Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
SURMAJÄRGSUS
Usuti, et surnukeha jätkab oma elu
peaaegu samal viisil peale surma.
Varasemal ajal püüti surnukehast
säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni
palsameerimise kunst.
Selleks, et keha säiliks, tehti sellega
mitmeid protseduure ehk
mumifitseeriti.
MUMIFITSEERIMI
NE
Siseelundid ja peaaju eemaldati.
Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva
kuivada.
Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega.
Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse.
HAUAKAMBRID
Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu
häirimatu elu surnute riigis.
Et muumiat kaitsta, suleti ta
massiivsesse kivist sarkofaagi.
HAUAKAMBRID
Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on
püramiidid.
Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse
raiutud hauakambritega.
Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat
vara rüüstajate eest.
VAARAO EHNATON
Valitses 14. saj eKr.
Ta muutis sajanditepikkusi
traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal
Amon Ra asemele uut jumalat luua.
Ta kuulutas päikesejumal Atoni
peajumalaks.
Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep
("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile
kasulik").
VAARAO EHNATON
Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu
lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet
Atoni (Atoni silmapiir).
Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas
Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse
ainujumal.
EGIPTUSE KIRI,
HARIDUS, TEADUS
JA KIRJANDUS
EGIPTUSE KIRI JA
HARIDUS
Hieroglüüfid ­ Kujunesid neljanda ja
kolmanda aastatuhande vahepeal (eKr)
ehk koos tsivilisatsiooni tekkega.
Hieroglüüfid olid keerulised ja nende
maalimine võttis kaua aega.
Tavaasjade ajamiseks kasutati
hiraatilist kirja, mis oli lihtsam.
EGIPTUSE KIRI JA
HARIDUS
Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus,
mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil.
Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende
õppimine nõudis palju aega.
Õpiti peamiselt templite juures asuvates
koolides preestritest õpetejate range
järelvalve all.
Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale
hea elujärje.
TEADUS
Esimese rahvana maailmas võtsid
egiptlased kasutusele päris täpse
päikesekalendri.
Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes.
Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja
ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid
piid).
Egpitlased paistsid silma ka
arstiteaduses, seda kinnitavad paljud
teadmised palsameerimisest.
KIRJANDUS
Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka
ilmalikust elust.
Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll
aga armastasid nad jäädvustada
elutarkust edastavaid õpetussõnu.
Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi
leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe
jutustus")
EGIPTUSE KUNST
HAUAKAMBRID
Kui elati savist, põletamata tellistest ja
puidust majades, siis hauakambrid tehti
millegist püsivamast ­ kivist.
Varasem üliku haudehitis oli piklik
kastitaoline mastaba.
U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep
esimese astmikpüramiidi vaarao
Dzoserile.
PÜRAMIIDID
Kõige monumentaalsemad püramiidid
ehitati 26.saj eKr Kairo lähedale Giza
väljale.
Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu
ehk kreeka keeles Cheopsi püramiid.
CHEOPSI
PÜRAMIID
kõrgus 146m
küljepikkus 232m
üle 2300 liivaploki
Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5
tonni.
TEMPLID
Pühalikkust ja aukartust sisendas
templisse minejale juba sfinkside allee,
mis võis olla kuni 2km pikk.
Sfinks ­ Lõvi keha, vaarao nägu
(enamasti).
Polüoon ­ Sissepääsu ehtiv kahe torniga
väravaehitis.
Templite uhkeim arhitektuuriline element
on sammas.
KUJUTAV KUNST
Hauakambrite seinad olid täis joonistatud
seiku üliku või vaarao elust.
Mida tähtsam oli isik, keda joonistati,
seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid).
Kunsti temaatika keerles peamiselt
vaarao ümber: lahingud, palvetamised,
ohverdamised jne.
SKULPTUURID
Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute
kujud on suuremõõdulised ja ranged.
pea alati sirgelt püsti
istuv
jalad koos
käed põlvedel
seisev
vasak jalg ees
SKULPTUURID
käed küljel rusikas
harva üks käsi rinnale tõstetud
pilk otse ees
Vaaraokujude puhul rõhutati nende
jumalikkust (kullaga ei koonerdatud).
Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad
esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise
voorused)
SKULPTUURID
14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid
lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst
omandas suurema loomutruuduse.
Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim
naiseportree ­ Nofrete pea.
Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged
kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli
mängima.
RELJEEFID JA
MAALID
Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti
(seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja
maalid.
Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid
kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu
nimetatakse seda koos seinamaalidega
pinnakunstiks.
RELJEEF JA MAAL
Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis:
Nägu külgvaates
Silmad otse
Õlad otse
Jalad külgvaates
Puudusid varjud ja heledalt tumedale
üleminekud.
Täname
tähelepanu eest
Vasakule Paremale
Egiptus #1 Egiptus #2 Egiptus #3 Egiptus #4 Egiptus #5 Egiptus #6 Egiptus #7 Egiptus #8 Egiptus #9 Egiptus #10 Egiptus #11 Egiptus #12 Egiptus #13 Egiptus #14 Egiptus #15 Egiptus #16 Egiptus #17 Egiptus #18 Egiptus #19 Egiptus #20 Egiptus #21 Egiptus #22 Egiptus #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristo929 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana-Egiptus
3
doc

Vana-Egiptus

Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda.

Ajalugu
Vana-Egiptuse kunst
7
doc

Vana-Egiptuse kunst

Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid

Kunstiajalugu
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

Ajalugu
Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................

Ajalugu
Muistne egiptus-referaat
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid

Ajalugu
Vana-Egiptuse kunstist
4
doc

Vana-Egiptuse kunstist

VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud k

Kunstiajalugu
VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,

Ajalugu
Arvestus 1 kursus 1
2
docx

Arvestus 1 kursus 1

AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- arenesid usulised tõekspidami

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun