49
docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

energiasaamise viisidega (Joonis 11.). Küsimuses oli võimalik valida mitu vastusevarianti. Vastusevariantideks olid: ,,geotermaalenergia", ,,loodete- ehk laineteenergia", ,,fossiilsetelt kütustelt saadav energia (nt põlevkivi, kivisüsi)", ,,bioenergia", ,,tuumaenergia", ,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25 26 inimese eelistuseks oli geotermaalenergia ja 21 korral valiti loodeteenergiat. Kõige vähem valiti tuumaenergiat (13 juhul), vedel- või gaaskütust (seitsmel juhul) ja fossiilkütuseid kõigest kuuel korral. 302 korral 325st oli eelistuseks taastuv energiaallikas, ligikaudu 93% valikutest moodustusid alternatiivenergiaallikad. Joonis 11

Energia ja keskkond
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

............................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12 2 ENERGIAALLIKAD.........................................................................................................................................14 2.1 KÜTUSTE LIIGITUS........................................................................................................................................14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus......

Energia ja keskkond
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun