Jakob Hurt

Matu, Matuu

Jakob Hurt (5)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

asd
Jakob Hurt
Koostaja : Sinu nimi
Juhendaja : Nimi
asukoht 2009
1. Sisukord

...Sisukord

...Sissejuhatus

...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik

...J. Hurda ametid ja tegevused

...Hurda rahvaluule kogumine

...Rahvuslik liikumine

...Hurda pereelu

...Hurt tänapäeval

...Kokkuvõte
2. Sissejuhatus
"Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula
Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla. Hurt jäi oma sõnas ja teos eestlaseks.
Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool, eestlaste vaimulik teenimine ning kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara , s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum .
3. Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob Hurt õppis nooruspõlves isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi.
Aastal 1849 viis Hurda isa ta Põlva kihelkonnakooli ja ta õppis seal kolm talve. Aastal 1852 asus Hurt õppima Tartu kreiskooli, kus ta pidi algselt isa soovi järgi olema ühe aasta ja siis koju naasema ning teda külalaste õpetamisel aitama . Kui üks kooliaasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda ja käskis tal veel aasta koolis olla. Aastal 1855, kui Hurt pidi Tartu kreiskoolist koju naasema, ei tahtnud kooliinspektor Oettali Hurda lahkumisest jälle midagi kuulda, ning käskis Jakobit gümnaasiumi jääda. Kuna isal aga selleks raha puudus, võttis Oettali asja käsile ning võimaldas Hurdal tasuta koolis käia, ning hiljem stipendiumi anda, kui poisil on hinded korras. 1885 aastal tegi Jakob Hurt ära gümnaasiumi sisseastumiskatsed ja teda võeti quarta'sse. Hurt õppis seal ühe semestri ja jaanipäevaks viidi teda üle tertia'sse, kus ta rääkis juba vabalt saksa keelt. Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani. 1858 aastal tegi ta ära gümnaasiumi lõpueksami. Erialase huviga oli Jakob õppinud vanu keeli. Alates teriast hakkas Jakob andma eratunde, mille tasu polnud küll suur, kuid selle eest sai ta küllalt vana klassikat ja saksa kirjandust ning gümnaasiumi lõpuaktusel pidas Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne Sophoklese „Antigonest“
1859 . aasta jaanuaris astus Jakob Tartu Ülikooli usuteadust õppima, mis kestis 5 aastat. 1865. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ning 1886 . aastal jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini.
4. J. Hurda ametid ja tegevused
Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurt oli ka 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872–80 Otepää ja 1880–1901 Peterburis Eesti Jaani koguduse pastor.
Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" ( 1879 ), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
5. Hurda rahvaluule kogumine
Jakob Hurt alustas kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat . Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (1875–86) ja II (1884–86). "Setukeste laulud" I–III ( 1904 –07) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia " (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal.
6. Rahvuslik liikumine
Juba üliõpilasena hakkas Hurt aktiivselt osalema rahvuslikus liikumises. Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja „Vanemuise„ seltsi tegevusest. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Peale esimest laulupidu jõudis ta rahvusliku liikumise eesotsa. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele.
Ta esindas 1870-83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Hurt taotles emakeelset kooli- ja rahvahariduse edendamist. EkmS-i otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Hurt tegi kaastööd Jannseni „Eesti postimehele“ ning Jakobsoni „Sakalale“, puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid ja Hurt suundus Peterburi elama, lahkudes 1880. aasta sügisel Eestist.
7. Hurda pereelu ja suhted
Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet.
Hurdal oli naine Eugenie neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja Eugenie laulatati 22. juunil 1868, ning neil sündis 6 last kellest ainult 4 suutsid elada vanemaks kui 10 aastat.
Hurt pidas tähtsaks ka balti-saklastega suhtlemist.
8. Hurt pärast surma ja tänapäeval
Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis ja ta maeti 17. jaanuaril 1907 Tartu Maarja kalmistule.
Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm , arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument ).
Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.
Jakob Hurda pilt on ka Eesti 10-e kroonisel.
9. Kokkuvõte
Hurda töö oli nii suur ja nii tähtis kogu 20. sajandi Eestile, et tundub, justkui pannuks ta suuresti aluse just sellele sajandile. Tema algatatud vanavara kogumine läks eestlaste seas moodi. Sellega tegelesid pastorid ja kooliõpetajad, tudengid ja töölised, talupojad ja kaupmehed. Ta oli visa , õpetas pidevalt oma kaastöölisi, nõnda, et kogumistöö tulemused olid enamasti heal tasemel. Ta tahtis olla rahvusliku liikumise juht. Kuid just see osa tööst, mis on tehtud pärast Hurda olupoliitikast kõrvale tõrjumist, on vapustanud nii Eestit kui maailma, ta luulekogud on hiiglaslikud ja nii hästi organiseeritud, et nende väärtus saab vaid tõusta.
Eesti antiikne monument, nii nagu looja seda ise kutsus.
Kasutatud kirjandus:

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 100 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Matuu Matu Õppematerjali autor

Referaat Jakob Hurdast. Referaat koosneb 11-st leheküljest (k.a. tiitelleht, kasutatud kirjandus)

jakob hurt hurt referaat hurda jakobi ärkamisaeg rahvuslik liikumine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Jakob Hurt

Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest

Ajalugu

docx

Jakob Hurt (1839 – 1907)

Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis

Ajalugu

odt

Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte

levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870.

Eesti keel

doc

Referaat Jakob Hurt

..................... 8 LISA.......................................................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................... 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega

Eesti keel

pptx

Jakob Hurt eluloo info

Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Mõned pildid Jakob Hurdast

Kirjandus

doc

Jakob Hurt

Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust,

Eesti keel

doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust

Ajalugu

docx

Rahvusliku ärkamisaja suurkujud

Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid