o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning
pinnakattes olevat vett nimetatakse
põhjaveeks ehk maasiseseks veeks.
o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni
ning rõhu vähenemise suunas.
o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee
imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised
lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi
satub üsna sügavale maapõue.
o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on
künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis
valgub osa pinnases olevast veest allikani.
o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest.
o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3
põhjavett ööpäevas.
o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas
ja Narvas.
o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat
jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud
põhjavee reziimi uurimise võrk.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PinkyCat
Õppematerjali autor
Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Veekogude ja põhjavee kaitse Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ning hea keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele, säilitades ning tagades vee kasutamisvõimalused ka tulevikus. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui loodusjõudude toimel või ka inimtegevuse tagajärel tekitab vesi ohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale vajab inimene kaitset vee eest. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee kaitset reostamise eest. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi
.............................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et terves maailmas on väga suureks probleemiks joogivesi ja põhjavesi on joogivee tähtsaim allikas selle puhtus ning kuna joogivesi on meie olulisemaid toitaineid. Maailmas on küll palju vett aga ainult umbes 2.5% sellest on mage vesi ja sellest omakorda on ainult 22% põhjavesi ehk siis vähem kui 1% on joogikõlbulik vesi.Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on
Sissejuhtatus Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma.
Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e. fraktsiooni kaudu
Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Pinnase lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste e fraktsiooni kaudu.
peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt. Turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. * (9) Mis on põhjavesi? kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, pv on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. *(9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e fraktsiooni kaudu
Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad. Kilevesi on taimedele osaliselt kättesaadav.
analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis saadakse erinevate maastikukomponentide (pinnakate, reljeef, muldkate, taimkate jne) kaartide kokku panemisel. Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seonduv terviklik kogum. Geograafilised süst. koosnevad loodusobjektidest nagu planeedid päikesesüsteemis, maakera looduse osised(õhk, vesi,muld, elustik), mida nim. süsteemielementideks ja mis on omavahel seotud. Igal süsteemil on oma ehitus, mistõttu süst. osasid ei ole võimalik ümber paigutada. Ka Maa on vaadeldav süsteemina mis on ise suurema süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta-kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid