Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust:
tähestiku teke Kanalisatsioon. Rahvusliku protsessid Sildade ja teede majanduse võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul-
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) ...
Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga
rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei Sõjavägi- Esialgu koosnes sõjavägi toimunud enam peale vabariiki. kodanikest, hiljem aga elukutselistest Senat- alitseja nõuandja. Suursuguste palgasõduritest. roomlaste seas endiselt kõrges hinnas, kuna andis võimaluse teha poliitilist karjääri ning tagas mõjukuse.
kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis väga tähtis murdepunkt, mil Rooma asub võitlema ja tunnetab ära ka võidumaiku. Ehk andiski see just hoogu järgnevateks vallutusteks.
Parlament Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Alamkoja (Saadikute kongressi) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi, ülemkoja (Senati) kohad aga majoritaarse süsteemi järgi. Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhiseadus sätestab maksimaalselt 400 ja minimaalselt 300 saadikut), kes valitakse otse üldvalimistel iga nelja aasta järel. Senat on osaliselt otsevalitud (üldjuhul 4 senaatorit provintsi kohta) ja osaliselt määratud (autonoomsete piirkondade seadusandlike kogude poolt). Parlamendil on õigus kehtestada mis tahes seadusi ja muuta põhiseadust. Lisaks on alamkojal õigus kinnitada või tagasi lükata valitsuse esimees (peaminister). 3 Hetkel on Hispaania peaministriks Mariano Rajoy Brey. 1 Kättesaadav internetist: http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2 Kättesaadav internetist: http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain
väliskaubanduse, raha- ja postiteenistuse korraldamine ja nende ülalpidamiseks vajalik maksustamine. Osariikide kompententsi jäid majandus, õiguskord, kooliharides. (Teksti kirjutas James Madison). Esimeseks presidendiks valiti 1789 G. Washington. Viidi ellu Montesquieu võimude lahususe printsiip. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosnes Saadikutekojast (valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja
õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus. Senat valitsev riiginõukogu; u 3000 liiget (senaatorit); kujundas sise- ja välispol., juhtis sõjandust ja rahaasju;tegelikult juhtis Senat riiki. Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja
2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005. a.). Poola Vabariigi President valitakse üldistel otsestel valimistel ning tema ametiaeg kestab 5 aastat alates ametivande andmise päevast. Parlamendi alamkoja - Seimi koosseisu kuulub 460 saadikut, kes valitakse üldistel otsestel valimistel. Seim valitakse neljaks aastaks. Ülemkoja - Senati koosseisus on 100 senaatorit. Senat valitakse neljaks aastaks. Peaminister on Donald Tusk. Poola lipp on Poola riigilipp. Lipul on kaks ühesuurust laidu, ülal valge ja all punane. Lipu värvid on võetud Poola vapilt. Vapil on krooniga valge kotkas punasel taustal. Poola keel (polski, jzyk polski [jenzõk polski]) on lääneslaavi keel. Geograafiline asend Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poolal on ühine piir Vene Föderatsiooni
vennaskond. Prahas elab ka juudi kogukondi. On ka neid tsehhe, kes ei tunnista ühtegi usku. Kolm neljandiku elanikest elab linnas. Riigikord... Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Tsehhi rahvaarv on10,5 miljonit, kellest tsehhe on 94%, slovakke 2% ja muid rahvaid 4%. Tsehhi riigipea on president Václav Klaus. Valitsusjuht on Petr Necas. Parlament on kahekojaline, jagunedes Saadikutekojaks, kus on 200 saadikut ning Senatiks, kus on 81 senaatorit. Tsehhi Vabariik jaguneb 14 regiooniks. Pealinn Praha on riigi enimarenenud regioon ning üks rikkamaid regioone ELi uusliikmete seas. Hädaabinumbrid Tuletõrje 150 Kiirabi 155 Politsei 158 Euroopa riikide sõnadeotsing Norra Albaania K F J A T A A M A S K A S Y H Poola R F V T D L A Y U Z W U B A S
toetajaskonna poolest arvestatavaks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast Rahvuskogust (Assemblée Nationale) ja Senatist. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355). Sotsialistidele kuulub 140, UDF-ile 29. 14 Senat 331 senaatorit (aastaks 2010 tõuseb senaatorite arv 346-le) valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/2 koosseisust. Senatis kuulub UMP- le samuti enamus kohtadest (156). Järgnevad sotsialistid (97). Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel. 5 senaatorit ei kuulu ühessegi parteilisse rühmitusse. Täidesaatev võim Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 32 liiget ja see on parempoolsete parteide UMP
Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2. Ülemkoja valib otse rahvas vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit. Regionaalseid huve esindavad ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka sellest, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta tagant ümber 1/3 senaatoriteist, Saksamaa Liidunõukogu koosseis muutub pidevalt seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuse vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõtet dikteerib üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse
kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14.) Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Riigivõimu aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Neist esimene valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga, teises esindab iga osariiki kaks senaatorit .Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president ,kes on ühtlasi valitsuse juht. Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja erinevused nende vahel olid suured .Ühine organ oli kongress, kus igal osariigil oli üks hääl.
Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine Sotsialistlik Partei Radikaalsotsialistid Liberaalsed Demokraadid Ühendus Demokraatia Kaitseks Ühendus Vabariigi Kaitseks Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust ja Senatist. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. 7 GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga
sellepärast, et Malaisia kuulus kunagi inglise koloonia alla. Õigusandlik valitsus on jagatud föderaalseks ja osariigiliseks. Parlament jaguneb kaheks: ülemkoda ja alamkoda. Parlamendis on 222 liiget. Uus parlament valitakse iga viie assta tagant. Peaministri esindus asub parlamendist eraldi kohas: Perdana Putra komplekisi . Osariigi valitsusi juhivad Ülem ministrid , kes valitakse osariigis elava rahva poolt. Malaisias on 70 senaatorit, kelle tööaeg on tavaliselt 3 aastat. Senaatoritest 40 on valitud valitseja ehk kuninga poolt. Malsisia on üks ASEANI asutaja maadest ja osaleb paljude teiste organisiatsioonide juhtimises , näiteks Valitsevate Rahvaste Organisiatsioon .Malaisia on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige .Malaisia on diplomaatiliselt seotud paljude riigidega , kuid ei tunnusta Iisraeli Valitsust . Tema Majesteedi Yang di-Pertuan Agong i Vapp,
§ välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o Esindajatekoda: liikmed valiti vastavalt osariigi rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste omavaheline võitlus.
kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana
a) valimisi ei korraldata b) eluaegne koht parlamendis päritud või omandatud tiitliga c) Lordide koja töös osaleb vaid viiendik d) suuri poliitilisi otsuseid ei tehta e) kinnitab Esindajatekojas vastu võetud seadused · vajadus esindada regionaalseid huve (USA Senat, Saksamaa Bundesrat) a) ülemkotta regionaalvõimude esindajad (liidumaad, osariigid, kraid) VÕI b) valitakse otse rahva poolt (Senatisse kaks senaatorit igast osariigist) c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon
(Parti Républicain PR), Sotsiaaldemokraatlik Keskpartei (Centre des Démocrates Sociaux CDS) ja Radikaalne Partei (Parti Radical). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näitks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National FR) võib pidada toetajaskonna poolest teiseks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim: Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogu (Assemblée Nationale) ja Senat. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Täidesaatev võim: Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin. Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed
8) Mõisted o Kodanik riigi täieõiguslik liige, on kohustatud riiki kaitsma ning tal on mingil määral õigus osaleda riigi valitsemises. Rooma Vabariigi linnriikides oli selgepiiriline, madalamatest ühiskonnakihtidest ja võõramaalastest eristuv kodanikkond o Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Varajane vabariik Senatis oli 300 liiget, ehk senaatorit, ametis olid nad eluaeg. Tegeldi sise- ja välispoliitikaga, samuti sõjanduse ja rahaasjadega. Tegelikult juhtis senat riiki. Keisririik Keisririigi ajal jätkas senat tööd. Senat andis keisrile ainult nõu. Keiser püüdis senatiga hästi läbi saada -> senat koosnes mõjukatest ja suursugustest meesest. Senatisse
liitriigi) pooldajateks. Sageli nimetati ka antiföderaliste vabariiklasteks, sest nad pooldasid osariikide suuremaid õigusi. Veel tekitas vaidlusi osariikide esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Väiksemad osariigid nõudsid võrdset esindatust, et igal osariigil oleks Kongressis võrdne arv esindajaid. Selle vastu olid suuremad osariigid, sest pidasid seda ebaõiglaseks. Ülemkojas ehk Senatis on igal osariigil võrdne arv esindajaid ehk senaatoreid (praegu on igal osariigil kaks senaatorit). Alamkojas ehk Esindajatekojas oleneb osariigi esindatus selle osariigi elanike arvust mida rohkem elanikke, seda suurem ka selle osariigi esindatus. Kõik seadused vajavad Kongressi mõlema koja heakskiitu. Üldse on viimase enam kui 200 aasta jooksul USA-s vastu võetud 17 põhiseaduse parandust. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes jäi ametisse kaheks 4 aastat kestvaks tähtajaks
sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja platsi asemel toimus meeleavaldus Hirvepargis. Miiting oli rahumeelne. Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma. Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine. LAULEV ROLUTSIOON… Kogu 1988
Hostilius, Ancus, Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius ja Tarquinius Superbus, viimased kolm neist etruskid - Rooma etruskide mõju all, rahvas - latiinid + sabiinid, ühiskond - populus Romanus -> 3 triibust -> 3 x 10 kuuriat -> 30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid, valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus
paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1.2 Riigikord USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust, neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178) Vastavalt põhiseadusele võib presidendiks valida isiku, kes on sünnilt USA kodanik, vähemalt 35-aastane ja USA-s alaliselt elanud vähemalt 14 aastat. President moodustab
Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt).
olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse
USA VÄLISPOLIITIKA USA põhiseadus: Fookuses on õigused valitsuselt: õigus kanda relvi, usuvabadus, vabaduse väljendus. Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. Tuntuimad suveräänsused: Afroameeriklaste võrdsustamine: 1868 orjanduse kaotamine osaliselt, 1954 kuulutati põhiseaduse vastaseks. Inimõigused 1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). Naiste valimisõigus 1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel USA President: valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks) Ülesanded: Sõjaväe ülemjuhataja. Kõrgeim diplomaati- peab läbirääkimisi lepingute üle. Veto õigus kongressi seaduste üle. Seadusandlik kogu e Kongress- idees peaks olema kõige võimsam haru (planeerib makse, võim kuulutada sõda,
olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse
Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega.
(Seda juhtis kongress) b) Kahe leeri võitlus: · Föderalistid pooldasid tugevat keskvõimu. · Konföderistid pooldasid osariikide suuremat võimu. c) 1789 võttis USA vastu põhiseaduse, millega võeti vastu tugeva keskvõimuga liitriik. Kahe kojaline Senat Esindajatekoda 2 senaatorit igast osariigist Valiti proportsionaalselt rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington. Kohtuvõim kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad, pärisorjad kaotati. d) USA laienemine läänerannikuni:
olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid. Senati otsused olid kõigile kohustuslikud. Senatil oli mitusada liiget ehk senaatorit. Kes sai senaatoriks, oli sellel kohal surmani. Senaatorid olid rahva hulgas suure au sees. COLOSSEUM APPIUSE TEE CIRCUS MAXIMUS COLOSSEUM Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian ja ehitamist alustati juba tema valitsemise ajal. Siiski lõpetati see alles 80. a-l p.Kr. tema poegade: Tituse ja Dominitiani poolt. Colosseum oli Rooma impeeriumi suurim arhitektuuriline saavutus ja seda kasutati ühtlasi kui
· Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa. · Rahvakoosolek koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist tulnud seadusi ning hääletada magistaadi ettepanekute pool/vastu. Hääletamine sõjaväeosade kaupa, igaühel üks hääl ning neis kuulus tavaliselt eelis jõukatele.
Rikkumised häältelugemisel ning CEP-i tahtmatus uurida väidetavaid rikkumisi ja võltsimisi õõnestasid usaldust selle organi vastu. Valitsus avaldas nõukogule survet esitada moonutatud tulemused. Nõukogu esimees põgenes Haitilt ja kaks liiget astusid lõpuks tagasi. Haiti võimud ei reageerinud rahvusvahelistele nõudmistele valimistulemusi korrigeerida. 28. augustil 2000 kutsuti kokku uus parlament, sealhulgas 10 senaatorit, kelle puhul valimisprotseduuri vaidlustati. Samal ajal ühines enamik opositsiooniparteisid taktikalisse liitu, millest sai lõpuks Convergence Démocratique (CD). See nõudis valimistulemuste tühistamist ning uute valimiste korraldamist uue Ajutise Valimisnõukogu juhtimisel. Sellele pidi eelnema president 27 Prévali tagasiastumine ning ajutise valitsuse võimuletulek. Opositsioon teatas ka novembrile
Kongressi võimu alla kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused, kontroll rahanduse üle. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi põhiseadust. Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised osariikide suuremaid õigusi. Uue põhiseaduse teksti koostas James Madison. ° Liitriik ° Võimude lahususe teooria (Montesquieu) ° Seadusandlik Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit) ° Täidesaatev võim rahva poolt neljaks aastaks valitav president, kes on ka valitsuse juht. ° Kohtuvõim Ülemkohus Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Põhiseadus ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ja neegerorjadele. VENEMAA Romanovite dünastia Mihhail I Romanov 18
Testamendiga oli Caesar pärandanud trooni õepojale Octavianusele, keda toetas Cicero. Vastuolud viisid kodusõjani, kus Antonius 43. a. eKr Põhja-Itaalias Mutina lahingus Octavianuse ja senati vägedelt lüüa sai. II triumviraat: kuna mõlemal poolel Caesari endised sõjaväelased, kes tahtsid leppida, siis Antonius, Lepidus ja Octavianus (ALO) sõlmisid liidu, mis seadustati rahvakoosolekule: kolme mehe dikatatuur. Proskriptsioonikirjadega tapeti 300 jõukat vabariigimeelset senaatorit (ka Cicero). Vabariiklaste vastupanu murti 42. Antoniuse ja Octavianuse vastuolud: Lepidiuse väed läksid Octavianuse poole üle, sellega oli Rooma lääne osa Octavianuse võimu all. Antonis tegutses idaosas, kus oli tihedates suhetes Egiptuse ja selle valitseja Kleopatraga, kellega ka 37 eKr abiellus ja jäi sinna. Octavianus veenis senatit andma loa alustada sõjaretke Egiptuse ja Antoniuse vastu. 31 eKr otsustav Actiumi lahing, kus Octavianus võitis, Egiptus muudeti Rooma provintsiks.
aastal jõudsid jesuiidid Tartusse ning kujunes jesuiitide kõige põhjapoolseim kolleegium. Vastureformatsiooni käigus rekatoliseeritud alad Euroopas, sh. Poola ja Leedu Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades PoolaLeedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati 23 liikmest 13 protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatesti ka Rootsit, kuid see kukkus läbi. Uniaadikirik liturgialt sama mis kreekakatolik, allutatud paavstile. Felipe II sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat Hispaania on tollal maailma kõige tugevam riik sõjaliselt ja religioon on rahvuslikuühtsuse
vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased –
tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist, otsustel oli seaduse jõud. Rahvakoosolek-kiitsid heaks või lükasid tagasi senati eelnõusid.hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike.
nende ootustele. Samuti on valitud esindajatel oma poliitika teostamiseks palju ressursse - suur isiklik personal ja mitmed privileegid, rääkimata kõrgest palgast, mis ametiga kaasneb. (Wilson, 1998, pp. 267-269) Kongress on kahekojaline ning on jaotatud alam- ehk Esindajatekojaks ning ülemkojaks ehk Senatiks. Esindajatekotta kuulub 435 liiget ehk esindajat, kes on valitud rahva poolt igast osariigist, proportsioonis osariigi elanikkonnaga. Ülemkotta kuuluvad aga 100 senaatorit, seega kaks senaatorit igast osariigist. (Wilson, 1998, p. 306) Ajalooliselt nimetas senaatoreid ametisse osariikide seadusandlik võim, see aga muudeti 1913. aastal 17. põhiseaduse parandusega ümber nii, et edaspidi toimuks nende määramine otsevalimiste teel. Sellise süsteemi eesmärgiks on jaotada võimu, mis on kahe koja vahel enam-vähem võrdne, ning saavutada samal ajal ka suuremat tasakaalu väikeste ja suurte osariikide vahel. (Gitelson jt, 1996, lk. 214)
mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Saksamaa- parlamendi alamkoda valitakse kasutades majoritaarset kui proportsionaalset valimissüsteemi. 1950
vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Tegemist kompromissiga, sest osad tahtsid üldiseid otseseid, teised föderaalseid või osariikide seadusandliku kogusid
parlament ja valitsus. Küllalt sageli eksisteerivad veel paralleelselt föderaalne kohtusüsteem, mis kohaldab föderaalseadusi, ja osariikide kohtusüsteem, mis kohaldab osariikide seadusi. 4.Föderaalriikidele on omane kahekojaline parlament, mille teist koda loetakse föderatsiooni subjektide esindusorganiks ( nt. Saksamaa Bundesrati kuuluvad iga liidumaa valitsuste esindajad, keda nimetab liidumaa; USA Senatisse kuulub igast osariigist 2 senaatorit sõltumata osariigi suurusest ). 39. Mida kujutab endast unitaarriigi autonoomne piirkond? Milline on autonoomsete piirkondadega unitaarriigi ja föderaalriigi põhiline erinevus? Autonoomiaga unitaarriigi autonoomsete piirkondade seisund on hakanud muutuma sarnaseks föderaalriigi osariikide omaga. Nt. on Soome Ahvenamaal oma kodakondsus, parlament ja valitsus. Samuti on oma kodakondsus, seadusandlus ja parlament Hispaania autonoomsetel provintsidel.
kardinal Stanislaus Hosiuse kutsel juba 1564. aastal. Leedus asutasid jesuiidid 1578. aastal Vilniuse akadeemia. 1583. aastal jõudsid jesuiidid Riiga ja Tartusse. Tartust kujunes jesuiitide kõige põhjapoolsem kolleegium. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu
annaabi.ee 
