10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
betibeti
Õppematerjali autor
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk.
Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada. Paljud mürktaimed on aga väheses koguses ka ravimtaimed, sest mõlemad sisaldavad alkaloide. Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes kogustes ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on enamuses tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud andmed ravimtaimede kohta on u. 6000 aastat vanad, kusjuures paljud tänapäevalgi kasutatavad ravimid on taimset päritolu. Suurest vajadusest tingituna on neid hakatud ka ise kasvatama
tekitada allergilisi reaktsioone. Samas peetakse paljusid mürktaimesid õige kasutamise korral ka väga headeks ravimtaimedeks. Eestis leidub umbes 100 erinevat liiki mürktaime. Mürktaimi võib leida nii koduaiast, teeäärtest, soodest, parkidest ja ootamatutest kohtadest. Oluline on lastele näidata ja selgeks teha, millistest taimedest eemale hoiduda. Eriti ahvatlevad on kõikvõimalikud meelitavad marjad ning ka meil leidub mürgiste marjadega taimesid üsna mitmeid. Eesti kõige mürgisemad taimed on mõningad putkede liigid ja sinine käoking, mis oma iluga ligi tõmbab. Sarikaliste perekonda kuuluvad putkelised ei ole kõik mürgised, kuid eemale tasuks hoiduda siiski kõigist liikidest. Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed : Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes
.................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Selles töös käsitlen tuntud taimi, mis on mürgised. Samuti on enamus taimedest ka raviva toimega. Taimedeks valisin mürkputke, hariliku maikellukese, hariliku jugapuu, hariliku näsiniine ning hariliku leselehe. Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud. Mürktaimed on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained. Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009)
Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte mürgised, võivad siiski tekitada halva enesetunde kui tarbida, kuna nad pole söödavad. Lehed võivad põhjustada nahaärritusi tundlikele inimestele. Vaieldamatult mürgine Thuja koraensis(korea elupuu), Thuja occidentalis(harilik elupuu), Thuja plicata(hiigelelupuu) Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Mürgised on kõik taime osad. Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga. Taxus baccata(harilik jugapuu), Taxus cuspidata(ida-jugapuu), Taxus x media(värd- jugapuu). Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned, kuid ka ülejäänud taimeosad(va viljaliha).
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev)
.......................................................................31 6.11. Verev kontpuu (Swida sanguinea)................................................................................31 7. Kasutatud kirjandus ja viited.......................................................................................32 4 2. Eessõna. 2.1. Eesti pärismaised puud. Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki. Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit. Looduslikult kasvavad ehk pärismaised puud on levinud Eestisse alates viimase jääaja lõpust (umbes 11 00013 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike.
LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid