Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mullahorisondid ja veereziimid (1)

3 HALB
Punktid
Mullahorisondid ja veereziimid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joumisteed Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Mullahorisondid

Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima ­ mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju ­ INERINGE Kaudne mõju ­ BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef ­ mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) ­ aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora ­ bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju ­ keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju ­ erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A ­ huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horison

Geograafia
thumbnail
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT ­ toorhuumuslik horisont ­ tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O ­ orgaanilise kõduhorisont ­ koosneb lagunemises olevast vari T ­ turvas ­ vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim ­ sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim ­ mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim ­ lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed.

Geograafia
thumbnail
3
rtf

Pedosfäär

­ lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont ­ heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont ­ tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont ­ tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont ­ koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas ­ vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim ­ kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim ­ kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. (rohtlates,savannides,metsasteppides) Auramise ülekaaluga veereziim ­ kui aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi

Geograafia
thumbnail
1
docx

Mõisted muldade kohta

viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel

Geograafia
thumbnail
3
doc

10.klassi konspekt muldade kohta

) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained)

Geograafia
thumbnail
1
docx

Pedosfäär - Muld

õhukeselt mullapinda. T ­ turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B ­ saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C ­ lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D ­ aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E ­ väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G ­ gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim ­ sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim ­ sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim ­ aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi.

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

turba vahepeal. O-Koosneb eri lagunemis järgus olevatest variosadest. T-turvas,mis on vee ja org.aine rikas tuhavaene soomulla horisont. - Mulla veereziim 1.Läbiuhteline-sademed ületavad auramise,mullaviljakus langeb(paras-ja palavvöötme kliimas) 2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega(rohtlad,stepid,savannid) 3.Auramine ülekaalus-vesi aurustub,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed) - Maailmamullad 1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene

Geograafia



Lisainfo

Läbiuhtelise, tasakaalustatud ja auramise ülekaalule veereziimide tabel.
A-huumushorisont, B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont), C- lähtekivim, D-aluskivim, E- väljauhtehorisont, G-gleihorisont, AT- toorhuumuslik horisont, O-kõduhorisont, T-turvas iseloomustused.


Kommentaarid (1)

meelis91 profiilipilt
meelis91: kasulik !
18:49 29-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun