Tartu Kutsehariduskeskus Laura Kuus 3-KÄIGULINE LÕUNASÖÖK Iseseisevtöö Juhendaja: Ülle Kruuda Tartu 2013 Eelroog Klassikaline Caesari salat vutimunaga Pearoog Sous-vide (50ºC) valmistatud lõhefilee, selleri ja rohelise herne kreem, võiga praetud miniköögiviljad, valge veini- sidruni kaste Järelroog Brüleekreem Mineraalvesi, must leib / kõrvitsaseemne kukkel / tomati-basiilikukukkel Serveerimis- ja töövahendid Serveerimisvahendid Arv Taldrikud: Eelroataldrikud 2
.....................................................................................3 Botaaniline iseloomustus............................................................................................................3 Bioloogiline iseloomustus...........................................................................................................3 Välimus, maitse...........................................................................................................................4 Selleri biokeemiline kooslus.......................................................................................................4 Kasvutabel kuude lõikes.............................................................................................................4 .....................................................................................................................................................4 Kasvutingimused......................................................................
Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi
surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars
värvuselt valge või rohekasvalge, keskmise kaaluga 200300 g. Vältige lõhede, pruunikate laikude Juurseller · Päritolu: Itaalia · Juurselleril kasvab ümmargune, 5-10 cm-se läbimõõduga ,alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev juurvili.Sellerikoor on krobeline ja koore värvus on pruunikas või kollakasvalge,sisu võrdlemisi pehme. · Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad õhuhapniku toimel pruuniks. · Selleri kasutamisvõimalused toiduvalmistamisel on mitmekülgsed, peamiselt kasutatakse liha-ja kalatoitude maitsestamiseks.Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt. Kikerhernes e. Nuut e. Põishernes
Retsepte ........................................................................................................................ 8 Röstitud Läänemere tursk selleri, lillkapsapüree ja võikastmega ............................. 8
roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 -- Mida võiks hapendada? Köögiviljadest hapendatakse kõige rohkem kapsaid, kurke ja õunu, vähem tomateid, aedoakaunu, küüslauku, sibulat, porgandit, kõrvitsat ja peeti. Vähem on levinud maitsetaimede peterselli, selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus.
Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna
Püstpüsik mugulalt paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna
Staapelkiudu toodetakse pikkusega 40-150 mm. Füüsikalised omadused(3) Tugevus ja venivus: Kiu tugevus ja venivus olenevad kiu keemilisest ehitusest kui ka kiu järelvenitusest. Polüamiidide märgtugevus on 77%-98% ehk niiskus polüamiidi omadusi ei mõjuta. Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele Vesi Ei põhjusta keemilisi või füüsikali muutusi Leelised Polüamiidid taluvad leeliseid hästi Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged happed võivad molekuliahela katkestada ja kiu lagundada
Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki
· Tofu · Maapähkli · Kirsi · Murulauk · Kummelit · Sojapiim või · Ploomi · Odra- eesoodust · Porgandi linnased avadLutse · Selleri · Sinep rn · Sidruni · Sojakaste · Naistepuna (veega) · Melass e. · Oakohv suhkru- · Palderjan
· Imekerge, sealjuures väga vastupidav · Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt · Päikesevalgus kahjustab polüamiide · Rebenemis- ja hõõrumiskindel · Soojapidavus ja niiskusimamisvõime on väike · Termoplastiline, on kerge kuumuse mõjul vormida (plisseerida, viikida) · Põlemisel eraldub selleri ja luu lõhna AKRÜÜL (PC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, lahvatab põlema ja põleb suure leegiga. Leegist eemaldudes põleb kiud edasi, kuid leek on tunduvalt väiksem. Põlemisel eraldub tugevat keemikaali(de) lõhna. Järgi jääb veidi tumedat tuhka. Märguvuskatse. Kiud ei niisku kohe vaid alles mõne aja möödudes. Ei taha põhja vajuda ja välja võttes tundub läbimärg. Tulemuste võrdlus: Põletuskatse
Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha; kala, muna, sealiha ja apelsin. Soomes sedastati viimasel aastakümnel peamiselt piima, juustu, kanamuna, sokolaadi, kakao, tsitrusviljade, õunte, banaanide, maasika, tomati, herne, selleri, peterselli, sibula, kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat. Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus, närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine), tulemuseks on allergilise haiguse teke. Ravi Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega. Süüdlase
Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad . Auhinnad Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli täidetud rafineeritud oliiviõliga . Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga . Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga. Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli . Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg , mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias . Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu . Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi
Soolaga või ilma Nitrosoamiinid on tervisele kahjuliku kantserogeense toimega. Kuna need tekkivad nitrititest ja nitraatidest, siis paljud tarbijad eelistavad ostma ,,orgaanilist" või ,,naturaalset" toidu. ,,Orgaanilises" jan"naturaalses" toidus on nitriti ja nitraati kaustamine keelatud, nagu ka teiste lisaainete kasutamine. Seega kasutatakse meresoola, kontsentreeritud suhkruroo mahla, rafineerimata suhkru, piimahppebakterite kultuure, looduslikke vürtse ja naturaalseid maitseaineid, selleri mahla. Nende toodete kuhu nitriti või nitraati pole lisatud etikettile märgistatakse ,,uncured" (soolamata). Uuriti 56 lihatoodet. Enamiku ,,uncured" toodetel värvus ja välimus olid tüüpilised soolatud toodete jaoks. Vaatamata sellele, et ,,orgaanilises" toidus ei kasutata nitritit, kõikides 56 lihatoodetes oli leitud nitritijääke. Teised soolatud liha omadused, nagu värvus, soolatud pigmenti kontsentratsioon,
teraviljasortide vastu. Heintaimede õitsemise kõrgperiood on juuni lõpp ja juuli algus. Heintaimede seast kõige agressiivsem allergeen on rukis, mis õitseb mais-juunis. Kaer ja mais õitsevad juulis, oder ja nisu juunis. · Puju Puju õitseb augustis-septembris ja on hästi laialt levinud allergeen. Puju õietolmule allergiliselt reageerivatel inimestel on sageli allergia ka banaani, meloni, tilli, selleri, peterselli ja teiste maitsetaimede, samuti kummeli, saialille jt korvõieliste taimede vastu. Et õietolmuallergiat vältida või vähendada, järgige neid soovitusi: · Jälgige teateid, kus ja millal õhus õietolmu esineb. · Võimalusel vältige taimede ja puude õitsemisperioodil jalutuskäike heinamaadel, õitsevatel aasadel, põldudel ning metsas. Püüdke olla õitsemisajal rohkem toas. · Akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutage tolmufiltreid või märga riiet - need
32. a sound marketing approach- mõistlik lähenemine turundusele 33. market penetration- turu hõlvamine 34. to revamp- uut ilmet andma; uut, parandatud kuju andma 2 35. consumption- tarbimine 36. a tin- plekk-karp, plekktoos, konservikarp 37. tinned soup- purgisupp 38. a purchase- ost, ostetud kaup 39. a winter purchase- talvekaup 40. product attribute- toote omadus 41. the product attributes of celery- selleri toote omadused 42. market development- turu laiendamine 43. extension- laiendus, avardus 44. product range extension- toote valiku laiendamine 45. product development- tootearendus (uue toote kavandamine) Fill in the gaps with the appropriate word/words from the text "Matching products and markets". Marketing has been defined as the process of matching an organisation's resources with customer needs. The result of this process is a product
käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki
seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi
tursub ja tekivad villid.Taime söömisel tekib tugev põletus suus ja kurgus, valud maos ja kõhulahtisus, järgnevad peapööritus ja krambid. Mürgistus võib lõppeda surmaga südame seiskumise tagajärjel. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ained lagunevad (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürkputk. Kogu taim on väga mürgine, nii värskelt kui kuivatatult. Kõige mürgisemad on risoomid ja seda eriti kevadel. Need on magusa maitsega ja selleri lõhnaga ning seetõttu ohtlikud just lastele. Mürgistus algab kõrvetus- ja kratsimistundega suus, järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, suur janu, krambid ja nõrkus. Pupillid laienevad, nägu hakkab punetama, südametalitlus aeglustub, järgneb kooma ning kätest, jalgadest algav halvatus. Hiljem tekivad tugevad krambid, järgneb surm. Täiskasvanud inimese võib surmata kõigest 2-3 g värsket risoomi, lapsi märksa väiksem kogus (Kaur jt, 2010). Karuputk
küpsetatud kala, röstitud kala 2.10. Kuumsuitsu kalarullid 2.11. Kuumsuitsukala 3. PIIMATOOTED 3.1. Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, vormiroad jt 4. KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED 4.1. Kooritud sulfiteeritud toores kartul 4.2. Keedetud kooritud kartul 4.3. Keedetud tükeldatud kartul 4.4. Toores tükeldatud kapsas ja porgand 4.5. Toores puhastatud peet, porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri, peterselli ja pastinaagijuur 4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14. Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast (kapsarullid, värskekapsahakklihahautis, magushapud kapsad jt) 4.15. Köögiviljatoidud liha või lihatoodetega, kala või kalatoodetega 4.16
Organismi poolt toidu seedimisele kuluv aeg. Kasutage järgnevaid andmeid, et määratleda: ajavahemikud, mis on vajalikud söödud toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see soolestikku kohe. Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga. Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat, ning sööge nagu suppi). Ka juur- ja puuviljad seeduvad 20-30 minutiga. Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Kresnoy, valge muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib kokku segada kaht erinevat sorti melonit, kuid ärge sööge üle poole kilo korraga. Apelsin, viinamari ja greip vajavad seedimiseks samuti 30 minutit
soolaümbrises või -alusel. Toidus tarvitamiseks on kivisool pahatihti liiga must ning vajab mõnikord lausa läbipesemist. Jodeeritud sool. Joogivees loodusliku joodi puudumist korvav sool, milles leiduva joodi üledoseerimist ei kasuta normaalse soolatarbimise puhul sugugi peljata. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse. Maitsestatud soolad. Selleri-, küüslaugu- ja sibulasoolad on heaks vahendiks, et kiirendada ja hõlbustada kuumade roogade maitsestamist. Mugav on neid kasutada ka külmroogades nagu maitsestatud võisegud, dipikastmed, segasalatid jpm; ka võib neid võileibadele või muudele toiduainetele lihtsalt peale riputada. Maitsesoolade koduse valmistamisega ei maksaks aga aega ja vaeva raisata, kuna vajalike lisaainete puudumise tõttu kipuvad segud kiiresti paakuma ehk kivistuma. Kallid soolad
· Poleerin klaasid · Triigin laudlina, salvrätikud. · Asetan lauale lillevaasi, maitseainete topsid (sool, pipar), salvrätikud. 3. Otsin toorained valmis 4. Otsin töövahendid valmis (40 minutit) 1. Koorin kartulid põhiroa jaoks ja keedan pehmeks. 2. Kartulid kurnan ja siis tambin pehmeks. 3. Tampimise ajal lisan: või, piima, munad, soola ja segan hoolikalt. 4. Puhastan ja pesen eelroa jaoks porgandi, nuikapsa, selleri, kapsa ja lehtsalati. Lõikan peeneteks ribadeks. 5. Puhastan ja pesen tomatid ja kurgid eelroa jaoks ja viilutan ratasteks. 6. Järelroa jaoks koorin õunad, lõikan neljaks ja eemaldan südamiku. 7. Panen vee kastrulisse, lisan sidrunihappe, lasen keema, asetan sinna õunad ja kuumutan keemiseni. 8. Kurnan õunad sõelal. 9. Teen järelroa jaoks muna-hapukoore segu valmis, selleks hõõrun munakollase suhkruga, lisan jahu, hapukoore ja kaneeli ja lõpuks segan
seemned eemaldada 150 g sparglit või oavõrseid 2 sl praetud seesamiseemneid 500g kanarinda Valmistamine: 1. Pane kanarind ühe kihina suurde kastrulisse, kalla üle veega ning lase keema tõusta. Vähenda kuumust ning keeda, kuni liha valmis (mitte üle 10 min). Jahuta! 2. Lase soolane vesi väikses kastrulis keema, lisa seller ning kupata 30 sek. Vala sõelale, loputa külma veega. 3. Lõika kanarinnad peeneks. Sega liha suures kausis selleri, kapsa, kurgi, spargli ja kastmega korralikult läbi. Lase 10-15 min seista, puista peale seesamiseemneid ning serveeri ( 4-5 portsjonit). https://www.google.ee/search? hl=et&q=hiina+kanasalat&bav=on.2,or.r_cp.r_qf.&bvm=bv.52434380,d.bGE,pv.xjs.s .en_US.RJfod4swqLE.O&biw=1024&bih=639&dpr=1&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=u-o-UuS0GMq14AT1p4DIAQ
eemaldada 150 g sparglit või oavõrseid 2 sl praetud seesamiseemneid 500g kanarinda Valmistamine: 1. Pane kanarind ühe kihina suurde kastrulisse, kalla üle veega ning lase keema tõusta. Vähenda kuumust ning keeda, kuni liha valmis (mitte üle 10 min). Jahuta! 2. Lase soolane vesi väikses kastrulis keema, lisa seller ning kupata 30 sek. Vala sõelale, loputa külma veega. 3. Lõika kanarinnad peeneks. Sega liha suures kausis selleri, kapsa, kurgi, spargli ja kastmega korralikult läbi. Lase 10-15 min seista, puista peale seesamiseemneid ning serveeri ( 4-5 portsjonit). Nuudlid magushapus kastmes Valmistusained: 275-300 g munanuudleid 2 sl praadimiseks õli peenestatud suvisibulat küüslauk 1 purustatud küüs 2,5 cm kooritud ingverijuurt peeneksriivituna 1 tl Cayenne'i pipart 1 tl jahvatatud koriander 3 toorest viilustatud kanafileed 100-150 g äralõigatud otstega suhkruhernekaunu 100-150 g mini maisi
Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. Teatud osa aga talletub taimedesse muutumatult. Kui taime kasvuperiood on pikk ja ilmastikutingimused on soodsad, siis kasutatakse ära kõik taimedesse kogunenud nitraadivarud. Üleväetamisel võivad liigsed nitraadikogused kontsentreeruda teatud taimeosadesse ja sattuda toidukoostises inimorganismi. Meie oludes on nitraadirikkamad spinat, salat, redis, selleri- ja petersellilehed, kapsad ja kaalikad. Suurim nitraadisisaldus on leitud söögipeedis, kuni 4g/100g kohta. Vähem on nitraate tomatis, sibulas, kaun-, tera- ja puuviljades. Kartulites on vähe nitraate, kuid samas on kartulite hulk võrreldes teiste toiduainetega on meie igapäeva toidus suhteliselt suur. Noortes taimedes on nitraate rohkem kui vanades. Nitraatide ohtlikkus seisneb selles, et nendest võivad kergesti moodustuda nitritid, mis on nitraatidest ligi 10 korda mürgisemad
kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. (1) Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha; kala, muna, sealiha ja apelsin. Soomes sedastati viimasel aastakümnel peamiselt piima, juustu, kanamuna, sokolaadi, kakao, tsitrusviljade, õunte, banaanide, maasika, tomati, herne, selleri, peterselli, sibula, kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat. Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus, närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine), tulemuseks on allergilise haiguse teke. (1) Ravi Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega
PULJONGID JA SUPID 1. Supipuljongid (Kasutatakse erinevate suppide valmistamiseks) 2. Konsomeed ehk selged puljongid (Kasutatakse iseseisva eelroana, Lisandik pannkoogid, pirukad, soojad võileivad) 3. Kontsentreeritud e. Kokku keedetud e. Redutseeritud puljongid (fondid) Kasutatakse kastmete jm. Maitsetamiseks 4. Puljongikuubikud, puljongipulbrid 5. Prantsuse puljong vesi KÖÖGIVILJAPULJONGID · Porgand, kapsas, pastinaak, selleri- ja petersellijuuri, kaalikas, naeris, peet, sibul, porru · Valmistamine o Pese, koori, tükelda köögiviljad o Külma vette, kiiresti keema, riisu vaht o 10 15 min. Enne valmimist maitseained o Kurna, vajadusel jahuta kiiresti LIHAPULJONGID · Veise-, vasika-, sea-, linnu-, ulukilihast ja kontidest · Valmistamine o Külma vette, kiiresti keema o Riisu vaht o Edasi keeda madalal temperatuuril (tasasel tulel)
ja aroom. Eeterlike õlide sisaldus on 3-6 %. Terve fenkolimugul maitseb suurepäraselt kõikides kalaroogades. Selle pehme aroom täiendab eriliselt lõheliste maitset. Pastinaagi juure söödav osa meenutab toonilt mõnevõrra naerist, kuid lõhn ja maitse kalduvad rohkem selleri suunas. Ka retseptides võib pastinaak teatud tingimustel mõlemaid eespool mainitud köögivilju asendada. Ta on võrreldes teiste juurviljadega kaloririkas - nuikapsast 2 x ja varajasest porgandist 3 x kaloririkkam. Sisaldab rohkesti kaaliumi, kuid vitamiinide poolest nii rikkalik ei ole. Tavaliselt harjatakse juureosa puhtaks, harvem kasutatakse koorimist, ja sedagi menetlust pruugitakse tavaliselt juba pärast keetmist. Puhastatud ja peenestatud toorpastinaak
ee Seller Kasvatatakse kolme erinevat liiki, lehtseller, varsseller ja juurseller. Lehtselleril kasutatakse maitserohelisene lehti, varsselleri mahlaseid leherootsusid, juurselleril kasutatakse kaalika sarnast juurt. Seller on kõrge toiteväärtusega, lehtedes on palju mineraalaineid, juures on neid suhteliselt vähe. Sisaldab aineid, mis viivad organismist vett välja, parandab söögiisu ja seedimist, suurendab vastupanuvõimet haigustele. Halb on see, et üsna paljudel inimestel on selleri suhtes allergia, mis võib avalduda nii nahalööbes, kui halvas enesetundes. Sobib kasutada toorelt salatites, kuid ka keedetult salatites, suppides, ühepajatoitudes või praelisandina. Varsselleri mahlastest leherootsudest tehakse salateid ja ka suppe. 2.4. Rõikad Rõikad on ristõielised, sisaldavad palju eeterlike õlisid, mis ergutavad seedimist, mõnedel inimestel tekitavad aga maoärritust. Rõigastes leiduvad ained aitavad seedida rasvu, seega sobivad rasvasemate liharoogade juurde.
karjakasvatamise ajast. Heina hakati eesti tegema alles u 1000 a tagasi. Vikati kasutusee võtuga laienes loomadele söödaksantavat taimedehulk. Mürktaimed Need kolm on pm euroopa mürgised taimed. Mürgilisust hinnatakse poolletaalse doosi järgi. Mürkputk taim kellega eestis on kõige rohkem lollusest surma juhtumeid. Tööleminemine võtab tükk aega aega (mõned tunnid)ega midagi päästa ka ei ole. Maitselt on kahjuks meeldiv(selleri ja porgandi maitseline). Elupaik on sellerga sarnane. Kasutatakse mürgi saamiseks, tuleb juurt keeta. Pidavat vombatitele maitsema. Surmaputk sama,mis eelmine aga kuninglik.Tehti vanadele kunnidele asjad selgeks. Sarnane toime käokinnale halvab motoorikatjuhvitvaid ihaseid, järgneb hingamise peatumine. Hiirekuse hais juures. Põhja pool juhusik prahitaim. Käoking mugulad on väga mürgised. Eests kollane käoking looduskaitse all. Lehed niii hullud ei ole. Sõrmkübar- mürgine
maitse järgi. 3.2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas) Äädikatest on: 1. söögiäädikas- 30%-line (lahjendusaste 1:8) 2. õunaäädikas- 5%-line 3. punase ja valge veiniäädikas 4. aromatiseeritud äädikas- 6%-line äädikas ning tilli, selleri, estragoni ja teiste maitseainete leotis 5. äädikaessents- 70-80% (pakendil peab olema ettevaatusele tähelepanu juhtiv märgistus. 3.3 Keedusool See kujutab endast kristallilist NaCl-i (naatriumkloriidi). Saadakse maapõuest (kivisool), mereveest (meresool) ja soolajärvedest. Töötlemisviis võib olla: aurutatud, jahvatatud ja purustatud sool. Keedusoola värvus: oleneb tema keemilisest puhtusest. Puhas NaCl on valge värvusega Lisandid annavad talle hallika või kollaka värvuse
2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas) Äädikatest on: 1. söögiäädikas- 30%-line (lahjendusaste 1:8) 2. õunaäädikas- 5%-line 3. punase ja valge veiniäädikas 4. aromatiseeritud äädikas- 6%-line äädikas ning tilli, selleri, estragoni ja teiste maitseainete leotis 5. äädikaessents- 70-80% (pakendil peab olema ettevaatusele tähelepanu juhtiv märgistus. 3.3 Keedusool See kujutab endast kristallilist NaCl-i (naatriumkloriidi). Saadakse maapõuest (kivisool), mereveest (meresool) ja soolajärvedest. Töötlemisviis võib olla: aurutatud, jahvatatud ja purustatud sool. Keedusoola värvus: oleneb tema keemilisest puhtusest. Puhas NaCl on valge värvusega
2. väli: brokoli, rooskapsas, lillkapsas, salat, basiilik, kapsas 14 3. väli: peet, porgand, kartul**, redis, kaalikas, till 4. väli: haljasväetis, järelkutuurid ** Ära külva kartulit sinna kus on eelnevalt olnud tomat! Head naabrid: porgand sibulaga; küüslauk kurgi, salati ja tomatiga; piparrohi aedoaga; till kurgiga; kapsas selleri, tomati ja oaga Halvad naabrid: hernes oa, tomati ja porruga; peasalat selleri ja punapeediga; sibul oa ja kapsaga; seller kartuli ja maisiga; kurgid tomati, redise ja kartuliga www. biozac.de/biozac/biogart/mischkultur.htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast.
- Sibultaimed- maitse - Väikeoblikas- maitse - Kullerkupp- maitse -Härgheinad- värvib piima - Lõosilm- värvib piima - Seljarohud- värvivad piima - Kress- liha rikuvad - Laugud- liha rikuvad -takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui ette niidetud ja varakevadel- kui ahmivad süüa rohelist. - Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob. - Varsakabi- kevadel niisketel aladel, kerge mürgitus, kõhulahtisus, - Surmaputk- kogu taim on mürgine, eriliselt mürgised seemned, halvatus, haiseb ebameeldivalt, - Koerputk- kasvab raiesmikul,
kõrgemas sõjakoolis.Kõik eesti haritud põllumehed ja ohvitserid olid tema juures õppinud. Ta tegeles poliitikaga, ülikoolijuhtimisega, eesti õiguse ajalooga, riigiõigusega ja agraarõigusega, tõusis ka peaministriks. Ta aga on ka väga nõrga tervisega ja ahelsuitsetaja. Sureb vähki lõpuks. Polnud kogemust kuidas õpetada doktoreid, Leesment kes pärast formaalselt oli tema õpilane, kurtis, et Ulumets andis talle uue teema peale Selleri surma. Kriminaalõigus Eestis, aga see oli liiga lai teema. Püüab distantseeruda, Bungest aga võtab palju temalt üle. 1940a. Toimub valitsusevahetus, tal algavad maoverejooksud, ta ei tea kas ta küüditatakse ära või mitte. Sõja ajal lööb tal vähk välja. Ta viidi purjekaga Rootsi ja sureb seal. 1942-1944 olles juba väga haige, püüab ta ära lõpetada Eesti õiguse ajaloo õpikut, aga ei suuda ja need leitakse ühest aidast ülesse.
viia läbi terve taime madala lõikuse teel. lisandiks. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20 oC juures hoitakse 4 5 päeva, kuni tekib 2 mm idu. Siis istutatakse pottidesse.Valguse käes idanevad seemned kiiresti, põhinõue niiskus. Madala kalorsusega ja Pimedus, eriti +20 oC juures takistab idanemist. suure vitamiinisisaldusega Miinimum +12 oC. Enne välja istutamist taimi juursellerit kasutatakse karastatakse mõne päeva jooksul, kastetakse sageli just vormiroogades,
Kasutamine haljastuses piparmünt lõhnab suurepäraselt ja meelitab oma nägusate õitega ligi arvukalt mesilasi ja liblikaid. Muu oluline informatsioon maohaavandite puhul on piparmünt vastunäidustatud. Mõned inimesed reageerivad ka mentoolile allergiliselt. Eestikeelne nimetus on Harilik leeskputk Ladinakeelne nimetus on Levisticum officinale Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - Kõrge, kuni 2 meetrine tugeva juurega taim. Lehed meenutavad selleri lehti. Õitseb juulis-augustis. Ainus sarikaline, mis on kogu ulatuses söödav, kaasa arvatud seemned ja juur. Väliskujult ja lõhnalt meenutab üheaastast sellerit, aga lehehõlmad on piklikumad. Tugeva, sellerit meenutava lõhnaga. VARS kandiline õõnes vars, haruneb ülemises osas. LEHT on suur, sulgjas ÕIS suvel ilmuvad tugevatele võsudele kollakasrohelised sarikõisikud. SEEMNED suured tugevad seemned, külvatakse sügisel ca 1cm sügavusele avamaale või
seitsemän seitse Seitsemän veljestä (romaanin nimi) Seitse venda (romaani pealkiri) seitsemänkymmentä seitsekümmend seitsemäntoista seitseteist seitsemäs seitsmes seitsemästoista seitsmeteistkümnes sekaisin segi, segamini selkä selg sellainen selline, niisugune selleri seller selvitä selguda, ilmsiks tulla; toime tulla selvä selge, arusaadav; puhas semmonen (= sellainen) selline, seesugune Senaatintori Senaatintori ( väljak Helsingis) sentti sent sentään siiski, ometi(gi) serkku nõbu
..25%) ja toimub rida füüsikalis-keemilisi muutusi. Tänu kuivatusprotsesside täiustumisele (sublimatsioonmeetod külmutatud toote kuivatamine vaakumis) on märgatavalt paranenud kuivatatud toodete kvaliteet. Samuti võidakse vilju enne kuivatamist blanseerida (kuuma auruga töötlemine), et lagundada fermente ja säilitada esialgne värvus või suitsutada vääveldioksiidiga (sulfiteerimine). Kuivatatud roheline köögivili selleri ja peterselli lehed, spinat jt. peab säilitama rohelise värvuse ega tohi mureneda ning omada läppunud või hallituse lõhna. 5.16. Hapendatud ja soolatud ning marineeritud köögiviljad Hapendatud (soolatud) köögiviljad säiluvad hästi tänu happelisele keskkonnale. Piimhappebakterite tegevuse tulemusena moodustub piimhape (0,7...1,8%), mis pidurdab mikroobide arengut. Hapendatakse valget peakapsast, kurke, tomateid, arbuuse jt.
300 12 hakklihamaitseaine kg 0.002 0.002 0.004 13 värske till kg 0.001 0.001 0.002 Kokku: 0.575 stamise kaal 2 neto 0.188 0.170 0.132 0.130 0.044 0.160 0.006 0.002 0.006 0.006 0.300 0.004 0.002 2.370 TOIDU NIMETUS kartuli selleri vormiroog portsjoni kaal g 140 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 kartul kg 0.075 25 0.055 0.150 2 varsseller kg 0.030 5 0.025 0.060 3 mugulsibul kg 0.005 16 0.004 0.010 4 sool kg 0.000 0.000 0
Kollenhüüm Lihtsaim tugikude; Koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest; Kollenhüüm on primaarne tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena üsna epidermi lähedal; Selle rakukestad ei puitu, rakud võivad venida Koosneb tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist Jaotub kolmeks tüübiks: Nurkkollenhüüm Plaatkollenhüüm Kobekollenhüüm Kollenhüüm selleri varres Sklerenhüüm Sekundaarne tugikude Enamasti koosneb teritunud otstega, puitunud prosenhüümsetest rakkudest Rakud on elusad ainult noorena Asub varre siseosas Sklerenhüümi hulka kuuluvad ◦ Sklereiidid – parenhüümsed kivisrakud ◦ Niinekiud – nõrgalt puitunud ◦ Puidukiud – alati puitunud Juhtkoed Ainete transport taime maapealsete ja maaaluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid; Juhtkimbu
Riisutakse vaht. Lisatakse väikesetükilised röstitud maitseköögiviljad. Puljongit keedetakse 20–45 minutit. 10-15 minutit enne keetmise lõppu lisatakse maitseaineid ja sidrunimahla või valget veini. Puljongil lastakse veidi selgineda ja kurnatakse. Puljong jahutatakse kiiresti. Köögiviljapuljongid. Köögiviljapuljongi keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, lill- või nuikapsast, pastinaaki, selleri- ja petersellijuurt, kaalikat, naerist, punast peeti, mugulsibulat, porrulauku. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse ühe osa köögivilja kohta 2 osa vett (vaata tabel 7.1). Köögiviljapuljongite valmistamine: Köögiviljad pestakse, kooritakse ja tükeldatakse kuubikuteks. Tükeldatud köögiviljad kuumutatakse väheses rasvas, seejärel 119 valatakse peale külm vesi.
annaabi.ee 
