Madalmaade muusika 15.-16. saj III põlvkond (1)
Madalmaade muusika 15.-16.
sajandi III põlvkond
Perioodist
· prantsuse ja flaami muusikute tuleku Itaaliasse
tõi kaasa Itaalia sõdade algus ning Prantsusmaa
ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas.
· selle perioodi tähtsaimad heliloojad tegutsesid
Põhja-Itaalias ja keiser Maximilian I õukonnas.
· meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel,
tegevusaeg 1490-1520 aastatel
Uuendused muusikas
· lihtsad imitatsioonid
· kaanonivõtted
· sümmeetriline ülesehitus
· rütm lihtsustus ja põhines
tekstideklamatsioonist
· lihtne akordika
· harmoonia mängib järjest suuremat rolli
· tekst hakkab inspireerima muusikalist
väljendust
· ilmuvad piltlikud ja tundelised
väljendusvõtted.
Perioodi tuntuimad meistrid
· Jacob Obrecht
· Josquin Desprez
Jacob
Josquin Desprez
Obrecht
Jacob Obrecht ( u 1450-1505 )
· hollandlane
· teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis
· suri katku
· tunnustati kui Euroopa ühte suurimat
heliloojat ( parimaks tunnustuseks oli, et
Ferrera hertsog kutsus ta oma
teenistusse)
Looming
· kiriklik
· põhirõhk missatsüklitel ( säilinud ligi 30 )
· jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku
vormiselguseni
Josquin Desperez(u 1440-1521)
· kõrgrenessansi suurim helilooja
· sündis Põhja-Prantsusmaal
· alates 1459a. tegutses Itaalias Milano
katedraalilauljana
· vanaduspäevad veetis vaimulikuna Conde
katedraali juures ( seal ta ka suri )
Looming
· kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku
laulu
· iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm
· muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne
· nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei
valitsenud teda
· üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena"
· sümmeetriline ja ideaalselt
tasakaalustatud vorm
· peenetundelisus
· missad suhtelistel konservatiivses laadis,
kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu
cantus firmus' ena
· motettides väljendab end vabalt ja uudselt,
andes eeskuju kogu 16. sajandile
· ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset
loomingut
· kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja
rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet
· kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on
loobutud keerukast polüfooniast mis on
asendatud akordiaga (nt "Mille regretz")
Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu
vahel väljendub tähendusrikkalt Josquini
leinaoodis Ockeghemi surma puhul
( "La déploration de la mort de Johannes
Ockeghem" , 1497 )
28. Josquini leinaood
Nymphes des bois, déesses des fontaines,
Chantres expers de toutes nations,
Changez vos voix fort claires et hautaines
En cris tranchans et lamentations ...
Metsade nümfid, allikate haldjad,
kõigi rahvaste parimad lauljad,
muutke oma hääled, kõlavad ja uhked
lõikavaiks karjeiks ja kaebeiks ...
Josquini põlvkonna suurimad
polüfooniameistrid, kes tegutsesid Euroopa
tähtsaimates õukondades:
· Heinrich isaac ( u 1450-1517)
· Loyset Compére ( u 1450-1518 )
· Pierre de la Rue ( u 1460-1518 )
· Jean Mouton ( u 1459-1522 )
Täname tähelepanu eest !
Sarnased õppematerjalid
11
rtf
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga
Tal oli kõrge positsioon
järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist,
ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks
luuletajaks Prantsusmaal. Tema peateoseks on muus.teoreetiline traktaat "Ars nova", kirjutamise
aeg oletatavasti 1322/23. Vitry loodud muus.st on säilinud vaid 12 motetti, tõenäoliselt kirjutas ta
ka ilmalikke laule.
2.4. 15.-16. Saj Mad.maade koolkond
Mad.maadena mõistame siinkohal kogu kultuuripiirkonda, kus kõneldakse flaami keelt. 15 saj ühendas
seda piirkonda Burgundia hertsogiriik ja sel ajal moodustasid Mad.maad ka tugeva kultuurilise terviku
ning kujundas oluliselt Euroopa kultuurielu, olles rikka riigina soodsaks pinnaseks kunstidele ja
muus.le. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad.maadel kujunenud muus.line
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.
+
Lk.1
"ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU"
I VARAKRISTLIK MUUSIKA
1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel
Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle.
Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid,
hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest
laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris)
Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi:
1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid