Elu ja
kultuur 20. sajandi algul. Teadus ja tehnika.20. sajandi algul valitseb maailma täielikult
Euroopa,
sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning
peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks
iseseisvat suurriiki – USA
ja Jaapan.
Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on
isikuvabadus ,
inimeste võrdsus, eraomand,
turumajandus , rahva suveräänsus ja
demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui
ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et
Euroopas pole selline
liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad
kõik riigid
selle poole.
20.
sajandile ja eelkõige Euroopa
koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism,
millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused.
Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse
vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile
täisealistele meestele ja naistele.
- Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905.
Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas
tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult.
- Nt: tööstuses üldiselt tõusis tootmine 1897-1913 81,8 %.
Teadus areneb kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis
leiavad laialdast kasutamist tööstuses, aitab see samuti kaasa
majanduskasvule. Progressi mõiste muutub väga tihti kasutatavaks
ning inimkonna edusammud tunduvad igaveste ja pöördumatute
saavutustena.
Suurimad saavutused 20.sajandi algul: - Max Planck esitab kvantiumi teooria
- Sigmund Freud avaldab „Unenägude tõlgendamise“ ja loob psühhoanalüüsi põhialused
- Einstein esitab oma relatiivsus teooria
- Raadio leiutamine ja esimene transatlantiline radiosignaal.
- Esimene tumm kino
- Esimene lend lennukiga Kitty Hawk
- Panama kanali loomine
- Esimese allmaaraudtee loomine
- Plastmassi leiutamine
- Venemaal valmib Trans-Siberi raudtee
- Henri Ford loob oma kuulsa T-mudeli
- Robert Peary esimesena jõuab põhja-poolusele
- Picasso algatab kubismi
20. sajandi alguseks on tekkinud sotsialistlikud
ja sotsiaaldemokraatlikud
erakonnad, mis esindavad töölisi.
20. sajandi algusele on ka iseloomulik teiste
riikide koosseisus olevate väikerahvaste
eneseteadvuse tõus ja eraldumine senistest
riikidest. See jõudis lõpule Soomes, Tšehhis, Slovakkias,
Horvaatias ja Baltimaades ning üsna kaugele Ukrainas ja
Valgevenes .
Kultuurielu kiiret arengut oli tunda kõikjal, kuid teistest paistsid
rohkem esile Venemaa ja
Hispaania :
Venemaal - nn hõbeajastu kirjandus (Aleksander
Blok,
Andrei Belõi,
Dmitri Merežkovski jm). Vene hooajad - S.
Djagilevi poolt korraldatud Vene
artistide esinemised välismaal.
Hispaanias – maailmakuulsuse saavutavad mitmed
kirjanikud (Miquel Unamuno, Jose Ortega y Gasset), poeedid (
Juan Ramon Jimenez, Federico
Garcia Lorca) ja
kunstnikud (Pablo Picasso,
Salvador Dali)
Kõik kommentaarid