é Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN BAPTISTE SIM ON CHARDIN. (9) Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9) Kunst Saksamaal Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis, rokokoo aga sisekujunduses. Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. (10) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Sanssouci loss Neljas tase Viies tase Veduudimaalijad Veneetsias töötas mitu maalijat, kes kujutasid oma kodulinna vaateid (nn. veduute). (11) Tuntuimateks veduudimaalijateks olid CANALETTO ja FRANCESCO GUARDI. (11)
prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park on vastand inglise pargistiilile. Selle pargi looja on André Le Nôtre Prantsuse stiilis park – tekkis 17. sajandil lähtudes itaalia eeskujudest. Prantsuse pargistiil valitses Euroopas mitu sajandit. Parimad näited sellest ajast on Nümphenburg ja Sanssouci Saksamaal, Petrodvorets Venemaal jne. Barokk on regulaarsete kujundusvõtetega stiil, mida teisi sõnu nimetatakse ka prantsuse stiiliks Prantsuse stiilis park on korrapärane ja sümmeetriline. Erakordselt esinduslik on Luke mõisa park, mis rekonstrueeriti 19. sajandi lõpul pügatud puudega regulaarseks prantsuse stiilis pargiks. Tihedas ühenduses lossiga on prantsuse stiilis park. Mõningad pildid, missugune
vicinity of the Checkpoint Charlie Museum in Berlin. ● It opened on October 31, 2004, and was praised by both victims of the GDR communist regime and human rights advocates alike. The Tomb of Frederick the Great ● The Tomb of Frederick the Great was a subject to which Old Fritz, as he was popularly known, gave a great deal of thought. Frederick the Great died on August 17, 1786 in the armchair of his study in Sanssouci. ● He wished to be buried in a tomb next to his "Weinberghäuschen" and next to his favourite dogs.
"TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS" Kujutas ka lapsi · Kunst Saksamaal o Prantsuse mõju suurenes o Levis rokokoo o Münchenis AMALIENBURGI LOSS o SANSSOUCI LOSS ühekorruseline o Dominikus ZIMMERMANN Lõuna-Saksamaal WIESENKIRCHE Lage kattev stukkornament tundub kergena, lausa hõljuvana
muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. 5 Sanssouci loss Sanssouci on loss Saksamaal Berliini lähistel Potsdamis, mida hakati rajama 1744. aastal 6 Zwinger See asub Saksamaal. See avati aastal 1719. Selle ehitasid arhitekt Matthäus Daniel Pöppelmann ja skulptor Balthasar Permoser. See on tänapäeva üks turismiobjekt, mida käiakse palju vaatamas.
rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin (1699-1779) Kunst Saksamaal ● Saksamaal levis rokokoo nii, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. ● Baieri pealinnas Münchenis kerkis Amalienburgi loss. ● Berliini lähedal Potsdamis ehitati ühekorruseline Sanssouci loss. ● Dominikus Zimmermann (1685-1766) ehitas Lõuna- Saksamaale kiriku (Wiesenkirche). ● Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770). Tema laemaalides valitseb barokist pärit illusionism. Veduudimaalijad ● Tuntuimad maalijad: Canaletto (1697-1768) ja Francesco Guardi (1712-1793). ● Veduudimaalijate stiil on õhu- ja valgusküllane. Kasutatud allikad ● Jaak, K. Tallinn, 2004. Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini
Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha
Kaotati inkvisitsioon, surmanuhtlus ja piinamine, rahvale anti usu-ja sõnavabadus. Kehtestati kohustuslik kooliharidus. Majanduspoliitikas valitses füsiokraatilike põhimõtete järgi, pidades oluliseks talupoegi ja toetades vabakaubandust ning selle läbi rahva võrdsustamist. Friedrich II Preisimaa kuningas, kes oli rahva teenimisele tõepoolest keskendunud, omamata nõunikke ning tehes ise pidevalt tööd. Ta lasi ehitata Sanssouci lossi, kuhu õukonda koondas valgustusmehi ning filosoofe, olulised olid mh vestlusõhtud. Oli kirjavahetuses ka Voltaire'ga. Selle kõige läbi muutus tavainimese elu tänu valgustatud absolutismile ning headele valitsejatele palju inimestele võimaldati elementaarseid õiguseid ja vabadusi, kõigil oli võimalus oma elu rohkem juhtida ning valida teid, mida vana korralduse järgi mitte (usuvabadus eelkõige). Samuti mõjusid valgustuslikud ideed hästi inimkonna arengule
Voltaire oli ka oma elus vanglas istunud. Aastatel 1717-1718 oli ta vangis Bastille's ja ka aastal 1726 sattus ta samasse vanglasse tagasi, sest Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse. Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: "Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat". Elu viimased kuud elas Voltaire Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire
• Loss ehitati aastal 1066. HOLLAND Noordeinde palee • Ehitati 16. sajandil. • Alles pärast Napoleoni-aega hakati kasutama ametliku residentsina. SAKSAMAA Neuschwansteini loss • Lossi arhitektiks oli Eduard Riedel. • Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Reichsdag • Saksamaa parlamendihoone, mis oma erilise klaaskupli tõttu on üks Berliini populaarsemaid vaatamisväärsusi. Sanssouci loss • Asub Berliini lähistel • Ehitati 1744-1747aastal. • Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff. Augustusburgi loss • Ehitati 1725-1768 . • Kuulub UNESCO kultuuripärandisse. AUSTRIA Hofburgi loss • Habsburgide dünastia hiilgust meenutav 600-aastane keisriloss. • Massiivne ehitis, mis oma mõõtmetelt võiks võistelda Euroopa suurimate kaitseehitistega. • Tänapäeval Austria presidendi residents. ITAALIA
Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) - Tema maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, samas mitte vulgaarsed ega toored. Kuulsad muusikud rokokoo stiilis Jean Philippe Rameau Louis-Claude Daquin 5 ROKOKOO Romantiline Inglise park Teemajake Sanssouci lossipargis Rokokoo mööbel Rokokoo stiilis naine Rokokoo stiilis palee 6 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo Uusaeg 8.klassi õpik https://www.google.ee/search? q=rokokoo&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=qLJWUvOuCpKx hAew_4Eo&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1440&bih=785&dpr=1#imgdii=_ http://www.music.lt/Roko-muzika-stilius-32.html 7
Kuid mis kõige rohem Versailles' õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks. Kuid siiski oli Versailles' õukond oma aja maailma hiilgavamaid. Toimusid peod, ballid, teatrietendused ja isegi kuningas Louis XIV osales tantsijana ballietenduses. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edenemist ning teaduse arengut. Aadlimehele tähendas mitte Versailles' viibimine sama kui olla mitte keegi. Valgustatud absolutismi Sanssouci lossi õukonnaelu sisustasid aga vestlusõhtud ning muusikalised soireed, kus osales ka flööti mängiv kuningas Friedrich II. Erinevalt Louis XIV'st kes ärkas hommikul kell 8 ärtamistseremooniaga ning astus kõrvalruumi, et ministritega nõu pidada, ärkas Friedrich II, kes nimetas end riigi esimeseks teenriks, varahommikul kella 3 või 4 aeg, et hoopis tööle asuda. Absolutism on valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim riigis. Absolutistliku
Kontrolltöö 1. Mida tähendab irratsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? kirjelda väljanägemist. boheemlus isikupära rõhitav ja tavalist elu trotsiv stiil. Samuti omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus, mõistust alandav suund. Ratsionalismi vastand- mõistuse jaoks kättesaamatu. Hooned- Teemajake Sanssouci lossipargis, Cheopsi ja Cheaphaeni püramiid, Sfinks 2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist
monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus
Tuntuimad teosed on ,,Kiik", ,,Armastuse fontään", ,,Salajane suudlus". Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. MOOD mehed muutusid naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive
üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi Uus suund ka pargikujundusse Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal Heleda riidega käetud kõverjalgsed istmed, kerged kummutikesed, sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju Arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest Rõhku oli pandud poolsammastele Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused
Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. Voltaire kui filosoof Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna.
o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. Amalienburgi loss Baieri pealinnas Münchenis Sanssouci loss Berliini lähedale Posdamisse ehitatud kuninga Friedrich II tellimusel kerge ühekorruseline loss. DOMINIKUS ZIMMERMANN o Zimmermann ehitas Lõuna-Saksamaale kiriku (Wiesenkirche), mille lage kattev ülirikkalik stukkornament mõjub kergena, lausa õhus hõljuvana.
ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod paljad paksud poistekujud ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Hakati valmistama portselanist pisikesi kujusid-nipsasjakesed kaunistasid puhveteid, lauakesi jne. Portselankujud said suurmoeks, sest Hiinast levis portselani valmistamise saladus
VOLTAIRE 1694-1778 · Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist · Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist. · Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse JOSEPH II · Austria valitseja · Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse
vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile ning niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike. Friedrich Wilhelm I Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, äärmusliku merkantilismi esindaja. Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse
vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas;
eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Heleda riidega käetud kõverjalgsed istmed, kerged kummutikesed, sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju. Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid, neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt
1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613-1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4. Holland: Het Loo Tellija Madalmaade asevalitseja Oranje prints Willem III. 5
1682-1789 Kadrioru loss Bartolommeo Rastrelli"Talvepalee" Rubens"Leukippose Rubens"Kolm 1929 1754-1762 tütarde röövimine"1618 graatsiat"1639 El Greco"Ristilöödud Rembrandt"Saskia Rembrandt"Kadunud Caravaggio" Caravaggio"Peetruse Kristus"1585-90 uhkes kleidis"1642 poja tagasitulek"1669 "Lautomängija"1600 ristilöömine"1600 Gainsborough Gainsboroug Sanssouci palee Canova"Amor ja Psyche" Kapitoolium "Heinavanker" ,,Leedi sinises"1777-79 1745-1747 1793 Canova"kolm graatsiat" Valge maja Tartu Ülikooli peahoone Peterburi Paleeväljak 18141815 1792 Krause 180409 18191829 David"Horatiuse vanne" David"Napoleoni Parlamendihoone Londonis "Salisbury katedraal" Turner"Matus
Meeleolu on elurõõmus, segunenud löörilisuse ja melanhooliaga. 8. Keda peetakse kõige tüüpilisemaks rokokoostiili maalikunstnikuks? Milline oli tema teoste koloriit? Francois Boucher. Teoste koloriit oli mahe, sageli lääge. 9. Keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks? Milliseid teemasid ta eelistas? Jean Babtiste Simeon Chardin. Teemadena eelistas keskkihi igapäeva elu. 10. Nimeta rokokoostiilis lossid, mida ehitati Saksamaal. Amalienburgi loss, Sanssouci loss 11. Mida tähendab veduut? Kes olid tuntumad veduudimaalijad? Millist praktilis kasu võib veduutidest olla ka tänapäeval? Veduut kodulinna vaade. Canaletto ja Francesco Guardi. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena. Inglise kunst 17 18 sajand 1. Kes oli tähelepanuväärseim inglise arhitekt 17 saj I poolel? Inigo Jones 2
Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti sel ajal läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Maalikunst Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin
Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast
suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada" · Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks, sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire`iga · Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse · Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud · Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks · Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust · Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel
Alhambra- Islamiaed Belvedere-Barokk Daisen-in-Jaapani aed Generalife-Islamiaed Het Loo- Barokk Kadriorg- barokk stiilis Keila-Joa- neogooti stiilis Kunda- varaklassitsistlik Padova botaanikaaed- Renessans Palmse- barokk stiilis Peterhof- Barokk Raadi- pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk. Sangaste- Gooti stiil Sanssouci- Rokokoo Stourhead- itaalia stiilis Stowe- inglise stiil Suuremõisa- Barokk Toila Oru- renessanss Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil Versailles- Barokk Villa d´Este- renessans Villa Lante- Prantsuse stiil Villa Medici- Itaalia stiil Wörlitz- renessans 20. Nimeta vähemalt 5 kaasaegset maastikuarhitektuurset objekti Eestis. Tigutorn
äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas. · Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17
keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt neile anti vastav poos, näoilme või isegi riietus. Armastatud olid ka antiikmütoloogiast õtud süzeed. Inimkeha
evolved into the long tradition of Palladian architecture. Building off of these influences, the 17th-century architects Inigo Jones and Christopher Wren firmly established classicism in England. For the development of classicism from the mid-18th-century onwards, see Neoclassical architecture. Rococo Interior design Solitude Palace in Stuttgart and Chinese Palace in Oranienbaum, the Bavarian church of Wies and Sanssouci in Potsdam are examples of how Rococo made its way into European architecture. In those Continental contexts where Rococo is fully in control, sportive, fantastic, and
Tallinna Pühavaimu kiriku kantsel on selles stiilis. Tallinnast on pärit ka portreede meister Michel Sittow. · Barokk Euroopas ja Eestis. 16. Sajandi lõpul arenes Itaalias välja barokostiil. Nimetus tähendab eriskummalist. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kõige äärmuslik arhitekt oli Francesco Borromini-San Carlo alle Quattro Fontane kirik. Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on ,,Apollon ja Daphne". Tema kuulsaim altaritöö on ,,Püha Teresa ekstaas" Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-,,Peetruse ristilöömine". El Greco-Hispaania barokkmaali rajaja. Kuulsaim on Diego Velazquez. Flandria e.flaami kunsti suurim barokkmaalija on Peter Paul Rubens- ,,Kristuse ristilt võtmine"
ja vaesed teeniad". Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Voltaire külastas Preisimaa kuningat Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Francois-Marie Aroute Voltaire (1694-1778) Rousseau Genfis kellassepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau ema suri sünnitusel ning isa jättis ta maha
ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles kuningas kirja teel. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust, mille kontrollimiseks seati sisse riiklikud eksamid. Mitukümmend aastat tehtud seaduste kogu valmis alles pärast kuninga surma.
Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leidis tunnustust Preisi Teaduste Akadeemia presidendina. 1778 aasta veebruaris läks Voltaire üle 20 aasta uuesti Pariisi. See 5- päeva pikkune teekond oli kurnanud 83 -aastast meest nii palju, et ta arvas, et sureb 28. veebruaril. Imekombel ta suutis taastuda. Üsna peagi ta jäi uuesti haigeks ja suri 30. mail arvatavasti vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire'i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.
(1786. aastal). Ta proovis valgustatud monarhi ja eduka armeejuhuna Friedrich II jälgedes käia, kuid Suur Prantsuse revolutsioon nurjas tema plaanid. Kuna ei soovitud, et ka teistes Euroopa maades toimuksid revolutsioonid otsustati Prantsusmaale sõda kuulutada. 4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa
suure ja tugeva sõjaväe, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium ehk tubakakolleegium (juhtis finantsmajandust, sisehaldust), viis sisse koolikohustuse (1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide
teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust. c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia.
toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik Preisimaa, kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel. 18.sajand Austrias valitses Maria Theresa valitses riiki 40 aastat ja järgis usuvabaduse põhimõtteid ja Joseph II astus Aadli, kiriku ja provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu.
teenriks, kes peab teostama reforme. · Parlamenti suhtus eitavalt. b) Reformid: · Piiras talupoegade teotööd 6 päevalt 3-le · Riigi kulul kuivendati soid uuteks taludeks ja küladeks. · Suurt tähelepanu veel vähelevinud kartulikasvatusele (alles nälg tõestas selle vajalikkust) · Teostas merkantilismi, arendades kaubandust ja käsitööndust. c) Oma õukonna rajas Berliinist eemale Potsdami, kuhu ehitati Sanssouci loss: · Õukonda kutsus haritlasi kogu Euroopast · Vaimustus Prantsuse kultuurist · Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide
äärmiselt rikkalik. Kirikuarhitektuuri üks olulisemaid mälestusmärke on Vierzehnheiligen'i kirik Bambergi lähedal. · Saksimaal: Kunstikeskuseks oli Dresden- Matthäus Daniel Pöppelmann(1662-1736)- kuulsaim ehitus on Zwinger, vabaõhupidustuste tarbeks loodud õu, mida ümbritsesid galeriid ja paviljonid, seal oli hiljem Saksamaa suurim maalikogu. · Preisimaal: Hans Georg Wenzeslaus von Knobersdorff- tema ehitatud on Potsdami loss, tema peateos on sanssouci loss, prantsuse Versaille'si eeskujul. · Venemaa: Venemaa sattus Euroopalikku kultuurikonteksti alles Peeter esimesega(18. saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas. · Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17
Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. · Barokk, rokokoo: kujutav kunst (valgus ja vari, dünaamika). Sisekujundus. Kujutav kunst Baroki puhang arhitektuuris andis rohkelt tööd maalikunstnikele ja skulptoritele. Uhked lossid ja kirikud nõudsid seina- ja laemaale, kuid ka lõuendeid ja skulptuure. Itaalias saavutasid Barokse maali alal kuulsuse Caravaggio ja Guido Reni, Hispaanias aga Velazquez, Murillo ja kreeka päritoluga munk El Greco
Üritas takistada ka talumaade mõisastamist. Uute külade ja talude rajamine ja kartulikasvatus. Preisimaale saabus 360 000 inimest. Absolutismi reformimises ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest. Jätkus koolihariduse areng. ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati koolimaju, lahendamata jäi õpetajate küsimus. Sanssouci loss. Põhjustas Austria pärilussõja, kui keelus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Preisi vallutas Sileesia. Ka Seitsmeaastane sõda, mille käigus seisis vastu Eurooa riikide koalitsioonile (eriti ohtlik Venemaa ja Austria liit). Preislased kaotasid küll mitu lahingut, kuid lõppkokkuvõttes säilitati valdused. Valgustuslikust monarhiast hakkas kujunema despootia. 10.Austria keisririik ja valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu
See piiras üht parterit, mille juurde kuulus sädelevaid veepiisku purskav bassein. Lääne pool asus geomeetriline aed, mis oma sümmeetrilise jaotusega teljeliselt ehitiselt intiimsematesse ruumiosadesse juhtis. Aiakujunduses oli aset leidnud selge muudatus koos rikkalikult parki laiali puistatud grottide, koobaste, varemete ning ermitaazidega. Hoone ja park peegeldasid hilisbarokset stiili. Wilhelmshöhe, Kassel (1787-98), Guernini. Itaalia barokkstiil. Suurem osa hävinud. Sanssouci Potsdamis - Frederick II aiad endisel Preisimaal. Tagasihoidlik madal loss asetses lõunasse avaneva vaatega kõrgustikul. Seda liigendasid kaitsetornid kuuel terrassil, mille taga asusid klaasaknad. Künka jalamil laius parter keskse basseiniga. Lossi külgedele tekkis kaks hoonet: lääne poole kasvuhoone ja ida poole pildigalerii. Alumisele parteri tasapinnale rajati ida- läänesuunaline telg, mis juhtis Potsdami linnast läbi aia vaate boskettidele ning rondeelidele läänes
· Aasta 1717 koolimääruse ellurakendamine: Üldise koolikohustuse kehtestamine 1763 ! · Järelmõju: Preisimaast-Saksamaast sai 19.saj. maailma juhtiv teadusriik Friedrich suur kultuuritegelasena I Kirjutas prantsuse keeles luuletusi, esseesid ja uurimusi: nt. ,,Minu ajastu ajalugu" II Kompneeris 120 muusikateost peamiselt flöödile, ka ühe sümfoonia ... Helilooja III Ehitas endale Potsdamisse väikese ,, Preisi 18.saj Versailles´" Sanssouci palee , kus õitses mitteametlik kultuurielu ... Arhitekt IV Bibliofiil ja kunstikoguja Preisimaa Friedrich II ajastul · Kuningas oli oma elaelus tagasihoidlik · Õiguskorralduse, usu- ja kultuurielu aladel oli FII Suur 18.saj. valgustatud absolutismi ideaalkuju · Riigi tuntuim filosoof: Immanuel Kant (1724-1804) ... Kategooriline imperatiiv moraalifilosoofias, kõlbluse tingimatu nõue. IV Majanduspoliitika · Jätkas vanas Saksa merkantilismi vaimus ..
Friedrich Wilhelmi ajal (1640- 1688) rajati Berliin, loodi armee, kanalid pr. hugenotid edendasid tööndust Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine Habsburgid: VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale Karl V (1519- 1556) jagas valdused vennaga, H-dünastia hargnes Austria ja Hispaania haruks, pärast Karl V-t jäi kroon Austria Habsburgidele Habsburgidele kuulub Austria ala, Böömi- ja Määrimaaa, Ungari
huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega. Tulnud võimule, keelustas Friedrich II juba esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust: Jeder muß nach seiner Façon selig werden ,,Igaüks saagu õndsaks omal viisil". Berliini külje alla Potsdami rajas Friedrich II Preisimaa Versailles' Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. Pikemat aega viibis Friedrichi õukonnas ka Voltaire. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud Tafelrunde'd ning muusikalised soire'd, kus osales ka kuningas, mängides flööti. Friedrich Wilhelm I kutsus seetõttu poega aasivalt vilepillimängijaks. Friedrich II komponeeris ka ise muusikat. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles
tunnistust A. Schlüteri ( 1634-1717 ) loodud mitmed fassaadid Berliini lossile. Schülteri peamiseks innustajaks on olnud Rooma barokkarhitektuur, millele ta on andnud monumentaalse , pisut raskepärase vormi. 18. sajandil kujunes Berliini juhtivaks arhitektiks W. von Knobelsdorff ( 1699-1753 ), keda on juhtinud põhiliselt Prantsusmaalt saadud impulsid - lihtsa, klassitsistliku põhikoega välisarhitektuurile vastandub elegantne rokokoolik sisekujundus. Knobelsdorffi projekteeritud Sanssouci loss ( 1745-47 ) Potsdamis Berliini külje all on Saksa 18. sajandi lossiehituse suurepärane näide. Pikaks venitatud ühekordne lossikorpus on tema ees asuvate terrassidega arhitektooniliselt hästi seotud, nii et suhteliselt madal fassaad avaneb järkjärgult treppe mööda üles astudes. Fassaaditagasihoidliku liigenduse peamiseks elemendiks on paljudeks väikesteks ruutudeks jaotatud ülalt kaarjad aknad. Siseruumid on suhteliselt väikesed, madalad ja soojalt õdusad, nende kujunduse
annaabi.ee 
