Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM
Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju. Taastumatud energiaallikad nõuavad taastumiseks miljoneid ja miljardeid aastaid, niiet nende kasutamist tuleks piirata igal võimalusel. 3.1 NAFTA Alustan naftaga, sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks. Hetkel on juhtivad naftat omavad riigid Saudi-Araabia, Kanada ja Iraan. Need riigid peaksid olema
SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see
.............................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor.........................................................................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:....................................................................................
energiasaamise viisidega (Joonis 11.). Küsimuses oli võimalik valida mitu vastusevarianti. Vastusevariantideks olid: ,,geotermaalenergia", ,,loodete- ehk laineteenergia", ,,fossiilsetelt kütustelt saadav energia (nt põlevkivi, kivisüsi)", ,,bioenergia", ,,tuumaenergia", ,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25 26 inimese eelistuseks oli geotermaalenergia ja 21 korral valiti loodeteenergiat. Kõige vähem valiti tuumaenergiat (13 juhul), vedel- või gaaskütust (seitsmel juhul) ja fossiilkütuseid kõigest kuuel korral. 302 korral 325st oli eelistuseks taastuv energiaallikas, ligikaudu 93% valikutest moodustusid alternatiivenergiaallikad. Joonis 11
............................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12 2 ENERGIAALLIKAD.........................................................................................................................................14 2.1 KÜTUSTE LIIGITUS........................................................................................................................................14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus......
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
Kõik kommentaarid