Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõningad ehitusmaterjalid (0)

1 Hindamata
Punktid

Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 1989–1994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon .
Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks eksporditakse Kundas toodetavat tsementi ning Aseri savist katusekive ja telliseid .
Kaubabetoon.
Kaubabetoon on betoonisegu , millest valatakse betoonkonstruktsioone ehitusplatsil, veetakse objektile mikseritega ( segurauto ) ja paigaldatakse betoonipumpade abil või otse mikserist.
Viimase 10 aasta jooksul on toimunud kiire üleminek uuele tehnoloogiale. 1990.-ndate alguses ilmusid Eestisse esimesed mikserid ja betoonipumbad, 1994.-95. aasta paiku algasid kiired muutused. Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue tehnoloogiaga monoliitsete betoonehitiste rajamise. Tohutult on kasvanud ehitustempod. Ehitusplatsil valamine on kiire ja paindlik tehnoloogia - kui täna valmib joonis, siis homme võib seda juba konstruktsiooni valada. Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad ).
Mõningatest materjalidest :
* Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub kõvaks ja vastupidavaks teisi kivimeid siduvaks kaltsiidiks. Eestisse jõudis see ehitusmaterjal 13. sajandil.
* Stukk on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi.
* Kipsplaati nimetatakse ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprokiks. Kipsplaat ehk küprok on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehtiuses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm ja laius 1,2m, pikkus varieerub 2-3m piires. Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS.
* Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel.
* Silikaattellis on tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi . Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest , Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910 . aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT.
* Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 14. sajandist. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid, mis kuivatati ning põletati ahjus. Hiljem töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub Aseris . Ehitustellise tavalised mõõdud on 65x120x250mm.
Mõningad ehitusmaterjalid #1 Mõningad ehitusmaterjalid #2 Mõningad ehitusmaterjalid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mehis Lember Õppematerjali autor
Ülevaade mõningatest ehitusmaterjalidest

Sarnased õppematerjalid

EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Kategoriseerimata



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun