Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seede teekond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arter, kops, veenid, elund, juha, pleura, arterid, vatsake, juur, vereringe, limaskest, sapi, kõri, neel, käärsool, elundid, kapillaarid, hingetoru, bronhid, värat, üla, klapid, õõnesveen, seedekanali, lihaskest, paiknemine, neelu, süljenääre, kõhred, rindkere, aordikaar, aort, kihn, söögitoru, sidekoeline, kurgu, avaneb, näärmedHingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92
serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil.
tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad
kummaski kopsus jagunevad kümneks segmendibronhiks. Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud.
73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga.
Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte
Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte
Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks
Nende närvide kius moodustavad südame närvipõimikud. 12.Südame erutusjuhtesüsteem: Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik 13.Suur vereringe,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks.
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja
Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal
Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja. Peabronhid bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. Kopsu pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister- 2 sagarat Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa. Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides. Kopsude vereringe süsteemid: 1. Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi. 2. Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS
mälumispinnal 2 köbrukest purihammas ristlõik ülemistel rombjas, alumistel ristkülikukujuline, mälumispinnal 4 köbrukest - Cervix dentis - hambakael sissenöördunud osa, millele kinnitub igemeääris - Radix dentis hambajuur paikneb hambaalveoolis ülemistel purihammastel on 3 juurt, alumistel 2 juurt (mediaalne ja distaalne) ülejäänud hammastel on 1 juur silmahambajuur on kõige pikem Hamba ehitus - põhimassi moodustab dentiin - krooni piirkonnas katab email (enamelum), juure ja kaela piirkonnas tsement (cementum) - cavitas dentis -> canalis radicis dentis foramen apicis radicis - musculus constrictor pharyngis inferior - kinnituvad raphe pharyngis'ele
kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid,
Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri:
rakuvaheainest plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi. Veri moodustab 8% kehakaalust. Vere ülesanded: · Transport toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse. · Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri. · Organismi kaitse vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda.
1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem) Mõisted: 1) Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas 2) Veenid - veresooned, milles veri voolab elunditest südame suunas 3) Kollateraal - kõrvalveresooned, väikese läbimõõduga 4) Anastomoos - versoon, mille kaudu veri võib voolata ühest veresoonest teise 5) Perikard - südamepaun, mis moodustub epikardis Süda (COR); südame seina kihid alates sisemisest: 1) Sisekest ehk endokard (ENDOCARDIUM) 2) Lihaskest ehk müokard (MYOCARDIUM)
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3
-Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine,
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib
annaabi.ee 
