Valgustaja Voltaire (0)

Valgustaja Voltaire .
Francois -Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid . Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes ´i edikti tühistamisega 1685 . aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596- 1650 ), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: “Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.�?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu.
Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778.
Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke 'i ja Isaac Newtoni vaadete populaariseerijana.
Ta võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi Kuningat Friedrich II-t.
Tema tuntumad teosed on "Candide", "Kontlane", "Mikromegas", " Filosoofiline sõnaraamat" ja " Zadig ". Ta on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud.
Elugugu: Voltaire vanemad olid Franēois Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard.
Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collčge Louisle- Grand 'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas temas eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia.
Augustis 1711 tuli Voltaire 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse. Ta isa leidis, et see ei ole mingi elukutse ja selle pärast läkski Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.
Leivateenistus Voltaire ei huvitanud. Üks Voltaire armuke ehitas oma lossile tema jaoks lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Tal oli kogu elu kujutlus , et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltairele meeldis aga tohutult juua kohvi ja tema tavaline norm oli 72 tassi päevas.
Voltaire oli ka oma elus vanglas istunud. Aastatel 1717 -1718 oli ta vangis Bastille's ja ka aastal 1726 sattus ta samasse vanglasse tagasi,
sest Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse.
Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses.
Peale seda ostis Voltaire lossi Šveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: "Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane,
vanana tuleb aga töötada nagu kurat".
Elu viimased kuud elas Voltaire Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.