Neo klassitsism (1)

Neo klassitsism .
Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja . Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism.
Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882- 1971 . vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda.
1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud.
„ Tulilind “ 1910 „pühakevad“ 1930 „petruška“- nukuteatri nukkude olevus võitlus.
kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse.
Ekspressionism
Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja vastakus. Oluline on kunstniku enda tunnete väljendamine. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga . Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud.
Van coch kunstnikutest.
Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad.
Arnold Schönberg- 1874 -1951- looming jaguneb 3 suurde perioodi.
1. hilis romantiline perioodsümfooniline poeem belle ja
2. atonaalne periood sinna kuuluvad vokaalsuurvormid. Näiteks ooper ootus. Selle kõrgperrioodis olex kuu pierrot
3. dodekafooniline e 12 heliline seeria .
1933 emigreerub usasse.
3 väikest pala kammerorkestrile.
Kogu elu oli autodidakt. Noorena alustas viiuli õpinguid. Viini pangas on ametnikuna tööl. Pärast seda hakkab pillimehena tööle kabarees. Pärast straussiga tutvumist saab stipendiumi ja hakkab õpetama komponeerimist šterni konservatooriumis. Tervele 20 sajandi muusikale on olnud talö otsustav mõju. Mõjutas eriti pärast 2. maailmasõda kirjutama hakkavaid heliloojaid. Eriti dodekafoonial on suur mõju pärast sõjalisele euroopale . Kõik mehed on iselaadsed.
7. mail on töö. Kaasaegne muusika . Samaks päevakls peab olema valmis klassikalise muusika ettekanne.
Avargarnism
Pole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsiooni tehnikad ja loomingu meetodid. Mõiste hõlmab 50 60 aastatel tekkinud otsinguid muusikas. Ühine on loobumine traditsioonilisest kompositsioonist. Eellooks peetakse pransusmaal ja usas tegutsenud heliloojaid.
Kollaaš i tehnika- võetakse tükikene kellegi teise loomingut ja pannakse oma loomingu sisse.
Atonaalsus - lugu jõuab alati algus punkti tagasi ja lõpp on arusaadav.
Dodekafoonia e seeria tehnika ükski 12 noodist ei tohi ennem kõlada kui eelmised 11 ei ole ennem ärakõlanud.
Graafiline muusika-
Aleatoorika- juhuslikuse muusika alea on täring ja loomingu meetodi aluseks on kordumatus e juhus . Seda ei saa salvestada . On kirjutadud suur punt osi ja interbred ise valib mis järjekorras mängib. John Cage-i „4min-33s“ . „muusikat ettevalmistatud klaverile“. Klaverile on asetatud peale igasugust kila kola mis mängides kaasa hakkavad pinisema.
Elekron muusika- kõik elektri riirtadega tehtud.
Konkreetne muusika- taasesitatakse varem lindistatud helisid . Meremüha ükse paugatus. Mitte muusikalised helid.
Absurdi kunst - muusika tegemine on ühendatud mõttetusega.
Värvus muusika- aleksandr skrjabin- värvus muusika teooria rajaja. Ei kirjutanud romansse. Väidab et igale helile vastab kindel värv ja samuti igale helistikule.
Tin-tinnabuli- arvo päärti väljatöötatud stiil. Kellukeste heli. Helide kolmkõlasus. Igale helistikule omased kolmkõlad.
Minimalism - tekib 60ndtatel aastatel. Tulemuseks jälle donaalne harmoonia ja meloodia . Puudub arendus. Seda asendab lihtsalt motiivi kordus.
Polü stilistika . Ühes muusika teoses kohtuvad eri ajastu muusika.