Raffael oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja, ta töötas palju Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Raffael oli tugevasti mõjustatud Leonardost, kuid erinevalt viimase uunduslikust ja rahutust temperamendist oli Raffael pigem tugevdav ja arendav, ka inimesena lahke ja sõbralik. Kõige täuslikumaks peetakse kompositsiooni Ateena kool, millel on kujutatud uhkete kaarte ja võlvidega raamistatud trepistikku, kus antiikaja filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu
loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult 8. Trajanuse ratsamonument oli Rooma kuulsaim ratsamonument 9. Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu
Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi ,linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid Hauakambrid Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga kivimassiivi uuristatud hauakambrid tumulused Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega (kujutati tantse ja mänge, värvidest kasutati kollast, punast, pruuni, rohelist ja helesinist.) Tantsijad. Seinamaal nn. Leopardidega hauakambrist Terrakotasarkofaag Tarquinias 480-470 e.m.a. Cerveterist 520-510 e.m.a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana.
aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus.
· arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, veelgi hämmastavam oli süvenemine sisemusse · ise pidas hinge kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikamaiks ülesandeks · suur tõenäosus, et on reaalne naine (kaupmehe naine) · praegu asub Louvre'is · varastati kunagi kahtlus, et polegi originaal vanu koopiad ei suudeta eristada originaalist RAFFAEL · töötas paavstide ülesandel Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega · ''Ateena kool'' · peetakse kõige täiuslikumaks tema seinamaalide hulgas · uhked kaared ja võlvid, mille all vaidlevad antiikaja filosoofid (ka Platon ja Aristoteles) · nende esiletõstmine: · nende õlgade kokkupuutepunkt on koht, kuhu koonduvad pildi perspektiivjooned · nende pead on ainsad, mille taustaks on hele taevas · veel tähtsamad on tahvelmaalid
jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Vana Testamendi prohvet, jõuline ja traagiline kuju, kes oma usust taganenud rahvast nähes täitub kirgliku vihaga. Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: ,,Öö" ja ,,Päev" ning ,,Hommik" ja ,,Õhtu" Maalikunstis on Michelangelo suurimaks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roomas, Vatikanis. Vararenessansi kunstnike seinamaalidega kaunistatud ruumi lae kattis Michelangelo 9 pildiga Vanast Testamendist. Oma ainsa lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides inimesed neil on lausa
TUMULUSED · TUMULUSI ON LEITUD TOSCANAS SUURTE GRUPPIDE E. NEKROPOLIDENA · KAMBER OLI KAEVATUD MAA SISSE, MAA PEAL OLI MULLAST KUHJATIS · SELLISEID HAUAKAMBREID ON LEITUD KA MÜKEENE JA TIRYNSI LOSSI HOOVIDELT · SEE NÄITAB, ET ETRUSKID OLID SEOTUD EGEUSE KULTUURIGA · TAVALISELT OLI HAUAKAMBRIS ÜKS, HILISEMAL AJAL KAKS RUUMI · TUMULUSED OLID RIKKALIKULT KAUNISTATUD RELJEEFIDE JA SEINAMAALIDEGA · VARASEM ETRUSKIDE SEINAMAAL ON RÕÕMSAMEELNE JA VÄRVIKIREV · HILISEM SEINAMAAL MUUTUB AGA SÜNGETOONILISEKS, ILMUVAD KOLETISED JNE · INIMKEHA EI OSATUD HÄSTI EDASI ANDA, PALJU ANATOOMILISI VIGU · TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST
tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju ,,Püha Jüri", pronksist elusuuruses ,,Taavet", Colleoni ratsamonument. Michelangelo skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur, Moosese figuur. 5. Kõrgrenessansi meister Raffael töötas Vatikanis paavstide ülesandel, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Neist täiuslikeim on ,,Ateena kool" kujutatud on mõtisklevaid ja vaidlevaid antiikaja filosoofe, nende seas on esikohal Platon ja Aristoteles. Tema töödes valitseb rahu, harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, kea ja vaimu vahel. Keskel kõrgem figuur, tema kõrval asuvad madalad (näiteks põlvitavad) figuurid, maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tahaplaanile. Kujundas inimestest enda ümber ideaalkujud klassikaline ilu
esivanema kohaloleku. Tõenäoliselt kasutati sarnasuse saamiseks vahast surimaske. Kui esivanemate austamine oli tagaplaanile jäänud, hakati kujutama riigle teeneid osutanud inimesi. Rooma maalikunst Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kuna seinamaalid olid tehtud väga erineval ajal, erinesid need üksteisest päris palju. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis
omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis: Nägu külgvaates Silmad otse Õlad otse Jalad külgvaates Puudusid varjud ja heledalt tumedale üleminekud. Täname tähelepanu eest
ma ja suurema siseõue ümber. Lossi juurde kuulusid 3 templit koos tsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Persepolis Palee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni. Persepolise reljeefid Persepolise lossi rekonstruktsioon Uus-Babüloonia · 612
Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega. Maalikunst Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaze. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal oli jälle pinnaline, väga dekoratiivne, kasutati uhkeid värve, nagu näiteks kulda, hõbedat ja punast. Väga fantaasiaküllased. Taaveti elu
kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. • Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. • Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. • Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. • Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis.
1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur suri) 3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse
Panteon pärineb umbes 118-128 pKr. 11. Kirjelda rooma elamuehitust. Kus elasid valitsejad, kus jõukad inimesed ja kus vaesed? Milline oli eramaja Roomas? Pompeij olulisus ajaloolastele. Valitsejad elasid paleedes. Vaesemad mitmekorruselistes üürikorteritega majades. Tavaline linlane elas majas, kus ruumid paiknesid ümber katuseta aatriumi, vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein, maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Seinad olid kaetud seinamaalidega, sest valgus tuli tavaliselt vaid aatriumipoolsest seinast. Pompeij on olulien ajaloolastele, sest nende abil on hea linnaehitust tundma õppida(mattus 79.aastal Vesuuvi tuha alla ja 18.saj alustati väljakaevamist.) 12. Rooma skulptuuri tunnused ja arengud. Reljeefikunst ja mondumendiplastika. Esialgu domineerisid kreeka meistrid. Siiski arendasi roomlased edasi portreeskulptuuri, reljeefkunsti ja monumendiplastikat. Riigimehed ja väejuhid olid
(kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik=Flandria, kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid, materialide loomutruu edasiandmine, pingelised, hoogsad stseenid, pildid rahutud, üritati tabada hetkelist, seega ka ebatavalised poosid nagu momentvõttel. Itaalias:Losside ja kirikute seinamaalingud Caracci perekond Bolognas oma antiikaineliste seinamaalidega, Caravaggio, kes oli rahvalik maalija ja püüdles tõetruuduse poole. Tegevuspaik võetud elust, sündmustik hargneb poolpimedas. Ülevalt langev valgusvihk = keldriluugivalgus! mille omandasid hiljem ka teised maalijad. Hispaania: Peamiselt kirikupildid ja portreed, rasked pruunikad toonid, keldriluugivalgus. El Greco tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast itaalias. Töödes avaldub katoliku kiriku ja inkvisitsiooni pärand
-Tellis-ja betoonmüüridega, nelinurksete tornidega(kogupikkus umbes 19km) Rooma skulptuur ja maalikunst 1)Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? -Portreeskulptuuri õitsengu. 2)Millised kaks suunda valitsesid rooma portreeskulptuuris? Milliste võõrsõnadega iseloomustaksid neid ? - 3)Kust said kunstihimulised roomlaseed täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? -Vallutatud maadest ja paljudest koopiatest 4)Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? -Pampejis, Herculaneumis ja Stabieses. 5)Mitu stiili võib eristada Pampeji seinamaalis? Millist neist pead kõige omapärasemaks? -4ja stiili 6)Nimeta Pampeji tuntumad villad. -Müsteeriumide villa, Fauni maja, Veltiuste maja. 7)Kirjelda aatriumiga maja plaani. -Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist
pealinnas Brnos, kus ta pidas end ülal oma laulmisoskuse toel, kuigi ta kireks oli alati olnud joonistamine. 1877. aastal proovis ta edutult sisse astuda Praha Kunstiakadeemiasse, peale mida asus ta töötama teatridekoratsioonide maalijana ning kolis Viini. 1882. aastal liikus ta edasi Mikulovisse, kus ta teenis elatist maalides portreid tähtsatest kohalikest tegelastest. Ta kohtas krahv Khuen-Belassi`t, kes kutsus ta enda juurde Hrusovany Emmahof`i lossi, et kaunistada see seinamaalidega. Mucha avaldas krahvile nii suurt mõju, et see toetas rahaliselt ta õpinguid Müncheni Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias, ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele ja reklaamidele ning õppis lühiajaliselt Colarossi Akadeemias. 1984. aastal oli Muchal näitus Salon des Artistes Français`s, mille eest ta
Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kasutatud kirjandus: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/index.htm · http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html · http://www.annaabi.com · http://web.zone.ee/marjukodukas/oppematerjalid.html
kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefid Trajanuse sambal Erinevalt Vana Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik
o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse
koosviibimist , kus Kristus teatab ,et nende hulgas on äraandja.Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt.Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. 5.Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse väljendamise ning süvenes inimeste hingeellu. ''Mona Lisa'' veenab meid , kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 7.Raffael töötas Vatikanis , kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi. 9.Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema . Kõigis ema töödes valitseb ülev rahu ja hamroonia , tasakaal värvi ja vormi,lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. lk79. 1. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. 3.Suuremahulisem töö oli Vatikanis asub Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. 4.Veneetsia maalikunstnikud keskendusid värvile.
vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini) ja selle sisemuses ei olnud aiale kohta. Hiljem lisandus kreeklastelt ülevõetuna peristüül (katusega sammaskäikudest ümbritsetud avaõu). Kuna peristüül oli kaitstud, oli see väga sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega. Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi. Õue ümbritseva galerii seinad olid kaunistatud seinamaalidega või kujundatud taimemotiividega. Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta
Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Kunstnikku tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal lõi Raffael üldistatud ideaalkujud. Just neile mõeldakse, kui räägitakse nn klassikalisest ilust. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel
kaubamärgi all enam-vähem kõike, alates rõivastest ja lõpetades köögikappidega. 1959.aastal visati Pierre Cardin oma tegevuse eest välja 23 kuulsama Pariisi moemaja ühendavast Chambre Syndicale`ist. Eimõistetud kuidas saab kunstnik hävitada oma nime, tehes rõivaid tänava jaoks. Täna, aastaid hiljem on ta selle president. Lisaks sellele kuulub Cardinile üle maailma laiali asuv Maxim`s- hotellide ja restoranide kett. Iga Pariisi Maxim`s hotelli tuba on unikaalse mööbliga ja seinamaalidega. Klient võib valida erinevaid sisustusvariante XIX kuni XXI sajandi disainini. À la Pierre Cardin ehk siis eksklusiivsus kõiges, mille eest suudetakse maksta. Lisaks sellele on Maxim`s-restoran koht, kus võib näha hästiriietatud ja õnnelikke inimesi. Ei osteta ju kalleid rõivad selleks, et neid kodus kanda. Seetõttu sobivad Maxim`s-restoran ja mood hästi kokku, ja loomulikult on see koht kus Cardini taolised inimesed saavad tantsida.
1506 asus Leonardo taas Milanosse.Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all). 22.Raffael ja tema looming. Raffael oli eelkõige tuntud maalijana. Ta töötas paavstide juures. Vatikanis kaunistas ehitisi seinamaalidega ja kuulsaim on ,,Ateena kool". Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid. Tema oli esimene suur kunstnik kes kasutas oma tööde juures õpilase abi. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürikalise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel.Raffaeli lemmik motiiviks oli madonna. Raffaeli üksikfiguuri paigusus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeertiline ja sageli kolmnurkne
aastal liidab Birger Jarl Soome alad Rootsiga 1581.aastal moodustati Soome suurvürstiriik, mille valistejaks oli Soome suurhertsog ja Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17.sajandi keskpaigas kasvas baroki mõju kirikute kaunistamise juures. Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim Elias Brenner. Rokokoo tume ja karm 18.sajandi keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik tuntuim kirikumaalide looja oli Mikael Toppelius, kes kaunistas 40 kirikut 18
kujutatut. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. ,,Mona Lisa" veenab kui keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 13. Raffael (1483-1520). Paavsti ülesandel kaunistas ta Vatikanis ehitisi seinamaalidega. ,,Ateena kool" Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Platon ja Aristoteles on seal kesksel kohal. Ta on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma õpilaste abi. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahulolu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli Madonna. ,,Sixtuse Madonna". 14. Michelangelo Buonarroti (1475-1564) Peetri kiriku ehituse juht oli
matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks."Püha õhtusöömaaeg" Raffael- eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende resitentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas täiuslikumaks peetake kompositsiooni ,,Ateena kool". Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna-jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga.
Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule . Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud • kujutati heledamalt, mehi tumedamalt • Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse. Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid)
(allikas: http://cache2.artprintimages.com/p/LRG/45/4548/2OFDG00Z/art-print/reconstruction-of-the-palace-of- sargon-ii.jpg ) 10 hektari suurusele alale ehitatud loss koosnes 210 ruumist, mis paiknesid kokku 30 suurema ja väiksema siseõue ümber. Õuede ning ruumide paigutus oli ebasümmeetriline. Lossi kompleksi kuulusid kolm templit koos tsikuraatidega. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod ja mitmesugused majapidamisruumid. Seinad ja müürid olid kaetud reljeeridega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Esinduslikud vastuvõturuumid olid eriti pidulikult kaunistatud. Suurejooneliselt oli kujundatud ka valvetorniga peasissekäik. Seda valvasid kaks kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat, nn. väravavalvurit ehk Lamassu. Väravavalvurid pidid kaitsma pahade vaimude eest ning peletama vaenlasi eemale. Lamassu ehk väravavalvur (allikas: http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_32.143.2.jpg )
perspektiiv, valguse ka varju kasutamine. ,,Püha õhtusöömaaeg" on piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Leonardo kuulsaim teos ,,Mona Lisa" on esimene psühholoogiline portree maalikunsti ajaloos. Teine kuulus kõrgrenessansi ideede kandaja oli RAFFAEL (1483-1520). Paavstide ülesandel töötas ta nende residendis Vatikanis, kaunistades sealseid ruume seinamaalidega Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool", uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid, kus valitseb ülev rahu, ilu ja harmoonia. Maalide kompositsioon on tihti kolmnurkne, ,,Sixtuse madonna", keskel kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad madalamad (n põlvitavad) figuurid. Raffaeli lemmikmotiiviks on madonna, jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on
161- m.a.j. sambal. 180 m.a.j. Maalikunst Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Maalingutega Kolm graatsiat Aleksander Suur kaunistatud aatrium. lahingus. Mosaiik. Rekonstruktsioon. Elamud, villad, lossid Maalikunst Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega.
igapäevaelust. Tõelise koopa külastamiseks on vaja eriluba. Taotluse läbivaatamine ja ooteaeg võib kesta neli aastat. Koobast saab külastada vaid selleks konkreetselt kokkulepitud ajal. 8 1985. aastast kuulub Altamira koobas UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 9 3. LASCAUX 3.1. Lauscauxi koopad Lascaux on arvatavasti kuulsaim muistsete inimeste seinamaalidega kaunistatud koobas, kuid samal ajal on see ka üks kõige hiljem avastatuist Lascaux avastati alles 1940. aastal. Kuna Lascaux avastati nii hilja, siis ei kahelnud maalide vanuses enam keegi. Oldi ju juba varem samalaadsete leidudega kokku puututud. Hämmastas vaid maalide rohkus ja ilu. Euroopas on leitud poolteistsada maalingutega koobast. Lascauxi leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks. Siin on kõrvuti kütitavate loomadega kujutatud ka väga primitiivselt inimesi
Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes. Mälestus talletus arvukates kangelaslugudes. Laule ja lugusid pärandati põlvest põlve. Trooja sõja lugu. (Helena, Sparta, Agamemnon, Achilleus, Hektor, Paris, Odysseus). Kuulsamad „Ilias“ ja „Odüsseia“. Autor Homeros. Homerose eeposed ( ei olda kindlad).
kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest. (TsingisKhaan 13saj; Attila 5saj) Lossid ja hauad olid kaunistatud seinamaalidega. Ainsaks reljeefkaunistuseks oli Lõvivärav Mükeenes. Mükeene kultuurikeskus
Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Tähtsad on losside varemed: Phaistoses, Knossoses ja Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Lossi keskseks osaks oli suur pikk õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, lääned valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid trepid. KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane, harva ka roheline
teaduse vallas.Suur seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende seas on äraandja. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimese hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Tema kuulsaim teos ,,Mona Lisa" veenab, kuivõrd keeruline võib olla inimese sisemaailma. Raffael. Paavstide ülesandel töötas ta Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool". Uhkete kaarte ja võlvide all mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veenvalt on lahendatud Platoni ja Aristotelese esiletõstmine teiste seast. Tema lemmikmotiiviks oli madonna. Michelangelo maalitud on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Ta täitis selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem
aa liidab birger jarl soome alad rootsigaa • 1581 a moodustati soome suurvüsrtiriik, mille valitsejaks oli soome suurhertsog ja rootsi kuningas johan III • 29.märts 1809 lõi aleksander I pärast kogu soome vallutamist autonoomse soome suurvüsrtiriigi venemaa keisririigi koosesius • 6.dets 1917 pärast oktoobri revolutsiooni, kuulutas soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk • 16.saj vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine • 17.saj keskpaigas kasvas broki mõju kirkikute kaunistamise juures. • Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim elias brenner rokokoo-tume ja karm • 18.saj keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik • tuntuim kirikumaalide looja oli mikael toppelius, kes kaunistas 40 kirkiut • nt mikael toppelius, haukipudas'e kiriku altar isak wacklin portretist, pastellsed toonid, 18
1. Kust sai alguse rooma riik? 2. Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 3. Mida tähendab foorum? 4. Milleks ehitati trumfikaari? 5. Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased 6. Kuidas veedeti aega termides 7. Kirjelda basiilikat. 8. Mille poolest oli eeskujulik panteon 9. Iseloomusta Roomlaste skulptuuri, kuidas see erineb kreeka skulptuurist? 10. Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?(Pompeis) 11. Kirjelda aatriumiga majaplaani. 12. 1. Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks. 2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6. Käidi saunas, ujuti basseinis ja käidi ka massaazis 7
5. Miks hinnatakse nii kõrgelt Leonardo maali ,,Mona Lisa"? Millise külje see inimesest eriti hästi esile toob? Seda hinnatakse tähtsaks, sest Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse jäljendamise. "Mona Lisa" veenab inimesi kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 6. Milline kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. Klassikalisest ilust? Raffael 7. Kus töötas Raffael, kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi? Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon? ,,Ateena kool" uhkete võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid, nende hulgas Platon ja Aristoteles. Need kaks on kesksel kohal, lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt kuhu koondub perspektiiv ning ainult nende peade tasutaks on hele taevas. 9
Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa Maria Maggiore kirikus Roomas. 5.saj. Basiilika sisekujundus Kiriku siseruumid kaunistati seinamaalidega ja mosaiikidega. Nende ülesane oli pühakirja selgitada. Mosaiike valmistati väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest(heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker(värviline muld)), mis peegeldasid valgust. Apsiidivõlvil kohal on tavaliselt troonil istuva Kristuse mosaiik. Naised Kristuse haua juures. Mosaiik Sant'
antiigist ja lõpetades modernse kunstiga) ajaloosündmusi, -tegelasi kirjeldavad maalid ning vastav ajaloosündmus, et mõista ajaloomaali kulgemist läbi sajandite. Samuti on iga ajastu juures ära toodud ajale iseloomulikud maalikunsti tunnusjooned. 4 1. ANTIIKKUNST Kunst Vana- Rooma ja- Kreeka ajast umbes 1000 eKr.- 500 pKr. Tolleaegne maalikunst piirdus valdavalt vaasi- ja seinamaalidega (suureformaadilised), leitud on ka portreemaale (levinud oli ka tahvelmaali traditsioon), mis olid hea kvaliteediga (tõestuseks Egiptuse muumiaportreed), millest omakorda on säilinud vaid väga vähesed. Enamasti kujutati mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, ajalooliselt tähtsaid isikuid. Maalingutes on kasutaud ornamente ja sümboleid, kujutatud on igapäevategevusi. Seinamaalingutele on iseloomulik arhitektuurielementide illusionistlik järeleaimamine ning maalitud vaated maastikule või
kunagi olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega, kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud kullast. Kui võimalused muutuvad halvemaks, võetakse kasutusele kaljuhauad. Egiptlased on esimesed, kes kasutusele sambad võtavad. Deir El-Bahr on üks selline, kus sissepääs on sammastega templist. Kuningate orust on leitud 62 hauda. Üks suuremaid on vaarao Seti 1 hauakamber, kus on peitesahtid ja kõrvalruumid. Seinad on kaetud ohtrate seinamaalidega. Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid. Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit. Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline.
barokist. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo kuulsaim teos "Mona Lisa" veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Eelkõige maalijana tuntud Raffael (1483-1520) oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni "Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Nende hulgas on ootuspäraselt Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane. Väga kaalutletult, kuid veenvalt on lahendatud nende esiletõstmine teiste seast. Muidugi on nad kesksel kohal, kuid lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt, kuhu koonduvad
ükski ,,portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks. ,,Mona Lisa" (9. pilt)- veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Raffael töötas paavstidele Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega, nt. ,,Ateena kool"- Platoni ja Aristotelesega kesksel kohal. Raffael on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule- nt
kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames; o Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse, kasutati võlvkonstruktsiooni, väliselt sarnanesid lossid kindlustega, aknaid polnud, valgus sisseõuest usteavade kaudu, õuede ja ruumide paigutus oli ebasümmeetriline, lossikompleksi võis kuuluda ka tempel või mitu, suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod ja majapidamisruumid, losside seinad ja ruumid on kaetud reljeefide ja seinamaalidega, millel kujutati põhiliselt sõja- ja jahistseene, jumalust väravavalvur inimese pea ja härja keha(nagu egiptuse Sfinks), tiivuline, kõrgreljeefis tavaliselt, pidid kaitsma lossielanikke kurjade vaimude ja õnnetuste eest; o Loomi kujutati väga tõetruult; o Uus-Babülooni keskus oli Babüloni linn, Istari värav, millest hakkas Protsessiooni tänav, mis viis jumal Marduki templini, mida peetakse Paabeli torniks, mida
Nimeta Rooma kuulsaim ratsamonument! keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. See skulptuuriliik tekkis Roomas. On ainus terviklikult säilinud näide antiikajast. Seisab (koopia) Kapitooliumi väljakul. Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. Millised kaks suunda valitsesid Rooma portreeskulptuuris? Portree ja ajaloo-teemaline reljeef Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? Pompejis Kirjelda Rooma aatriumiga elamut! Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Nimeta Vana-Kreeka või Vana-Rooma kunstist üks skulptuur ja üks ehitis, mis Sulle kõige rohkem meeldisid! Põhjenda, miks just need valisid! Skulptuur ,,Caracalla portree". Meeldib sellepärast, et kunstnik on halastamatu täpsusega
Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. • Paleearhitektuur: suurim ja olulisem Knossos; on maavärina eelne ja järgne (pilt keskel tühi väljak); suur kompleks; kasutatud väga palju puitu • Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata
annaabi.ee 
