Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Kogumikus leidub lembelaule, satiirilisi laule ja joogilaule, millest helilooja valis kakskümmend neli ning grupeeris need vastavalt teemadele – vein ja meelelahutus, looduse ja kevade ülistamine ning armastus. Kõiki osi ühendab inimesest sõltumatu ja katkematult pöörlev saatuseratas. Lihtsatest rõõmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ülistuslaul elule tema värvikais vormides ning igaveses ringkäigus. Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise
Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Kogumikus leidub lembelaule, satiirilisi laule ja joogilaule, millest helilooja valis kakskümmend neli ning grupeeris need vastavalt teemadele – vein ja meelelahutus, looduse ja kevade ülistamine ning armastus. Kõiki osi ühendab inimesest sõltumatu ja katkematult pöörlev saatuseratas. Lihtsatest rõõmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ülistuslaul elule tema värvikais vormides ning igaveses ringkäigus. Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise
lausa 6000 eksemplari Ajalehes oli enamjaolt käsitletud poliitilisi teemasid Sakala põhjustas lugejaskonnas elevust ajalehest õhkuva võitlusvaimu tõttu Eesti ajakirjandus 20. sajandi alguses Trükitehnika arengu tõttu anti välja üha rohkem ajalehti Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K. Pätsi “Teataja” (1901-05 Tallinnas) P. Speegi “Uudised” (1903-05 Tartus) Ajakirjandusse sekkusid ka koolinoored Ajalehtedesse hakkas üha enam ilmuma satiirilisi pilkelisasid 1906 muretses Päevaleht endale modernsemad trükimasinad- I Maailmasõja ajal trükiti lehte üle 50 000 eksemplari Trükikodade arv Eestis kahekordistus 1905 revolutsiooni ja järgneva sõjaolukorra tõttu halvati Balti ajakirjanduse vaba areng Piirangute nõrgenemisel 1910 muutus ajaleht pisiettevõttest suurettevõtteks 20 saj. Alguses muutus ajaleht päevakajaliseks ja säilitamisväärtus langes Ajakirjandus Nõukogude ajal
Ta tunnistas saanuvat inispiratsiooni eelkõige Goya kunstist. Läbivad teemad on surm ja grotesk. Igapäevaelu on kokku põimunud õudusunenäoga, inimesed taandatud asjadeks, stiil on irooniline. Kuid esperpento pole niivõrd zanr kui uus esteetika ja uus nägemus maailmast." Luces de Bohemia" on esimene teos, mille autor nimetab esperpentoks. Valle-Incláni esperpentodes süzee kas puudub või on minimaalne. Kinolikus rütmis vahelduv pildijada meenutab Quevedo satiirilisi groteske. Esperpentodes kajastub reaalsuse moonutatud kirjeldus kritiseerimaks ühiskonda ning nende eesmärk oli tuua välja traagiliste situatsioonide koomiline aspekt. ,,Luces de Bohemia" peategelase Máximo Estrella kujus on üksmeelselt ära tuntud boheemlik andaluusia luuletaja Alejandro Sawa, keda ta tundis isiklikult ning kelle surmapõhjused olid vaesus, pimedus ja hullus. Ka Valle-Inclán oli kuulus oma boheemlasliku eluviisi ning värvika
•1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“. •Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „Jonny“ Luule •Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina. •Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi tekste. •Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-1985, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvusega. Mälestusi ja muljeid VALDO RANDPERE REIN RANNAP „Temas oli palju omadusi, millega ma üldse ei „Kuigi Alender oli silmapaistev rockmuusik, oli
spetsialist · Töötas 1980ndate keskpaigani Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus tal oli vähemalt üks võimas roll: nimiosa (post)modernistlikus satiiris "Gulliver ja Gulliver", millele Ruja tegi muusika Urmas luuletajana · Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt minna ka luuletajana · Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi · Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste "Kui mind enam ei ole" (Katkend) // Ent oled Sa mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole? Kui endasse tagasi tõmbun, kui Sulle mind enam ei ole? // Urmas Alenderi loomingust · Alates 70ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises · Urmas oligi rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap · Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat · Albumi andis välja koos Ricky Deliniga.
Ta tegeles paljude asjadega näiteks joonistas ta realistlike portreesid,koomikseid moodsa moraali teemadel. William Hogarth sündis Bartholomewis Londoni lähedal.Tema isa Richard Hogarth,oli vaene Ladina keele õpetaja. Nooruses õppis ta graveerimist. 1720a kohtus ta Sir James Thornhill-iga ning oli rabatud tema ajaloolistest maalidest ning ta hakkas tema juures õppima. Nendest said head sõbrad ja hiljem abiellus Hogarth, Thornhilli tütrega.Hogarth hakkas 1720 aastatel tegema satiirilisi graveeringuid poliitika teemadel.1726 tegi ta satiirilise graveeringu peanimister Robert walpole-st (The Punishments of Lemuel Gulliver) Ta maalis ka maale mis edastasid moraalset lugu. Nägu näiteks The Harlots Progress (1732), The Rake's Progress (1733-35) ja Industry and Idleness (1747). 1730-nentateks aastateks oli ta tuntud kunstnik. 1724, A Just View of the British Stage Teda huvitas tänava olustik ning talle meeldis teha erinevatest inimestest skitseeringuid.Tema
Rajas robinsonaadi. ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" põhineb tõsielul, kus mees elas 2 aastat üksikul saarel. Crusoe peab saarel veetma 28 aastat, abiks vaid laevalt päästetud kraam. Ta säilitab kaine mõistuse, kohaneb loodusega, töötab pidevalt. Ülistus tööle ja inimmõistusele. 5. Swift (Inglise) pärit Dublinist, huvitatud poliitikast, kuid polnud seal edukas, teenis elatist vaimulikuna. Kirjutas satiirilisi teoseid, kritiseeris Briti ülemvõimu, selle suhtumist Iirimaale, poliitilisi vaidlusi. ,,Gulliveri reisid" filosoofiline, allegooriline, utopistlik teos. I osa Lilliputid, tegelikult kujutatakse tolleaegset Inglismaad. Lilliputide väiksus sümboliseerib inimeste väiklust. Kritiseeriti sõda, päritolu, pugemist. II osa Hiiglaste maa, autori arvates täiuslik ühiskond, valitseb haritud monarh, raha ja sõda puuduvad. III osa- Lendav saar teadlastega, keda kuj
kodanlus. Gontsarov ei tahtnud luua mitte ainult mõistujuttu Venemaa mahajäämusest. Ta tahtis kirjeldada oma ajastu inimesi, lihtsalt ja intensiivselt, koomiliselt ja täpselt, ja see õnnestus tal suurepäraselt. Kirjanik näib tahtvat öelda, et emake Venemaa on nagu Oblomov: ta on suurepärane, aga ei saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg". Tippteoseks kujunes romaan "Härrased Golovljovid", mis ülesehituselt on romaan-kroonika, ühe aadliperekonna mandumise ja allakäigu kroonika. Omapärase ainevalla tööstuskeskkonna tõusmine kirjaniku tähelepanu alla tõi kirjandusse D. Mamin-
Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt
" Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799) Beaumarchais kirjutas satiirilisi päevakajalisi pamflette. Üks kuulus selline kirjutis on tema kirjutatud ,,Mälestused." Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: ,,Sevilla habemeajaja" ja ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan. Nagu ka Prantsusmaal, oli Inglismaal väga palju erinevaid
von Mönnikhuseni pärast. Samuti on ka mitmeid teisi probleeme nagu näiteks Agnese ja tema isa vahelised suhted, Gabrieli ja tema kasuvenna suhted ning talupoegade vabadusvõitlus. Esimesest kahest jutustusest eristab "Vürst Gabrieli" ka see, et sellel on õnnelik lõpp Gabrieli ja Agnes armastus saab kõikidest vaenlastest jagu. Selle jutustuse aineil on loodud film "Viimne reliikvia" (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892). Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja.
revolutsioon, võtab Jansen sellest aktiivselt osa. Samal ajal aga jätkab Jansen oma
kunstiõpinguid. 1905. aastal astub ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Janseni tööd
joonistamises ja maalimises on hinnatud rahuldava ja heaga. Teoreetilistes ainetes esineb ka
mitterahuldavaid hindeid. Väga häid ei ole üldse. Hinnete sellist keskpärasust võiks osalt
seletada sellega, et Jansen töötas kiiresti ja tavaliselt oma töid ei viimistlenud.
Aastail 1906- 1907 avaldab Jansen rea satiirilisi joonistusi, peamiselt J. Lilienbachi
poolt väljaantavais mitmesuguste nimetuste all ( <
Ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" (1826), ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused"(1829), mis tõid Hugole laiema tuntuse. Luule jätkus ka 1830-ndate esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" (1831) ja ,,Videvikulaulud" (1835). Hugo elas kaasa ka 1830. ja 1848. aasta revolutsiooni püüdlustele, need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud"(1862). Pahameelt Napoleon Kolmanda tagurliku reziimi vastu võib lugeda satiirilisi värsse ,,Karistused" (1853). Hilisemas essees ,,William Shakespeare", rõhutab Hugo Shakespeare´is taas neidsamu voorusi, sealhulgas eriti lihtrahva kujutamist. Poeedi kohus on töötada rahva heaks, kanda tõde, kasvatada rahvast. Näidendi vormi mõttes ei näidanud Hugo mingit uuenduslikkust. Seevastu nende ideoloogilised konfliktid olid kõige otsesemalt seotud ühiskondlikke sündmustega. Hugo näidendid tähistasid prantsuse teatris klassitsismi lõplikku allajäämist
Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Au sees tragöödia ja komöödia. aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene. Eesti kirjanduses on klassitsismi Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Robert Faehlmanni ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi loomingus. La Fontaine. 17. saj. keskpaik. Sai Pariisis innustust ja eeskuju epikuurlikust-materialistlikust filosoofiast. ,,Värssjutud ja novellid". ,,Valmid". Ta on teisi hilisemaid satiirilisi kirjanikke mõjutanud. Klassitsistlik tragöödia: Väga karmid reeglid. Tegelased pidid olema kõrget päritolu, ei tohtnud olla madalaid seiku, labaseid väljendeid. Taunis eba- ja üleloomulikkust. Tegevus tohtis üks olla. Realism. Muinasajast. Klassikalise teatrireeglid 1. Kolme ühtsuse reegel a) tegevus, ruum ja aeg-kõik samal ajal samas kohas! 2. Zanrite selge erinevus a) Tragöödia- väärikas sisu/tegelased; lõpp on kurb/vaataja kurb; suured hädaohud;
Meistriaastad Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud ladinakeelne filosoofiline satiir ,,Narruse kiitus". Tema mahukasse loomingusse kuulub ka traktaate (uurimus, mingi üksikküsimuse teaduslik käsitlus), pamfleete (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), tõlkeid, kommentaare, kirju, moraalifilosoofilisi esseid (,,Kõnekäänud"), satiirilisi dialooge (,,Usalduslikud kõnelused") Erasmuse sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel püsivad võimud, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud ja inimlik elu ei olegi üldse midagi muud kui narrimäng. Vaimukalt näitab ta narruse mitmepalgelisust ka see, mida tavaliselt peetakse tarkuseks, võib teatud olukordades narruseks osutuda. Narruse, inimelu alalise saatja kujutamine võimaldab välja naerda pedantsust, valetamist,
põhiväärtuse töö. 61) Teos, milles tegelane tahab õilsalt tegutseda, aga ta ei mõtle enne tegutsemist. 62) Teos, kus peategelane võiks kogu maailma naisi armastada ja neile valetada? Inimtüüp Euroopas. 63) Teos, kus peategelane kirjutab oma sõbrale Wilhelmile; suur armastus Charlotte vastu; traagilise lõpuga peategelane sooritab enesetapu. 64) Teos, milles osalejad põgenesid katku eest ja jutustasid satiirilisi jutte kirikuteenritest ja vaimuliku seisuse paljastamisest? 65) Mis teosest pärineb renessansiaja kuulsaim monoloog? 66) Schilleri teos; kuulus õunastseeni poolest ; draama Sveitsi mägikantonite võitluisest ülemvõimu vastu XIII sajandil. 67) ,,Inimeste põlv on nii paha, et isegi kurat ei taha kiusata." Kelle sõnad need on? Mis teosest ja kes on selle autor? 68) ,,Selle sinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast
· Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda. Ülikooli kõrvalt tegeles Anton enesekasvatuse, ja -arendamisega. Eesmärk oli saada targemaks ja oma võimeid arendada. Kritiseeris teisi, kel polnud kõrgemaid eesmärke ja ei suutnud end arendada. Periood 1880-1888. Kirjutas humoristlikke ja satiirilisi novelle. Rõhuasetus aga kaldus meelelahutuselt elu ja inimeste (tõsimeelsele) kujutamisele ning mõistmisele. Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et ka "väike inimene" (positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab:
Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja allegoorilisi romaane, aga ka anekdootliku sisuga väikevorme, didaktilisi jutustusi ja valme. Ettekandjateks on samad zonglöörid, kes lõbustasid kurtuaasse reperutaariga. Kutseliste mängumeeste kõrvale tekivad linnakirjanduse viljelejatena käsitöölised, sellid ja lihtsad kodanikud. Ettekandeis hakkab suuremat rolli mängima jutustamine, mistõttu pinda võidab proosa. Linnakirjanduses kujunevad silmapaistvateks zanriteks romaan ja värssnovell. Omapäraselt areneb
Isegi Louis XIII, kes võlgnes Richelieule kõige eest tänu, ohkas kergendatult. Oma lõbuks lõi ta otsekohe muusika luuletaja Mironi värssidele kardinali surma puhul. Paraku on seda laulu raske kurva sündmuse kohaseks pidada. Selles meenutatakse kardinali nõrkusi ja hirmu, mida ta kõikjal ja kõigisse külvas. Kolm kuud pärast Richelieu surma heitis tuberkuloosist lõplikult õõnestatud Louis XIII samuti voodisse. Palavikust vaevatuna ei kippunud ta enam satiirilisi laulukesi looma vaid muretses üksnes tuleviku pärast. Ta tahtis, et võimalikult pea ristitaks troonipärija, kes pidi peagi viieaastaseks saama ning määras ristivanemateks Mazarini ja Conde printsessi. 14. mail kell kaks päeval tõmbas õnnetu kuningas, kellele olid võõrad kõik elurõõmud, viimast korda hinge. 7 Kokkuvõte Louis XIII surmaga jõudis lõpule ajastu. See ajastu, mis kandis endal veel
Tegelased on nendes sügavalt polaarsed, see tähendab, et väga positiivsele peakangelasele vastandab autor igati halva, negatiivse kangelase. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid ning ootamatuid süzee pöörakuid, annab end tunda põnevusliku momendi esiletõstmine. Võitlev ideestik vastab ajastu vajadustele ning oli seega kirjanduses väga suure tähtsusega. Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Tal on olemas ka mitmeid satiirilisi jutustusi, tuntuim nendest on "Tallinna narrid ja narrikesed". Selles naeruvääristab autor inimeste pahesid, eelkõige raha-, kuulsuse- ja armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja.
Sellega sai Byronist üks Itaalia rikkamaid inimesi. Byron oli Euroopast ja selle seltskondlikust elust tüdinenud, kuid nõrga tervise tõttu ei tahtnud sealt ka lahkuda. Oli tegev itaalia vabadusliikumises ja romantilises ühingus, mis koondas patriootlikke vabadusvõitlejaid (nn "karbonaarid" st "söepõletajad"). Karbonaaride liikumine suruti maha. Byronit masendasid paljude sõprade vanglakannatused ja traagiline hukkumine. Kirjutas palju satiirilisi vabadusteemalisi luuletusi, milles türannia eitus on konkreetne ja lööv (luuletus "Pronksiaeg"). Itaalias kohtus Byron teistkordselt Shelley`ga. Koos kavandasid nad ühise ajakirja väljaandmist. Sellele tõmbas kriipsu peale katastroof 1822 hukkus Shelley laevaga tormisel merel. Byroni elu viimane järk on seotud kreeklaste vabadusvõitlusega Türgi ikke vastu. Mehiste tegudega kinnitas ta veel kord luules kuulutatud vabadusaateid. Ülipinges ei
Hainsalu. Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi. Tekst oli tema jaoks esmatähtis, ka muusikas. Kui ta kasutas teiste luuletajate loomingut, siis sellepärast, et nende luules oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud...
Luulekogu meisterlik ülesehitus loob täieliku terviku mulje. Seitsmest tsüklist koosnev kogu on taotletud dünaamikale. Isegi armastuslaulude ajastu ja luuleaforistlike kildude tsükkel ei tükelda tervikut ega põhikujustust ka piiratud mahu juures. (Kalda, 1991) 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966) See luulekogu jätkab "Kivist viiulite" temaatikat ning on selginemise raamat, mis sisaldab palju poolhumoristlikke ja satiirilisi luuletusi. Seekord ei ole põhiline suund helesinine, vaid on mindud laiemaks. Teaduse ja arengu teel on rohkelt kurjust ning vastuolusid maailmas jälgitakse kainema pilguga. Edu takistavad korruptsioon, läbi sõrmede vaatamine, tõrjuv hoiak kõige uueja loomingulise puhul ning kinni hoidmine kõigest vanast. Ohtu inimkonnale 7 tajutakse reaalsemalt kui varasemas luulekogus. ,,Lauljad laevavööridel" on üsnagi sarnane
sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov. Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330 Kreeka tragöödia kestvus läbi aastasadade ja tuhandete tugineb üldinimlikul teemakäsitlusel, seosel inimeksistentsi põhiküsimuste ja vastuoludega. Tragöödia mõjust
Selles teoses avaldub eksistentsiaalne temaatika, kus üksildane ,,mina" sõdib luule ja armastuse vaenlase vastu. Samal aastal valmis näidend ,,Müsteerium Buff", mille Majakovski pühendas revolutsiooni esimesele aastapäevale ja millega ta lõpuks valis poole, kuhu kuuluda proletaarsete poeetide naiivse kujutlusmaailma. See teos ei leidnud tunnustust ei futuristide ega ka masside hulgas. 1919 hakkas aktiivselt Vene telegraafiagentuurile ROSTA kaastööd tegema, koostades agitatsioonilis-satiirilisi plakateid, mida kutsuti ROSTA akendeks. 1920. valmis poeem ,,150 000 000". Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale viidatakse kui poeemi autorile. Majakovski nime autorina ei mainita. Poeem ülistab revolutsiooni, kuid selle avaldamisega olid jälle suured probleemid. Lisaks nimetas Lenin seda jaburduseks ja halvustas futuriste. Majakovski oli andnud oma talendi revolutsiooni teenistusse, aga talle töötati igal sammul vastu. See viis teda ahastusse.
Samaj ajal võrsus ilmalik yamato-e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Yamato-e esindas rahvuslikku stiili jutustavate motiividega aga ka maastikega. Maalide seas on traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali
kauem. (Francis Wheen 1999: 17) 1830. aastal astus Marx Trieri gümnaasiumis. Ta õppis hästi, kuigi erilise edukusega silma ei paistnud. Tema küpsustunnistusel on öeldud, et tema kirjandid paistsid silma mõtterikkuse ja aine sügava käsitluse poolest, et vanade keelte ladina ja kreeka keele õppimisel seletab ta kerge vaevaga ja kindlalt tekste. Head teadmised ilmnesid Marxil ka matemaatikas. Koolikaaslased armastasid teda ja ühteaegu kartsid tema teravat keelt ja satiirilisi värsse.(Sealsamas: 19) Trieri gümnaasiumi direktoriks oli tol ajal Johann Wyttenbach, üks oma aja haritumaid pedagooge, kes õpetas gümnaasiumis ajalugu ja filosoofiat. Olulist mõju tema maailmavaatele olid avaldanud saksa ja prantsuse valgustusajastu ideed. ( Fedossejev et al. 1972: 20) Juba kooliaja hakkas Marx vihkama kõike reaktsioonilist. Kui ta 1835. aasta sügisel gümnaasiumi lõpetas, ütles ta demonstratiivselt ära lahkumisvisiidist õpetaja Loersi
· Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda. Ülikooli kõrvalt tegeles Anton enesekasvatuse, ja -arendamisega. Eesmärk oli saada targemaks ja oma võimeid arendada. Kritiseeris teisi, kel polnud kõrgemaid eesmärke ja ei suutnud end arendada. Periood 1880-1888. Kirjutas humoristlikke ja satiirilisi novelle. Rõhuasetus aga kaldus meelelahutuselt elu ja inimeste (tõsimeelsele) kujutamisele ning mõistmisele. Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et ka "väike inimene" (positsioonilt) pole üksnes ohver, vaid et ka temagi vastutab ebanormaalse elu eest, s.t. iga inimene saab midagi ette võtta. Toob loomingus sisse "väikese inimese" kui tühise, väikekodanliku inimese teema. Väikekodanlast iseloomustab:
· Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism) · Hugo elas kaasa 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdlustele · Need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud" (1862) · Oli rahva poolt ja demokraat, kuid eitas vägivalda · Kui riigipöörde tulemusena tuli võiumule Napoleon III, läks ta 1851 vabatahtlikult pagulusse, avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta · Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V. Hugo tsitaat: ,,Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja
Võõrkeelsete värsiridade sisuks on romantilise kallakuga filosoofilised mõttemõlgutused, õnne, armastuse ja kaduvuse teemad, igatsused ja õhkamised maiste või ebamaiste ideaalide poole. Luuletuste sisu ja väljendusviis on trafarentne, vähese isikupäraga, motiivid abstraksed, meie maad, rahvast ja ühiskondlikke probleeme vähepuudutavad. Kuid ta areneb edasi. Lüürilis-romantiliste luulepalade kõrvalhakkab esinema humoristlikke ja isegi satiirilisi motiive. Eriti 1863. aastast peale tungib esile ühiskondlik teema. Luuletustes hakkab kajastuma ka meie kodumaa sünge olukord ja talurahva viletsus. Luuletustes tuleb esile see, kuidas Jakobson hindab rahvaluule väärtusi ja on näha tulevast võitlejavaimu. Väga tähtis on Jakobsoni ainuke luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud". See kogu sisaldas enamasti isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule.
Mátyási teine naine Beatrix tõi Itaaliast kaasa kunstnikke . aeg oli ungari renessansi kõrgperiood Janus Pannonius Humanistliku luule esindaja . Esimene Euroopas tuntud luuletaja (enne Petfit); tema luuletusi on tõlkinud ladina keelest ungari keelde XX saj. ungari luuletõlkijad, luuletajad. Tänu oma onule János Vitézile õppis Janus Pannonius Itaalias juba noorena mitmekülgne luuletaja, kirjutas oode, eleegiaid, filosoofilisi luuletusi, aga ka sadu satiirilisi ja erootilisi epigramme . Itaalias õppis ka õigusteadust ja sai doktorikraadi. Ungarisse naasnuna sai temast Pécsi piiskop ja aadlik. Ta tundis end Ungaris üksildasena, igatses Itaalia arenenud vaimukultuuri järele. Pannoniuse elu oli poliitikaga seotud. Ta osales vandenõus Mátyási vastu. Vandenõu paljastus, Pannonius kavatses Itaaliasse põgeneda, aga teel sinna haigestus ja suri. · Luuletusi: Pannoonia kiituseks, Ühest Dunántúli mandlipuust Hüvastijätt Váradiga
kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules karmid reeglid. Parim saksa luuletaja sellest ajast on Paul Fleming, kes sattus Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes
1502). JFS harituse tase oli tavapärane e. sama mis tolle aja ülikute puhul omandada võis. JFS ei omanud algselt juriidilist haridust. Ta polnud õppinud isegi ladina keelt, kuid ta lasi endale tõlkida nii Cicero kui ka teiste tuntud ladina õpetlaste töid. Tõlkest saadud lihtsakoelise Saksa keele muutis ta aga ,,elegantseks". Sellise tegevusega oli ta oma aja teenäitaja tekitades uusi saksakeelseid sõnu ja mõnel juhul lausa ,,oma" keele. Samuti kirjutas satiirilisi ja didaktilisi luuletusi ja lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning algas tema elus uus ajajärk. Ikka veel romantikat otsides lahkus JFS Saksamaalt Rooma ja sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast
Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi dialooge (,,Jumalate kõnelused"). 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Vanakreeka romaane iseloomustab naistegelaste tugev isiksus, kuid meestegelaste füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52
Teoste põhitunnused- pugemine, väärikuse puudumine. Tõsised ja kurvad lood-,,Mure"(üks mees ja naine koos, naine jäi haigeks ja suri, mehe jäsemed pidi amputeeritama). Suurlinna üksindus ,,Kurbus". Vastandavad lapsi ja täiskasvanuid, lapsed poeetilised ja püüdlevad ilu poole. Ei suru isiklikke sümpaatiaid peale. 1890.a loomingus-kuidas välja juurida vaesust. Avada elu olemus tavasündmuste abil, kujutada elu nii nagu see on. On kirjutanud ka satiirilisi novelle, inimesi kes kardavad uuendusi. Draamakirjandus-,,Karu" ,,Pulmad". Näitekirjanduses ka puuduvad hinnangud. Lüüriline, koomiline ja dramaatiline ühendatud. Igal pisiasjal ka põhjus. Kunstilised iseärasused Kogu elu tunda poolehoidu väikese inimese väärikuse eest. Pisijuhtumite kaudu otsustatakse elu ja surma küsimus. Märkamatuna hinge soppidesse. Roll kultuuriloos: Tsehhov sai esimese maailmasõja lõppedes rahvusvahelise kuulsuse. Tema stiil mõjutas 20.sajandi kirjandust
,,Minu esimesed ,,triibulised" " , ,,Mäeküla piimamehe" tegelaste aluseks on kunagi eksisteerinud inimesed, sündmuste ja keskkonna kujutamiseks on ta valinud reaalsed kohad lapsepõlvest ning paljude teiste novellide ja jutustuste põhjal näeme tihedat seost kirjaniku, tema elu ja lapsepõlve vahel. Juba lapsepõlves vaevas noor Vilde oma pead sellega, miks on osad inimesed teistest võrdsemad ning miks osadel on teiste üle suurem võim. Nii on valminud tema enamik novelle ja satiirilisi jutustusi, otsimaks vastuseid tolleaegsetele sotsiaal-ühiskondlikele probleemidele. Keskeas suundub Vilde realismi juurde. Siis ei otsi kirjanik vastuseid enam ühiskonna probleemidele vaid püüab mõista inimeste hingeelu, mis on viinud ühiskonna sellisele tasemele nagu ta on. Ma usun, et Vildest tegigi hea realisti ja kirjamehe just see, et ta kasutas kirjutamisel reaalseid sündmusi, mida ta ise oli läbi elanud ja sai neid seetõttu palju reaalsemalt oma kogemuse põhjal kajastada.
Elu tuleb kujutada ilma fantaseerimata ja nii nagu ta on. See ei sobi küll definitsiooniks, aga on realismi juhtmõtteks. Jane Austen – kirjutanud ka gooti romaani paroodia. Austen räägib naisteprobleemidest, mis aga ei olnud nii eripärane, kuna ka näiteks Richardson ja Rousseau rääkisid sellest teemast. Austen kujutab oma aja ühiskonna igapäevaelu. Romantismiaja tungi ja tormi parodeerijad oli näiteks Thomas Love Peacock, kes kirjutas satiirilisi teoseid, kus peategelased kritiseerisid tolle aja filosoofilisi arvamusi. Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ka ajakirjanduse areng. Balzac ja Dickens olid ka alguses ajakirjanikud (oma aja mõistes muidugi). See oli kui kriitika ja selekteerimise koht. Sealt tuli välja kohakirjanduse mõiste, olukirjeldus. NB! Balzac on oma „Inimliku komöödia“ lõppsõnas sõnastanud enda ja esialgse 19.sajandi realismi.
armastusväärse majaperemehega, kes võtab vastu arvukaid külalisi. Mustkunstniku osavates kätes ilmusid ja kadusid lilled ja apelsinid, suled, tuvid ning kuldkalad."12 Etenduste eel jagas Houdin vaatajale enda toimetatud ,,Cagliostro"-nimelist 13 lendlehte, mida vaheaegadel elavalt uuriti. See näitab väga hästi mustkunstniku suhtumist ja austust oma publiku vastu, kuna ei olnud just kerge valmistada igaks esinemisõhtuks uusi satiirilisi kirjutisi ja lustlikke karikatuure. Kuigi Robert-Houdini esinemisstiil oli endiselt salongilik, ei olnud see määratud enam aristokraatlikule vaatajale, vaid kodanlasele. Laval käitus ta justkui inimene publiku hulgast, mitte eriliste võimetega maag-preester või elegantne ja teravmeelne õukondlane. Artisti käitumises puudus edvistamine ja poseerimine, mis olid eelnevatele illusionistidele omased. Ta oli tavaline, viisakas, meeldiv ja teravmeelne inimene
illusioon. Kas oskad tagantjärele oma elus määratleda mingit sõlmpunkti, millal hakkasid sihiteadlikult ilukirjandust, eelkõige muidugi lühiproosat kirjutama? Nõukogude tingimustes ma ei lootnud üldse kirjanikuks saada. Huvi oli asja vastu lapsest saadik, juba kolmandas klassis kirjutasin Eestis seiklusjutte. Siberis kirjutasin nii eesti kui ka vene keeles -- luuletusi, muinasjutu moodi asju, seinalehtedes sai satiirilisi asju avaldatud. Kui tagasi tulin, siis olid üksikud katsetused. Olen oma kogutud teoste ühte köitesse pannud väga varaseid asju, üks lugu on kirjutatud 1954. aastal, vahetult pärast Siberist tagasi tulemist. Mis võis olla eriliseks pöördepunktiks, seda ei oska öelda. Siberis tekkis mul üks tõeline südamesõber, Erik Püüsalu, ta on avaldanud neli raamatut, aga ta suri noorelt, 45 aastaselt. Ta oli must neli aastat vanem, oli mulle eeskujuks ja innustajaks, mäletan, et
Peale gümnaasiumi lõpetamist kolis Moskvasse ja sinna aega jääb ka ta kirjandusliku tegevuse algus. 1880.aastal ilmus huumoriajakirjas ta jutt ,,Kiri õpetatud naabrile" ja nii sai alguse tema kaastöö samale ajakirjale. Ta kirjutas Tsehhonte varjunime all väljapeetud huumoriga lugusid. Ta kirjutas kergelt, ilma mustandita. Ta leidis oma teemad ja kujutamisviisi, mis talle hiljem kuulsuse tõid. 1880-1888 kirjutas ta humoorikaid ja satiirilisi novelle. Need olid küll lõbusad ja teravmeelsed, kuid elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks. Tsehhov kirjutas nn väikestest inimestest ehk väikekodanlusest. Nende ,,väikeste inimeste" põhitunnus on inimväärikuse puudumine ja lömitamine endast kõrgemate ees. Tsehhovi novelle iseloomustab: a) Romaanilik mahutavus b) Sündmustiku teisejärgulisus c) Tähtsad monoloog ja dialoog d) Sümbolid looduskirjeldustes e) Keel on ökonoomne
,,Mrs. Warren's profession" 1893 prostitutsiooniprobleem. Avalikult oli selle teose ettekandmine keelatud kuni aastani 1925, mil Shaw sai Nobeli kirjanduspreemia. ,,Relvad ja inimene" 1894 edu avalikus professionaalses teatris komöödia, seikluslik lugu. ,,Candida" 1897 enimlavastatud Naine otsustab pere õnne kasuks, uus mõiste - new womanly woman uus naiselik naine. Shaw looming on äärmiselt rikkalik, palju erinevaid zanre. Kirjutas seltskonnakomöödiaid, satiirilisi probleemdraamasid, ajaloodraamasid, jante ja ideedraamasid. ,,Pygmalion" 1912 teos sai kuulsaks pärast II MS. Viimane oluline teos oli ,,The Appelcart" 1930. Õunakäru komöödia, poliitiline farss, tegeleb tolle aja inglise poliitikaga. Shaw kirjutas kokku 50 teost ja lisas selgitavad sissejuhatusi trükiversioonidele. Kasutab realismi, samas ironiseerib selle üle. Tõi Inglise teatrisse uue kvaliteedi sellest, kuidas ühendab meelelahutust ja probleemide disputeerimist
meistriteos, romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Järgnevale loometeele mahtus realistlikke ning lausa naturalistlikke luulekogusid ning romaane. Hugo jäi romantilisele hoiakule truuks kuni oma surmani. Hugo elas kaasa revolutsiooni püüdlustele, mis peegeldusid tema romaanis ,,Hüljatud". Kui ta valiti Prantsuse Akadeemiasse ja nimetati kõrgaadlikuks, tema protestlik vaim rauges. Hiljem aga läks Napoleon III tagurliku reziimi protestiks vabatahlikult maapakku, kus avaldas satiirilisi värsse uue isevalitseja vastu (nt ,,Karistused"). Naasnud Pariisi, jäi Hugo lõpuni veendunult toetama rahva õiglast võitlust ja eitama vägivalda. Hugo leidis, et poeed kohus on töötada rahva heaks, kanda tõde, kasvatada rahvast. Siuru (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu) rühmitus asutati 1917. aastal. Rühmitus registreeriti ka ametlikult, presidendiks sai Under. Eesmärk oli organiseerida noorte kirjanike jaoks sobivaid tingimusi
Aga liikmed olid teist meelt. 18. märts 2009 Novikovi panus vene kultuurilukku oli niivõrd suur, et tema järgi on nimetatud üks aastakümmend 1779 1789. Novikov oli selle põlvkonna esindaja, kes arvas, et kirjanik ja ajakirjanik peab mõjutama ka ühiskonna arengut. Kirjandus ei ole üksnes kunstitegevus, vaid see on üks ühiskonnaelu osasid ja peab kindlasti mõjutama seda. Alustades 1769. aastal ajakirjanikuna, hakkas Novikov välja andma satiirilisi ajakirju, järgides Katariina II üleskutset, kes ise alsutas samuti satiiriliste ajakirjade väljaandmist. See pidi leevendama ühiskonnas valitsevat pinget. Nii on võimalik vältida igasugust vastupanu ja mässu riigi vastu. Nii on võimalik valitseda ühiskonna arvamuse üle. Satiiriline kirjandus peab leebelt puudutama igasuguseid puudusi, mis valitsevad ühiskonnas, aga see ei tohi tungida kallale konkreetsetele isikutele
annaabi.ee 
