PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL (1)

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalteaduskond
Informaatika instituut

PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL

Kursusetöö aines Ökonomeetria
Koostajad: Sille Kasvandik
Maris Lees
Juhendaja : J. Roots
Tartu 2004

SISUKORD

PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS 4
1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs 4
1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine 4
2.REGRESSIOONANALÜÜS 2
3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y 2
3.1. piimatoodang lehma kohta 2
3.2. piima müük 3
3.3. Piimalehmatoetus (EEK) 4
KASUTATUD KIRJANDUS 6
KOKKUVÕTE 7
LISAD 8
Lisa 1. põhistatistikud 2

SISSEJUHATUS

Piimatoodang hakkas Eestis alanema üheksakümnendate aastate alguses ning tõusis esimest korda alles 1997.a., millele järgnes Venemaa majanduskriisi tõttu ja ekspordinõudluse vähenemise tagajärjel taas toodangu langus. Võrreldes 1989. aastaga on piimatoodang praegu kaks korda väiksem. Toorpiima kvaliteet on aastatega märgatavalt paranenud . ELis kehtivatele toorpiima nõuetele vastab praegu 93% kogu Eestis toodetud toorpiimast. Piima rasvasus on keskmiselt 4,1%.
2000 aastal oli ilmastik tervikuna karjakasvatajale soodne. Toorpiima kvaliteet oli 2000 aastal järgmine: eliit- või kõrgem sort 83% ning I sort 14%. Piima kvaliteedi puhul on märgatav ka sesoonsus. Kvaliteet on madalam III kvartalis ja kõrgem talvel - IV kvartalis. Selline trend oli jälgitav 1999 aastal, samas 2000. a oli toorpiima kvaliteet stabiilne. Aretusprogrammidega on õnnestunud lehmade poolt toodetava piima kogust ja kvaliteeti oluliselt suurendada. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 87,3% vett ja 12,7% kuivainet, mis omakorda koosneb keskmiselt 3,9% rasvast, 3,2% valgust, 4,7% piimasuhkrust ehk laktoosist ja 0,9% moodustavad mineraalained ja vitamiinid . Komponendid esinevad piimas erineval füüsilisel kujul, näiteks lahustunud laktoos , kolloidsed valgud ja vees emulgeeritud lipiidid . 2000.aastal hakati toetama riiklikult Eesti maatõugu kui ohustatud tõugu ja sellest ajast alates hakkas maatõugu lehmade arv jälle kasvama. Eesti punane ja Eesti musta-valgekirju. Maailma juhtivaim piimatootja on USA 68303008 tonniga aastas.
http://www.agri.ee/trykised/aastaraamatud/aastaraamat04/02.html
Antud kursusetöö eesmärgiks on määrata kindlaks piima tootmise muutust mõjutavad olulised tegurid aastal 2000 ja analüüsida piima tootmise muutuse ja teda mõjutavate tegurite vahelist mitmest korrelatiivset sõltuvust.
Püstitatud eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi üldine statistiline analüüs ja regressioonanalüüs. Nende läbiviimiseks kasutatakse programme Microsoft Excel ja Statgraphics Plus Demo . Vastavate programmide abil püütakse koostada võrrand (ökonomeetriline mudel), mis kirjeldaks kõige paremini piima tootmist ja teda mõjutavate tegurite vahelist sõltuvust.

1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS

1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs

Töö püstitatud eesmärkide saavutamiseks valisid autorid etteantud andmebaasist välja näitajad (tegurid), mis mõjutavad kõige enam piima toodangut.
Piima tootmine kuulub loomakasvatuse valdkonda. Autorite poolt väljavalitud tegurid, mis mõjutavad piima tootmise muutust kõige enam, võib jagada järgmiselt:

otseselt mõjutavad tegurid (organisatsioonilised tegurid, tootmistehnoloogiat iseloomustavad tegurid jne);

tagapõhjanäitajad (üldist olukorda iseloomustavad näitajad, nt. ettevõtte tugevus);

mahunäitajad (iseloomustavad tootmise ulatust, nt. kogutoodang );

spetsialiseerumisnäitajad (loomakasvatuse osa üldises tootmises, loomakasvatuse osa kogu loomakasvatuses).
Piima lehmade arv (tk), Piima toodang lehma kohta (ts), sööda kogus looma kohta (ts), piima müügihind (EEK/ts), piima müük looma kohta (ts), piima müük looma kohta (EEK), piimalehmatoetus, looma kohta (EEK/tk), Veised , ostetud-, müüdud-, omatarbeks loomade arv.

1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine

Andmete edasiseks töötlemiseks leiti põhilised statistilised näitajad, kasutades Microsoft Exceli funktsioone,

Aritmeetiline keskmine on kogumi keskmine väärtus, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut;

Mediaan on kogumi keskliikme väärtus. 50% kogumi liikmetest omab mediaanist väiksemaid, 50% suuremaid väärtusi, omab vastava näitajaga samasugust mõõtühikut;

Dispersioon näitab muutujate jaotumist , hajuvust, omab näitajaga sama mõõtühikut. Enamuses näitajatel on dispersioon väga suur, mis võib tähendada, et ettevõtete andmed on niivõrd erinevad, seega ka hajuvus on väga suur;

Standardhälve väljendab tunnuse väärtuste varieeruvust, ühik on tunnusega sama. Standardhälve on samuti enamustel teguritel väga suur, seega ka varieeruvus on suur;

Miinimum näitab väiksemat tunnuse väärtust, omab samasugust ühikut tunnusega. Paljudel näitajatel oli selle väärtuseks null, mis tähendas ettevõtete korrigeerimist (eemaldamist);

Maksimum näitab suuremat tunnuse väärtust. Enamik näitajate puhul oli maksimumi ja miinimumi vahe väga suur,

Asümmeetriakordaja iseloomustab tunnuse väärtuste esinemissageduse ebasümmeetrilisust. Mida rohkem erineb tunnuse väärtuste jaotumine normaaljaotusest, seda suurem on oma absoluutväärtuselt asümmeetriakordaja.

Teravatipulisuse kordaja annab hinnangu tunnuse väärtuste esinemissageduse kõvera tõusu ja langemise omapärale.

korrigeeritud variatsioonikordaja näitab kui normaalselt on antud andmed jaotatud.
Korrigeeritud variatsioonikordaja näitab kui normaalselt on antud andmed jaotatud.
Siinjuures on oluline lähtuda teadmisest, et:

näitajad, mille korrigeeritud variatsioonikordaja on 30- 40, on normaalselt jaotatud;

40- 60, nende näitajate puhul esineb mõõdukas asümmeetria;

60- 100, need näitajad on oluliselt asümmeetrilised;

kuni 30 ja üle 100 olevad näitajate kordajad vajavad korrigeerimist.
Tabel 1. põhistatistikute järeldused
variatsioonikordaja
 
Piima toodang lehma kohta (ts) Y
asümmeetriline
Piimalehmad, keskmine arv
vajab korrigeerimist
sööda kogus looma kohta
vajab korrigeerimist
Lehmapiim, müük ts, looma kohta
normaaljaotus
piimalehmatoetus, looma kohta
mõõdukalt asümmeetriline
Lehmapiim, müük EEK, looma kohta
mõõdukalt asümmeetriline
Lehmapiim, ev. sisetarve ts, looma kohta
vajab korrigeerimist
Veised, ostetud loomade arv
vajab korrigeerimist
Veised, müüdud loomade arv
vajab korrigeerimist
Veised, omatarbe loomade arv
vajab korrigeerimist
Eelnevalt leitud põhilistest statistilistest näitajatest, eelkõige korrigeeritud variatsioonikordajast selgus, et näitajad jaotusid oluliselt ebasümmeetriliselt. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtted on väga erineva suurusega ja sellest tulenevalt on ka piima tootmine erinev. Seega vajasid enamjaolt kõik näitajad korrigeerimist. Kui algselt oli ettevõtteid 459, siis hilisema korrigeerimise tulemusena jäi neid 299. Andmete korrigeerimisel eemaldati ettevõtted, kes küll tootsid piima, kuid ei müünud seda. Ilmselt võisid põhjusteks olla nt. ebasoodsad turusituatsioonid või toodetigi piima vaid oma ja naabrite tarbeks.
Arvestades seda, et antud mudel peaks olema võimalikult lihtne, aga samas ka võimalikult täpne ning et seal oleks vaid kõige olulisemad muutujad, tekib vajadus alguses valitud näitajate seas teha uus valik. Valiku aluseks on nõrkade ja väga väikest mõju avaldavate muutujate eemaldamine. Selliste muutujate leidmiseks tehakse korrelatsioonianalüüs, mis oma olemuselt on nähtuste vaheliste seoste statistilise analüüsi meetod. Kasutades Exceli protseduuri Tools /Data Analysis /Correlation, koostasime korrelatsioonimaatriksi , mille abiga leitakse seoste olemasolu, tugevus, suund ning statistiline olulisus, korrelatsioonimaatriks (tabel 2.) Valiku kriteeriumiks võeti iga muutuja ja ettevõtte kogumüügi vaheline korrelatsioon
Edasisel analüüsil määrati kindlaks näitajat, mis avaldavad piima tootmise muutusele kõige suuremat mõju. Seose tugevust tuli hinnata korrelatsioonikordaja absoluutväärtuse alusel. Mida suurem on kordaja absoluutväärtus, seda suurem on kahe juhusliku suuruse vaheline lineaarne korrelatiivne seos.
Korrelatsioonimaatriksist näeb, et kõige suurem seos on uuritaval näitajal ( piima toodang lehma kohta (ts) lehmapiima müügiga, looma kohta, seda nii kroonides kui tsentnerites ning samuti on suurelt seotud piima toodang sööda kogusega looma kohta. Korrelatsioonikoefitsient näitab tunnustevahelise seose tugevust, tunnuste omavahelist sõltuvust. Korrelatsioonikoefitsient r on vahemikus [-1; 1].
Tunnustevaheline seos võib olla:
Tugev, kui │r│>0,7
Keskmine, kui 0,5