Õpistiilid
Õppimine
seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab
aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus .
Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab
eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile.
Mälu
on kolmeastmeline
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kassu64
Õppematerjali autor
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu............................................................................................. Episoodiline mälu.......
Õppimine ja mälu Tallinn 19.04.09 1 Õppimise psühholoogiline käsitlus Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued te
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?........................................................................................................................................ 4 Mälu maht............................................................................................................................................ ...4 Mälu tüübid.......................................................................................................................................... ...4 Mälu li
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse instinkt, mis paneb meid hu
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alat
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.............................................................................10-11 Kümme
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid