50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maia luhamaa
Õppematerjali autor
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL VÄLISVAENLASEGA ON NAD MOODUSTANUD LÕDVA KONFÖDERATSIOONI 12 LINNA LIIDU
o Püramiidid o Babüloni rippaiad Kuningas lasi oma naisele ehitada katusele ''botaanikaaia'' vms o Zeusi kuju Hiiglaslik kuju 10.Etruski kunst. Etruski kunst levis 8.-3.sajandil e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Relvi ja tööriistu valmistasid rauast, olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel. Polnud ühist riiki, vaid linnade liit. Linnad olid korrapärase planeeringuga ja väimsate müüride ja väravatega. Etruski kunst avaldas suurt mõju Roomlastele. Teadmised etruskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud, sest keelt suudeti küll lugeda, aga sisuline piiratus pidurdab keele mõistmist. Etruskidel olid kuulsad ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina. 8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side
Egiptlased uskusid igal inimesel olevat surematu hinge Ka, kes oli otseselt seotud inimese keha ja selle elukeskkonnaga ( eriti peale maise elu lõppemist ). Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid