Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avatäited: aknad (0)

1 Hindamata
Punktid

Avatäited: 
aknad & uksed
Aken
„Akna tüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed 
määratakse sõltuvalt
„vajalikust valgustatusest ja insolatsioonist
ist,
„nähtavusest (vaade),
„fassaadi lahendusest,
„energiatõhususe nõuetest,
„helipidavuse nõuetest,
„puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest,
„ilmastikukindluse nõuetest
2
1
Akna kestvust mõjutavad tegurid
Veeaur
Päike


difundeerub läbi tarindi
nõrgestab puitu ja plasti
kahjustab viimistlust, 
Mehaanilised mõjurid
kittimist
kasutuskoormus,
Õhusaaste
omakaal
kahjustab viimistlust
Niiske siseõhk
Lumi ja jää


kondenseerub klaasi ja 
sulamine /jäätumine 
raami sisepindaldele
põhjustab mehaanilist 
tungib klaaside vahele
koormust
Ehitusniiskus
Sademevesi


tungib ümbritsevatest 
tungib aknasse otse või 
tarinditest aknatarindisse
naabertarindite kaudu
Tuul
põhjustab mehaanilist 
koormust, kaldvihma

3
Aken
„Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal 
ning eraldi ruumis paikneval köögil peab 
olema vähemalt üks lahtikäiv aken 
(ruumide tuulutamine ning piisav 
loomulik valgustus).
„Akna ja põranda pindala suhe ei tohi 
olla väiksem kui 1:8.
4
2
Akende ajalugu
„Esialgu luuk seinas
„Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, 
vasikanahk või riie .
„Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19. 
saj.: 4 ruuduga.
„Klaas tihendati saviga, hiljem linaõli-värnitsast 
ja kriidist valmistatud kitiga
„Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem 
lisandusid tuulutusavad
„Funktsionalistlik stiil tõi lintakna
5
Klaasi omadused
Soojajuhtivus : 0,7-0,8 W/°K·m (tellis 0,7 W/°K·m)
„Soojuspaisuvus 8,5·10-6 1/°K (teras 11·10-6 1/°K)                      
st. -20°C / +40°C 0.5mm/m
„Klaas on habras
„Tugevus (Pika-ajalise koormuse: tugevus ~50%)
„ Survetugevus 500-2000 MPa
„  Tõmbetugevus  30-50 MPa
„ Paindetugevus 20-30 MPa
„ Elastsusmoodul 60-80 GPa
„Läbipaistvus: tavaline klaas laseb läbi tavalise valguse ja 
infrapuna valguse ~90%. Kiirgusest 8% peegeldub tagasi ja 
e ~90%. Kiirgusest 8% peegeldub tagasi ja 
2% absorbeerub. Ultravioletikiirgus ei läbi tavalist klaasi.
„ Valguse läbipaistvus 3mm: 91%, 4mm: 90%, 6mm: 89%,                            
6
10mm: 87%, 19mm: 81%
3
Klaasi liigid ja -tooted
 
Tavaline klaas e. float-klaas: pindade ja äärte 
praod määravad tõmbetugevuse                                             
(norm.tugevus f
=0.8MPa                         
g.keskel=44MPa, fg.ääres=0.8MPa           
arvutustugevus 6.5…25MPa)
 

Karastatud klaas: pindpinevuse survepingete          
tõttu tõmbetugevus suureneb                                     

(norm.tugevus f
=120MPa,                            
eg.k=120MPa,             
arvut.tug 63-88MPa)
Lamineeritud klaas: kahest või enamast 
  
klaasitahvlist kokkupandud element, mille           
tugevuse määrab (nõrgima) üksiktahvli                 
tugevus. Üksiktahvlite koostöö sõltub         
+
ühendusviisist, koormamise kestusest ja 
7
temperatuurist
Selektiivklaas
„Tavaline klaas (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud väikese 
emissioonilise (ε ≤ 0.2) metallioksiididega.
„Klaas ei kiirga pikalainelist soojuskiirgust edasi:             
klaasi kogusoojusjuhtivus on väiksem ja sisepinna  
iksem ja sisepinna 
temperatuur on seetõttu kõrgem.
„Selektiivkatteid on erinevaid:
„ Kõva selektiiv
ε = 0.17 ( Pilkington  K  Glass )
„ Pehme selektiiv
ε = 0.05 (Pilkington Optitherm SN,                                                            
ε = 0.05 Pilkington Optitherm S3)
8
4
Selektiivklaas
„Tavaline klaas (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud 
väikese emissioonilise (ε ≤ 0.2) metallioksiididega.
„Selektiivklaas:
„laseb päikses lühilainelise kiirguse                                    
läbi,
„ei kiirga ruumist tulevat pikalainelist                        
soojuskiirgust edasi
„klaasi kogusoojusjuhtivus on                                    
väiksem ja sisepinna temperatuur                                  
on seetõttu kõrgem.
9
Päikesekaitseklaas
„Päikesekaitseklaasiga vähendatakse 
päikese soojusenergia mõju
„Päikesekaitseklaasid:
„masstoneeritud klaas:  mis on suure  
päikeseenergia neeldumisvõimega,         
kuid madala peegeldusvõimega;
„peegelduvad pinnakatted: klaasile            
on pürolüüsi teel kantud                
metalloksiidi kiht;
„klaasile peale kleebitud värviline                  
kile.
10
5
Klaasiosa soojusjuhtivus
Ühekordne klaas
Klaasi paksus, mm
4
6
8
10
15
19
Tavaline klaas
5.8
5.7
5.7
5.7
5.5
5.3
Kahekordne klaaspakett
Vaheliistu laius, mm
6
9
12
15
18
20
4/õhk/4
3,3
3
2,9
2,8
2,7
2,8
4/õhk/4K
2,7
2,2
1,9
1,7
4/õhk/4SN
2,5
2,0
1,6
1,4
1,4
1,4
4/õhk/4S3
1,9
1,6
1,4
4/ argoon /4
3
2,8
2,7
2,6
2,6
2,6
4/argoon/4K
2,3
1,9
1,6
1,5
4/argoon/4SN
2
1,6
1,3
1,2
1,1
1,1
4/argoon/4S3
2
1,6
1,1
4/krüptoon/4K
1,5
1,5
1,5
11
Klaasiosa soojusjuhtivus
Kolmekordne klaaspakett
Vaheliistude laiused, mm
6+6
9+9 12+12 6+9
6+12
9+12
4/õhk/4/õhk/4
2,3
2
1,9
2,2
2,1
2
4/õhk/4/õhk/4K
1,4
4/õhk/4/õhk/4SN
1,9
1,5
1,3
1,6
1,4
1,3
4/õhk/4/õhk/4S3
1,3
4K/õhk/4/õhk/4K
1,2
4SN/õhk/4/õhk/4SN
1,0
4/argoon/4/argoon/4
2,2
1,9
1,8
2,1
2,0
1,9
4/argoon/4/argoon/4K
1,2
4/argoon/4/argoon/4SN
1,6
1,2
1,0
1,3
1,1
1,1
4K/argoon/4/argoon/4K
1,0
4SN/argoon/4/argoon/4SN
0,7
12
6
Akna arvutuslik soojajuhtivus
Akna soojajuhtivus arvutatakse klaaspaketi ja 
raami soojajuhtivuse kaalutud keskmisena.
13
Akna arvutuslik soojajuhtivus
Akna soojajuhtivuse sõltuvus klaaspaketi 
täitegaasist
14
7
Akna arvutuslik soojajuhtivus
Akna soojajuhtivus sõltuvalt raami- ja klaasiosa 
soojajuhtivustest
Aknaraami soojusjuhtivus U, W/(m2·K)
Puit
Plastik
Metall , mitteläbiv prof  Met,läbiv
Klaasi osa 
U, W/(m
1,4 1,8 2,2
2,6
3,0
3,4 3,8
2·K)
7,0
1 x klaas
5,7
4,5 4,7 4,8
4,9
5,0
5,1 5,2
6,1
2,9
2,6 2,7 2,8
3,0
3,1
3,2 3,3
4,2
2 x klaas
2,1
2,0 2,2 2,3
2,5
2,6
2,7 2,8
3.6
3 x klaas
1,5
1,6 1,8 1,9
2,0
2,2
2,3 2,4
3,2
1,3
1,5 1,6 1,7
1,9
2,0
2,1 2,2
3,1
1,1
1,4 1,5 1,6
1,8
1,9
2,0 2,1
3,015
Aknad
Raami materjal
„vitraaž: kivi, tina
„puit, puit- alumiinium
„teras
„alumiinium
plastmass
Avatavus
„mitteavatav
„avatav: pöörd, kald, kald-pöörd,                       
kesktelje ümber pöörduv
„käelisus
16
8
Puitaken
„ Puit (täispuit, liimpuit) on hea raami materjal:
kerge,
väike soojusjuhtivus,
kerge töödeldavus,
vastupidavus (peab olema kaitstud)
Üheraamiline,
Kaheraamiline,
Üheraamiline,
sisse avanev
sisse avanev
välja avanev
17
Puitaken
„ Sissepoole-väljapoole avanevate lihtraamidega 
aken
„ Täiendava raamiga sisse-väljapoole avanevate 
lihtraamidega aken
„ Sisse avanev üheraamiline puitaken
„ Sisse avanev kaheraamiline puit-alumiiniumaken 
ja puit-alumiiniumaken
18
9
Alumiiniumaken
„ Sisemine raam
„ Välimine raam
„ Külmakatkestuse profiil
„ Kinnitusliist
„ Klaaspakett
„  Tihendid
19
Alumiiniumfassaad
„ Sisemine raam
„ Külmakatkestuse profiil
„ Klaaspakett
„ Tihendid, kinnitusliist
„ Välimine raam
20
10
Rõdud
„  Rõdu klaasimine                     Prantsuse rõdu
21
Aken ventilatsioonisüsteemi osana
„ Vanade majade lekkivad aknad on osa 
ventilatsioonisüsteemist: välisõhk sisenes 
aknapragudest ja väljus köögis, 
vannitoas, wc-s olevatest lõõridest.
„ Akende vahetamisel tuleb silmas pidada, 
et kui akendesse ei nähta ette 
õhutusavasid, siis muudetakse oluliselt 
ventilatsiooni toimimist.
„ Värskeõhuklapid akendes peavad 
kuuluma akna standardvarustusse.   
Akent ei saa alati jätta tuulutus asendisse.
22
11
Uksed
„ Uks koosneb
„ukselengist
„uksetiivast e. ukselehest
„ Jagunevad
„siseuksed ( helipidavus
niiskuskindlus, viimistlus , tulepüsivus )
ja välisuksed (turvalisus, 
soojapidavus, viimistlus)
„sileuksed, profiiluksed e. 
tahveluksed, manteluks
voldikuks, pendeluks.
„lävepakuga, lävepakuta
23
Ukse käelisus
„ Käelisus:                                  vasaku-
parema-

käeline       käeline
„ Standardmõõdud
„Ava laius:                                                      
710, 810, 910, 1010mm…
„Lengi laius:                                                    
690, 790, 890, 990mm…
„Kõrgus:                                                         
ava: 2100mm, leng 2090mm
24
12
Uks ventilatsioonisüsteemi osa
„ Ruumide õhuvoolud on 
tubadest köögi, wc, 
vannitoa suunas
„ Õhu liikumiseks on 
vajalikud uksealused        
pilud või värskeõhurestid
25
Evakuatsiooni tagamine
„ Kõik evakuatsiooniks vajalikud uksed peavad 
üldjuhul avanema väljumise suunas. Kui ruumist 
evakueeruvaid inimesi on alla 50, võivad uksed 
avaneda sissepoole.
„ Evakuatsiooniteel olevat lükandust ja keerdust ei 
tohi paigaldada ilma käiguukseta.
„ Väljapääsude ja nendeni viivate ruumide uksi  
peab saama seestpoolt võtmeta avada
(majutusruumides ja hooldusasutustes alati);
26
13
Tuletõkkeuks
„ Uks, mis vastab teatud tulepüsivusnõuetele ja on 
isesulguv ning riivistuv: 
„tulepüsivusaeg peab olema pool tuletõkkepiirde 
nõutavast tulepüsivusajast.
„tulemüüris peab tulepüsivus olema tulemüüriga samast 
tulepüsivusklassist ja mittepõlevast materjalist.
„ Tuletõkkeuks kinnitatakse tihedalt ja tugevalt 
ümbritsevate tarinditega.
„ Ukse lengi ja ümbritseva ehitisosa vahelise prao 
tihendamiseks kasutatakse mittepõlevaid 
ehitusmaterjale (mitte tavalist polüuretaanvahtu).
27
Tuletõkkeuks
„ Tuletõkkeukse tüübitunnustus:
„ Karkassukse isolatsioon:
„ Vana täispuidust ukse tulepüsivusaega saab 
hinnata suhteliselt täpselt: ukselehe paksus selle 
õhemas kohas millimeetrites on sama kui ukse 
tulepüsivusaeg minutites (>40 min).
28
14
Klaasukse & ukseklaasi ohutuskuja
„ Üldjuhul laseb klaas soojuskiirgust läbi                    
(uks E- klassist ).
„ Kui uks viib otse trepikotta, siis ukse ohutuskuja 
liikumisteest, süttivatest materjalidest ja tarinditest 
ning teisaldatavatest esemetest on 1,5 m. Kui uks 
viib trepikotta sisekoridorist, siis ohutuskuja pole 
vaja.
„ Soojuskiirgust mitteläbilaskva tuletõkkeklaasiga 
tarindi kasutamise korral ohutuskuja ei nõuta          
(uks EI-klassist).
29
15
Vasakule Paremale
Avatäited-aknad #1 Avatäited-aknad #2 Avatäited-aknad #3 Avatäited-aknad #4 Avatäited-aknad #5 Avatäited-aknad #6 Avatäited-aknad #7 Avatäited-aknad #8 Avatäited-aknad #9 Avatäited-aknad #10 Avatäited-aknad #11 Avatäited-aknad #12 Avatäited-aknad #13 Avatäited-aknad #14 Avatäited-aknad #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muumi12 Õppematerjali autor
Aknad Uksed

Sarnased õppematerjalid

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID
28
doc

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID

Antud kursuse projekti koostada oli väga huvitav, kuna oli palju asju millega igapäevaselt kokku ei puutu ning kõik see oli kindlasti väga hariv. 26 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleht http://ekool.tktk.ee/mod/folder/view.php?id=27914 Standardid (24.03.2014) 2. http://www.ehitusteave.ee/Tooted_ET_2.php#0504 (24.03.2014) 3. AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/? page_id=128&ptype=puitaknaduksed&subcat=VHE&ID=414&lang=et (24.03.2014) 4. AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/? page_id=123&ptype=valisuksed&subcat=valisuks1tihend&ID=389&scroll=37 (24.03.2014) 5. Hoone energiatõhususe miinimum nõuded [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 (24.03.2014) 6. Energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspekt 2013 (22.03.2014) 7. AS Purmo koduleht [WWW] http://www.purmo.com/et/tooted/plaatradiaatorid/purmo-

Tehnoseadmed
Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab

Hoonete konstruktsioonid
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007 a
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseeri

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

.................................................................... 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP.................................................................................................................................. 49 10. AKNAD ........................................................................................................................... 52 11. UKSED............................................................................................................................. 55 Koostas: Meeli Kams 3

Ehitus
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77 2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused 77 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised

Ehitusfüüsika
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

kaevust 12 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.3 Uuritud elamute tarindite põhiandmed. Kood Vundament Sein Põrand Katus Pööningu vahelagi Aknad Renoveerimistööd 6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum

Ehitiste renoveerimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun