Kultuur ja eluolu 20. sajandi alguses (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kultuur ja eluolu 20. sajandi
algul
Getter Orav
12. klass
Uus aastasada
Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal
uude sajandisse.
Maailm oli veel tugevalt Euroopakeskne, USA ja Jaapan olid alles
uustulnukad, kellel tuli oma võimsust tõestada.
Üldlevinud veendumuseks oli, et maailma arengu ja progressi
vundamendiks on kui mitte Euroopa riigid ise, siis kindlasti euroopalikud
ideed ning väärtused.
Ø
Ühendriigid põlvnesid ilmselgelt Euroopast
Ø
Jaapan oli aga tugevaks saanud niivõrd, kuivõrd oli ta suutnud üle võtta
euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas.
Ø
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tehti avastusi mitmesugustelt aladelt.
Ø
Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks
inimeste saavutused tundusid pöördumatud ja igavesed.
Mulberry Street New Yorgis
Ø
Selle taustal mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid, nagu
maavärin LõunaItaalias ning maailma suurima reisilaeva Titanic
põhjaminek 1912. aastal.
Ø
Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad
hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad
elektrilaternatega.
Maavärin LõunaItaalias
1908. aastal
toimunud
maavärina
purustused
Messinas.
Stimulatsioon Titanicu
uppumisest
Ø
Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli
antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine.
Ø
Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri.
Ø
Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl
sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama
heebrea keelt juutide ühiskeelena.
Theodor Herzl
Teadus ja tehnika
1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide
olemasolust, pandi alus geneetikale.
Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale.
Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus.
Hugo de Vries & Max Planck
Albert Einstein
1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik
Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa
erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on
korraga nii lainetus kui ka osakeste voog.
Ø
Need avastused tekitasid inimestes imetlusega segatud
õudumaailm osutus palju salapärasemaks ja raskemini
mõistetavaks, kui arvatud.
Albert Einstein
Ø
Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni
päevavalgele toomine,
Ø
hormoonide avastamine ja
Ø
mandrite triivimise teooria teke.
Ø
Avastati tõhus süüfiliseravim.
Ø
Kogu järgnevale sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs,
mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral
alateadvus.
Knossose palee sambad
Sigmund Freud
AITÄH KUULAMAST!

.PPTX Laadi alla originaalfail 17 lk · .pptx · 67 allalaadimist

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #10

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #11

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #12

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #13

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #14

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #15

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #16

Kultuur ja eluolu 20-sajandi alguses #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ggetter Õppematerjali autor

Kultuur ajalugu eluolu

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud

Ajalugu

odt

I maailmasõda

Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias. 10. Edvard Munch norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis. 11. Vassili Kandinsky abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge. 12. Pablo Picasso Kubismiga sensatsiooni tekitanud kunstnik, kes tituleeriti hiljuti üheks sajandi suurimaks, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud, nii et tema tööde hulgast võib leida küllalti eripalgelisi teoseid. 13. Claude Debussy impressionistlikku muusika rajaja, üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 14. Arnold Schönberg üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 15. Richard Stauss üks tuntumatest heliloojatest 20.sajandi algul. 16. Charlie Chaplin - (pärisnimega Sir Charles Spencer Chaplin juunior; 16. aprill 1889

Ajalugu

doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi

Ajalugu

docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20. sajandi Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ehkki sajandivahetus on vaid mõne inimese kehtestatud ajaarvamissüsteemi tehniline kaasnähtus, inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood

Ajalugu