Keskaegne linn ja elu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

37

ppt

Keskaegne linn

Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda elanikkonnale.  Näiteks paiknesid araabia maadest Kesk- ja Lääne- Euroopasse viivate traditsiooniliste kaubateede sõlmpunktis Toscana ja Lombardia, kust meritsi toodud kaubad sisemaale toimetati. Pariis tekkis Seine'i jõe koolmekohta, mille ümber juba varakeskajal oli kõrgelt arenenud põllumajanduspiirkond. Ka Madalmaades, Reini tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Senjööri ja linna vahekord möörati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased senjööri õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjööril oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnale linnaõiguse, mille aalusel linn oma elu korraldas. Paljud linnaõiused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Paljud linnad võtsid teistel linnadelt üle välja töötatud õigusnormid.nii levis Läänemere maades lübrcki õigus, mis võeti XIII saj kasutuseleka Tallinnas.

Ajalugu

25

pptx

Keskaegne linn ja elu

Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad Linnaõigus Kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega Senjöör kinnitas linnaõiguse-seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas Paljud linnad võtsid kasutusele teiste linnade jaoks juba varem välja töötatud õigusnormid Kaubanduse areng Linnadesse hakati importima välismaiseid luksuskaupu, siidi ja vürtse Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele Pankade tekkimine Linnaelu Linnad piiratud müüridega-kaitseks välisvaenlaste vastu Linnaelanike toit mitmekesisem Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, et ei leviks haiguseid-avalikud saunad Kirjaoskus linnas levinum kui maal

Ajalugu

9

docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.

Ajalugu

18

docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine.

Ajalugu

4

doc

Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha

Ajalugu

32

pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid ­ kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit ­ germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi

Ajalugu

5

doc

Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast

- põllumajanduse areng ­ saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng ­ kaubalis-rahalis suhete areng, linnad ­ käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühiskonnas maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal), siis senjöör kehtestas linnale tihti linnaõiguse, mis määras, kuidas linn peaks oma elu korraldama. Üheks tähtsamaks linnaõiguseks on minu arvates see, et aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks ­ see tagas elanike juurdevoolu maapiirkonnast.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)