Nero Claudius Caesar Nero (15. detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema. Kasutatud kirjandus: ''ENE'' nr. 6 lk.594 http://et.wikipedia.org/wiki/Nero Ernst Eckstein, "Nero"
Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul- nimetas ametisse ametnikud. Sõjaväe 5000 meest, 2 80 000 meest, 15 Lääneosa
Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis
Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile. Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära!
Ta mõjutas Rooma ajalugu väga positsiivselt. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ühiskonnast. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest, andis ta Roomale pika rahuperioodi ning koos sellega ka majanduse õitsengu. Augustuse järglased said tuntuks julmade valitsejatena. Keiser Nero oli julmusest rääkides eriti kurikuulus. Ta tappis oma naise ja ema ning hukkas arvukalt senaatoreid. Levisid ka jutud, et ta lasi Rooma põlema panna. Ent siiski ta vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Ta pööras suurt tähelepanu Itaalia põllunduse tõstmisele, mis oli jõudnud täieliku languseni.Kodanikud andsid talle hüüdnime Optimus ( parim ). Ta muutis Augustuse järgset riigi piiride kaitsmise poliitikat. Kahe sõjaretkega alistas ta Roomale eriti ohtlikuks muutunud riigi Daakia. Rooma riik tagas
lugeda Rooma vabariigi lõpuks. · Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ema ning lasi tappa kma arvukalt senaatoreid. 64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna. Kuid see kõik ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Traianuse valitsemisajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Rooma võim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates riikides. Impeeriumi piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, kaitsmaks riikki väljapool olevate barbarite eest. Kõige paremini on säilinud keiser Hadrianuse rajatud nn Hadrianuse vall.
keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond
Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ning majanduse õitsengu. Agustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk vähenes. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a. kui suur osa Roomast hiigeltulekahjus hävis, levisid jutud, et linn pandud põlema Nero käsul. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim
Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Metseen-rikas inimene, kes toetab rahaliselt teadust, kunsti ja kirjandust; heldekäeline annetaja Munitsiipiumi staatus- võidetud linnadel säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju
London: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 24. 4 A. Winterling, lk 31-46. 5 A. A. Barrett. Caligula: The Corruption of Power. London and New York: Taylor & Francis e-Library 2001, lk 30. kui Caligula käis vaatamas hukkamisi, siis ka teda jälgiti, mistõttu oli ta lihtsalt vaoshoitud, et ellu jääda.6 6 A. Winterling, lk 47-51. Caligula imperaatorina Caligula populaarsus oli imperaatoriks saades väga suur. Kui ta võimule pääses, siis esmalt pidas ta kõne, milles ta meelitas senaatoreid, lubades jagada oma võimu nendega.7 Üks väga populaarne otsus tema poolt oli maiestase süüdistused tagasi võtta ning vabaks lasta need, kes olid selles süüdi mõistetud. Ei ole täpselt ära eristatav, mis kuulusid maiestas süüdistuste alla. Teine asi, mille ta tegi, oli see, et ta avalikult kuulutas, et need, kes olid seotud tema perekonna juhtumitega, on süüst vabad. Ta põletas kõik paberid ja kirjad ära, mis puudutasid
ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist.
Senat pidi seaduseelnõud eelnevalt heaks kiitma ning mängis riigi juhtimisel suurt osa. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle, kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud. Seega oli rooma riigikord oma põhijoontes aristokraatlik. Riigiametisse võisid kandideerida ainult jõukamad ning seetõttu kujunes nobiliteet, kust pärines enamik riigiametnikke ja senaatoreid. Puunia sõjad Rooma kõige kardetum vastane oli Kartaago ning omavahel pidasid nad kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma.
See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks, olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka kodusõjad . Talle vastandiks võime tuua valitseja Nero , kes hoidis inimesi hirmu all , tappes oma lähikondlasi ja senaatoreid. Tema tegi endale nime , olles julm ja ülekohtune . Üleüldiselt oli keisririigi valitsemine suuresti sõltuv valitsejast , kes parasagu võimule oli saanud . Hilisemas keisririigi ajajärgus tekkis ühe keisri soovi tõttu lausa kaks erinevat riiki . Nendeks said Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Kuid kõikide imperaatorite ühiseks jooneks oli piiramatu võim , mis oli täielikult süvenenud hilise keisririigi ajajärgu alguseks . Mida aeg edasi , seda suurem oli keisri võim
d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30 ekr-14 pkr, kurikuulus keiser Nero (54-68) tappis oma ema ja naise ja palju senaatoreid, Traianus (98-117) tänu talle saavutas rooma impeerium oma haripunkti:vallutati Daakia, Rooma rahu. 2) Kes olid etruskid, iseloomusta nende eluolu? Etruskite kohta pole hästi teada, nad ei olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas ja keegi ei tea täpselt kust nad tulid. Nende keelt pole suudetud tänapäevani selgeks teha, nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, käsitöö ja metallitöötlemine oli neil kõrgelt arenenud, nende ehitsukunsti hinnati:
Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed
klientidega. Plebeid olid keskmise jõukusega või vaesed talupojad. Nad pidid rikastelt tihti võtma laenu ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Lk 155 1-4 1. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed. Preetorid(neid oli 8) olid konsulite järel tähtuselt teisel kohal, korraldasid õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja koostasid senaatorite nimekirja
inimesed. Senat- Aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Vabariigi hiigelajal umbes 300 liiget, hiljem arv tõusis. Senaator- Senati liige, kes oli ametis eluaeg. Kogenud riigimehed ja senati otsustel oli sedause jõud. Riigiametitesse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntu. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Magistraat- Iga aasta valitavad riigiametnikud. Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest, et vältida üksikute riigiametnike liigset võimu. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Nobiliteet- Riiki juhtiv üsna kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Patriits- Suursuguste suguvõsad liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal
ja järjekindel valitseja. Augustus mõjutas lihtrahvast ja enamikku ülikkonnast vabariiki mitte pooldama ja olema ainuvalitsuse poolt, tema surma ajaks oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud · Augustuse järglaseid tunti tihti ülekohtuste ja julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero(54-68), kes tappis oma naise ja ema ning hukkas hulgaliselt senaatoreid, 64.aastal( suur põleng Roomas) levisid jutud et linn pandi põlema Nero käsul, selleks et ehitada uus palee südalinna.Kogu see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist · 1.sajandi keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast · Traianuse valitsusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti: vallutati Daakia( tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia.Riigi põhjapiir kulges mööda
Valitsejad Kodusõdade periood populaarsete väepealike vahel. Caesar Rooma väejuht. Pompeiusega(II väejuht) sõlmiti kokkulepe ühiseks riigi juhtimiseks. I Rooma ainuvalitseja, 44 a. eKr. tapeti senati istungi ajal, sest ei oldud tema ainuvalitsemisega rahul. Augustus Octavianuse aunimi . Vallutas Rooma 30. a eKr. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Nero Keiser peale Octavianuse aega, tappis oma naise kui ka ema, hukkas arvukalt senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema käsul oli see põlema pandud. Traianus Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt. ,, Rooma rahu " aeg. Antonius Caesari jünger , jagas koos Octavianusega Rooma riigi kaheks. Antonius abiellus Kleopatraga, tänu kellele sai ta rahalist tuge Egiptuselt. Hannibal Kartaago väepealik, purustas Rooma väed Cannae lahingus 216 a. eKr. Roomlased said siiski uuesti võitu ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma.
Ta valitses Rooma riigi läänepoolsemate osade üle. Peagi puhkes nende vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai Octavianuse käest Kreeka rannikuvetes lüüa. Octavianus vallutas 30. aastal eKr Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Temaga algas varane keisriaeg. Nero (54 68 pKr) Mitmed Augustuse järglased olid kuulsad julma valitsemise poolest. Üks neist oli Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas ka arvukalt senaatoreid. Kui suur osa Rooma linnast põlengus hävis 64. aastal, siis käisid jutud, et Nero oli see, kelle käsul linn süüdati, selleks, et keiser saaks linna uue palee ehitada. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianus (98-117 pKr) Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti Aastaarvud: 753 a eKr algas Kuningate aeg Roomas. Romulus rajas Rooma linna. 476 a pKr kukutati viimane keiser 313 a pKr legaliseeris Constatinus ristiusu 395 a pKr jagunes rooma kaheks
USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress. President saab seadustele veto panna. Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus
Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast. Octavianus vallutas Egiptuse, ühendas kõik Vahemeremaad oma võimu alla. · Varajane keisririik Octavianus aunimi Augustus(auväärne) Oli hea valitseja, tõi pika rahuperioodi, korrastas riiki sisemiselt, Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast Traianuse valitsusajal Rooma imperiumi haripunkt vallutati Taakia(rumeenia), Mesopotaamia Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika,
rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest. Ratsanikuseisus- järgmine aste peale senaatoreid. Moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed. Senaatoritest ja ratsanikest sai ühiskonna ülemkiht Käsitöölised-olid madalam kiht, moodustasid vabad talupojad ja rentnikud. Orjad ja vabakslastud moodustasid alamkihi- seal oli kirjaoskamatuid ja ka täiesti harituid kreeklasi. Perekond oli patriarhaalne ehk valitses mees, kõik pereliikmed pidid kuuletuma peremehele, peremees võis isegi pereliikmeid tappa. Naistel puudusid poliitilised õigused. Naine võis lahutada.
9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid. 11) Plebeide õigused 1) Rahvatribuun kaitses plebeide huve. 2) 12 tahvli seadused – rooma esimesed seadused, mis olid plebeidele üsnagi karmid. 3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid. 12) Res Publica (ühiskondlik asi): 1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks. 2) Senat oli valitsev riiginõukogu. Senaator ametis eluaegselt. Koosnes endistest ja tegevates riigiametnikest, neid oli kuni 600, valitsemisalad: välispoliitika, rahaasjad ja sõjandus. 3) Rahvakoosolek kutsuti kokku, et magistraadi otsuste üle hääletada, ettepanekuid nad teha ei saanud.
211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser
liitriigi) pooldajateks. Sageli nimetati ka antiföderaliste vabariiklasteks, sest nad pooldasid osariikide suuremaid õigusi. Veel tekitas vaidlusi osariikide esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Väiksemad osariigid nõudsid võrdset esindatust, et igal osariigil oleks Kongressis võrdne arv esindajaid. Selle vastu olid suuremad osariigid, sest pidasid seda ebaõiglaseks. Ülemkojas ehk Senatis on igal osariigil võrdne arv esindajaid ehk senaatoreid (praegu on igal osariigil kaks senaatorit). Alamkojas ehk Esindajatekojas oleneb osariigi esindatus selle osariigi elanike arvust mida rohkem elanikke, seda suurem ka selle osariigi esindatus. Kõik seadused vajavad Kongressi mõlema koja heakskiitu. Üldse on viimase enam kui 200 aasta jooksul USA-s vastu võetud 17 põhiseaduse parandust. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes jäi
„Rubicot ületama“ rasket otsust vastu võtma „Liisk on langenud“ nüüd on asi tehtud Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Mitmed Augustuse järglased sai tuntuks julmade valitsejatena, eriti kuulus oli keiser Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas palju senaatoreid. Keisrid jagasid tasuta tsirkuses leiba ja muud nänni. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: Mesopotaamiani välja, Vahemeri= sisemeri) provintsid Britannia, Gallia, Lusitaania ehk Portugal, Ibeeria ehk Hispaania ja teised. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu.
Piirkonnas jäid otsuste tegemisel tavaliselt peale aga rikkam elanikkond . Rahvakoosolekutel polnu väga suurt olulisust. Põhijoontes oli aristokraatlik valitsemisviis . Kuigi iga kodanik võis riigiametnikuks kandideerida , said siiski nendeks ainult tuntud nimedega rikkad inimesed, sest sul pidid olme piisavalt raha , et täielikult pühenduda riigi juhtimisele. Seetõttu tekkisid nobiliteedid kitsas ring patriitside ja plebeide perekonnad , kus pärinesid enamik senaatoreid ja riigiametnikke . 23.5 Rooma võim vallutatud maades . Rooma pidas oma vastastega ühekaupa ja seadis neile erinevad sõltuvustingimused, et vallutatud rahvad ei leiaks ühte eesmärki ülestõusudeks. Puutumata jäeti aga piirkonna usk , elukorraldus, keel , kombed. Sekkuti ainult ülestõusude ja vastuhakkude puhul . Toetuti enamasti suurnikele ja soositi aristokraatliku korda . Itaalias võeti
Tema 20 eKr -235 pKr valitsusajal pikk rahuperiood, majanduse õitseng. Enamik roomlasi võtsid ainuvalitsuse omaks. Augustuse järglased olid julmad valitsejad. Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid. 64 pKr Roomas hiigeltulekahju. Vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse ajal Rooma võimsuse haripunkt. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotamia. Riigi piirid: mööda Reini ja Doonau jõge,
Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades
oli tema valitsuse all. Caecari ametid: korduvalt konsul, eluaegne tribuunivõim, tsensor, vägede ülemjuhataja imperaator, pontifex maximus. 44.a tähtajatult diktaator. Hea valitseja: lepitas lihtrahvast ja nobiliteeti, arvukas seadusandlus, laiendas Rooma kodakondsust, toetas kultuuri, taastas Korintose ja Kartaago, korrastas maksussüteemi à suurendas riigi funktsioone, senaatorite arv 600à900. Juliuse kalender. 44 eKr moodustas rühm senaatoreid vabariigi päästmiseks vandenõu ja tapsid Caesari. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus kogu Rooma riigi valitsejaks. Roomas jäid domineerima Caesari toetajad Antonius ja Lepidus. Testamendiga oli Caesar pärandanud trooni õepojale Octavianusele, keda toetas Cicero. Vastuolud viisid kodusõjani, kus Antonius 43. a. eKr Põhja-Itaalias Mutina lahingus Octavianuse ja senati vägedelt lüüa sai.
Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ka koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus eelkõige riigisisele korrale. Ta suutis lepitada ainuvalitsusega peaaegu kogu lihtrahva ja enamiku ülikkonnast. Peale Augustuse surma olid inimesed juba harjunud ainuvalitsusega. Mitmed ta järglased olid riigi vastu ülekohtused ja tuntud kurjade valitsejatena. Kurikuulus nende seast oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ka ema. Ta hukkas samuti ka arvukalt senaatoreid. Kui suur osa 64. aastal, kui suur osa Roomast hävis hiigeltulekahjus, levisid jutud, et Nero käsul panid kõik põlema, et ta saaks sinna rajada uue palee. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist, vallutati ka suur osa Suur-Britanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma hiilgeaeg oma haripunkti: vallutati ka Daakia ja Mesopotaamia. Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, et barbari sisse tungida ei saaks. Kõige paremini nendest on säilinud keiser Hadrianuse nn
ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68- tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati
Juliuse kalendri. Augustus (Octavianus) (valitses 30 eKr 14 pKr) tõusis esile koos Antoniusega pärast Ceasari surma kodusõdades. Mõlemad oli Ceasari pooldajad. Alguses võitlesid koos, siis pöördusid teineteise vastu, aastal 31 eKr lõi Augustus Antoniust merelahingus. Hõivas 30 eKr Egiptuse, ühendas Vahemeremaad enda võimu alla. Majanduse ja kultuuri õitseng, rahuperiood. Nero Rooma valitseja aastates 54-68. Aastani 62 valitses kooskõlas senatiga, siis lasi jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varanduse ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Kasutas saadud raha teatrite ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks. Arvatakse, et alustas ise suurt Rooma tulekahjut (64. aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia
Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria
Suhtluskeeleks oli valdavalt kreeka keel Suheldi ladina keeles Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse allikas maa rentimine, nende hulgast valiti senaatoreid körgeimaid riigiametnikke, tunnus: valge ja purpur tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega Käsitöölised: väikesed töökojad laostuseid, esile töusid orjatööl paseeruvad suurettevötted, osa neist rikastus, suurem osa muutus proletaarideks, kodanikuöigused säilised Talupojad: väiketalupojad laostusid ja
(vabariigi ajal preetoril),kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid,vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas). Rooma rajajal, Romulusel, oli see võim, sest tema võimuletuleku tegid võimalikuks head ended. Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem konsul. 3) Senat ja senaatorid Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal; senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid, preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad;
Vesuuvi vulkaani purse mattis tuha ja laava alla Pompeji ja Herculauneumi linnad, jäädvustades sellega sajanditeks osa Tituse aja tegelikkusest. Seejärel toimus Roomas suur tulekahju, millele järgnes epideemia. Kõigis õnnetustes püüdis Titus rahvast aidata. Pärast Tituse surma sai valitsejaks tema noorem vend Titus Flavius Domitianus. Antiikajaloolased iseloomustavad teda kui julma liiderdajat, kes võrgutas Rooma abielunaisi, tappis senaatoreid ja omastas ohvrite vara. Samas tegi ta suuri kulutusi luksusehitistele ja vaatemängudele. Tema järeltulijaks kuulutasid pretoriaanid vana auväärse senaatori Nerva, keda kujutatakse targa, lahke ja tagasihoidliku mehena. Pärast vaevalt poolteist aastat kestnud valitsemist Nerva suri. Viimased suured keisrid Augustuse ja tema järeltulijate ajal olid Rooma suhted naabritega üldiselt rahumeelsed. Rooma poliitika eesmärgiks oli olemasolevate piiride säilitamine
palgaväega. Esile tõusid Pompeius ja Caesar, kelle vahel puhkes 49. aastal eKr kodusõda, mille võitis Caesar. Caesar tapeti ja võimule tõusid Antonius ja Octavianus. 30 aastat eKr vallutas Octavianus Egiptuse. · Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr Octavianus võttis endale nime Augustus ja tema valitsusajal oli rahu. Mitmed valitsejad tema järel olid julmad. Nero tappis oma ema ja naise ning arvukalt senaatoreid. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa Apenniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Apenniini poolsaare geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks.
iseenese püüdlikkusele said võimalikuks õpingud Viljandis alg- ja kreiskoolis. Gümnaasiumis õppimisest tuli aga rahaliste vahendite puudumise tõttu ikkagi loobuda.See aga ei takistanud Kölerit oma kunstilise andekuse tõttu proovimast pääseda Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kus ta õppis aastatel 1848-1855. Köleri loomingus on kõige valdavamaks zanriks portree. Ta on maalinud silmapaistvaid vene kultuuritegelasi, õpetlasi, kunstnikke, muusikuid, riigitegelasi, senaatoreid, ministreid, suurvürste, tsaare, aga ka oma lähedasi tuttavaid. Niisama tähtis kui töö kunstnikuna oli ka Köleri tegevus rahvusliku elu tegelasena. Olles ise talupoja peres sündinud ja kasvanud, läks talle nende käekäik vägagi korda ja ta võttis endale üheks eesmärgiks üritada talumeeste elu parandada. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid
iseenese püüdlikkusele said võimalikuks õpingud Viljandis alg- ja kreiskoolis. Gümnaasiumis õppimisest tuli aga rahaliste vahendite puudumise tõttu ikkagi loobuda.See aga ei takistanud Kölerit oma kunstilise andekuse tõttu proovimast pääseda Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kus ta õppis aastatel 1848-1855. Köleri loomingus on kõige valdavamaks zanriks portree. Ta on maalinud silmapaistvaid vene kultuuritegelasi, õpetlasi, kunstnikke, muusikuid, riigitegelasi, senaatoreid, ministreid, suurvürste, tsaare, aga ka oma lähedasi tuttavaid. Niisama tähtis kui töö kunstnikuna oli ka Köleri tegevus rahvusliku elu tegelasena. Olles ise talupoja peres sündinud ja kasvanud, läks talle nende käekäik vägagi korda ja ta võttis endale üheks eesmärgiks üritada talumeeste elu parandada. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid
Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada. Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR. Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr
(kuni 6 kuuks) ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Tähtaja lõppedes pidi diktaator oma oma ametisoleku ajal sooritatu eest vastutust kandma. Senat – valitsev riiginõukogu – koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatorid olid seega pikaajaliste poliitiliste ja sõjaliste kogemustega mehed ning senat seetõttu oma koosseisult ühtne ja tegevuses järjekindel. Vabariigi hiilgeaegadel oli senaatoreid umbes 300. Senatil puudus õigus anda seaduseid ja tema otsused olid nime poolest ainult soovituslikud. Kuid sellest hoolimata olid tegelikkuses senati kätte koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemise alad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Iga seaduseelnõu, mis rahvakoosolekule esitati, pidi olema senati poolt eelnevalt heaks kiidetud. Senati otsustel oli sisuliselt seaduse jõud. Kõigest sellest tulenevalt oli senati osa Rooma riigi juhtimisel erakordselt suur.
talupojad. Moodustasid enamuse jalaväest. Roomlased- Roomakodanikkond. Peale plebeide ja patriitside võrdsust said kõik Rooma rahvad põmst seaduse ees võrdseks. Tegelt oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all
mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid, ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik. Kuningate perioodil rajati rooma õiguse alused- õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). 3) Senat ja senaatorid Senaatoreid nimetati Patres´iteks. Kuningriigi ajal- esimene senat koondas 100 Romuluse poolt valitud perekonnapead, et moodustada kuninga nõukogu. Järgmiste kuningate ajal senaatorite arv kasvas 300ni. Kuningas küsis senatilt nõu kõigis poliitilistes ja religioossetes küsimustes. Senat omas moraalset võimu. Vabariigi ajal- senat oli üks kolmest valitsusorganist magistraatide ja komiitside kõrval. Polnud
kindlustatud. Caesarist oli saamas ainuvalitseja (diktaator 1) selle sõna otseses tähenduses. Ta 33 kutsus Rooma ka sõjakäigul soetatud sõbratari Egiptuse kuninganna Kleopatra VII, kes kahe aasta vältel pidas Roomas salongi ning oli tooniandjaks moe vallas. Neil oli ka ühine poeg Caesarion2. Vabariikliku korra säilitamise nimel otsustas grupp senaatoreid Caesari kõrvaldada. 15. märtsil 44. aastal eKr senati istungil Gaius Julius Caesar tapeti. Caesari surm põhjustas Rooma riigis uue, veelgi ohvriterohkema kodusõja, mille tulemusel hukkusid ka Kleopatra ja tema alaealine poeg Caesarion. Julius Caesari nimest on tuletatud sõnad keiser, juuli ja tsaar. __________ 1 diktaator Vana-Roomas piiramatu täidesaatva võimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel senati ettepanekul konsulite poolt ametisse 6 kuuks 2
mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse 2ks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskal 1, NY 34, Californias 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga 2 aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi, nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Saksamaa- parlamendi alamkoda valitakse kasutades majoritaarset kui proportsionaalset valimissüsteemi. 1950. aastal väljakujunenud valimiskorra järgi valitakse pool alamkojast
Kui ei ela peremehe juures, on kohustus käia peremehe juures austust avaldamas. Protsentuaalselt ei ole vabakslastuid palju, sest nende gildkond on muutuv, kestab ühe inimese eluea. Aga nad on tugeva positsiooniga ühiskonnas. Sageli kaupmehed ja selle pärast vihatud ja kadestatud. Rikkamad kui enamus vabu inimesi. Sotsiaalses positsioonis kõigist madalamad, sp kannatavad. Kultiveerivad teatuid kombeid. Väike ühtekuuluvustunne. Nende lapsed on juba vabad. Keisririigi ajast on teada senaatoreid, kes on vabaks lastute lapsed. Endisel orjal, kes võib olla väga rikas, oli võimalus karjääriredelil tõusta palju rohkem kui vaesel vabal inimesel. Eriti keisririigi ajal oli see lihtsam, eelkõige sp, et olid rikkad, eriti kui olid kaupmehed. Rikkad roomalsed, eriti patriitsid, eelistasid vabaks lastuid endiseid orje vaesetele vabadele inimestele, sest nad olid ustavad, allusid neile ja tundsid neid. Väga tähtis oli vabaks lastu
vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega. Tegemist kompromissiga, sest osad tahtsid üldiseid otseseid, teised föderaalseid või osariikide seadusandliku kogusid. Presidenti valib 538 liiget ehk valituks saamiseks tarvis koguda vähemalt
annaabi.ee 
