Nad võtavad aktiivsemalt osa erinevatest koolitustest ja loengutest. Samuti paljud inimesed seavad endale eesmärgiks avastada maailma, tegeleda hobidega või mingi ekstreemsusega. Ka Alvar Loog kirjutas artiklis „Meie igapäevast adrenaliini“, et inimestel on vajadus uute kogemuste ning pideva eneseületamise järele. Inimesed püüavad järjepidevalt ennast arendada ning tõestada teistele. Inimesed tahavad enda elu eesmärgini jõuda. Eesmärkide saavutamise võimalikkus on individuaalne. Mõned näevad nende saavutamise nimel palju vaeva, teised aga vähem. Kuid suure pingutusega jõuavad inimesed oma unistusete ja eesmärkideni. Need, kes millegi poole ei püüdle, need ka ei pruugi elus midagi saavutada. Saksa kirjanik Gotthold Ephraim Lessing on lausunud: „Kõige aeglasemgi, kes eesmärki silmist ei kaota, liigub ikkagi kiiremini kui see, kes sihita ringi hulgub.“ Järelikult tuleb valida kõrged eesmärgid, et elus midagi saavutada.
Tartu Kutsehariduskeskus IKT Koostas EESTI TURVAKLASSID Referaat Juhendaja Tartu 2012 Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina. Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1 Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on: andmeallika tõestatavus andmeallika tuvastatavus volitamatu muutmise tuvastatavus
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole....
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik
.......................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Strateegiline juhtimine on mõiste, mida paljud juhid arvavad üldiselt teadvat, kuid selle konkreetne mõtestamine on ettevõtjatele keeruline. Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettvõtte arengu juhtimise aluseks. Konkurentsistrateegia valik määrab ära selle, millist konkurentsieelist taotletakse. Antud referaadis vaadeldakse kululiidri strateegiat, mille eduka elluviimise korral seisneb ettevõtte konkurentsieelis madalamates üldistes kuludes võrreldes konkurentidega. 3 1. KULULIIDRI STRATEEGIA
Kaitstes enda ja oma isa au Hamlet nõuab Ophelia käest loobuda tema aust. Kuninga tapmise ja õukonnaintriigide valguses Ophelia käitumine ei ole kõige õiglasem, kuid vaatamata sellele vaevalt väärib neid kannatusi mida ta sai tunda isa surma näol. Poloniuse kõige suremaks süüks, mille eest ta sai karistatud oli seadusliku valitseja sõna kuulemine. Tragöödia ,,Hamlet" valgustab igavesi probleeme seoses tegelikkuse ja ideaali vastuolu, unistuse ja selle saavutamise meetmete sobimatuse ning isiku rolliga ühiskonna ajaloos. Shakespeare esitab lugejatele (vaatajatele) küsimuse, millega ja kas üldse saab olla õigustatud olukord, kus üks isik täielikus üksinduses otsustab selle üle kes on hea ja kes on halb, kes väärib surma ja kes mitte.
KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. JUHT - JUHATAJA (manager) - Teeb asju õigesti Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. SUHTEKORRALDUSE VAJALIKKUS.....................................................................4 1.1. Suhtekorralduse eesmärk ja funktsioonid..............................................................4 1.2. Suhtekorraldaja ülesanded organisatsioonis...........................................................4 2. EDUKA SUHTEKORRALDUSE SAAVUTAMISE VIISID JA TULEMUSE HINDAMINE....................................................................................................................5 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine...........................................................................5 2.2. Ettevõtte maine kujundamine...............................................................................5 2.3. Strateegiline lähenemine......................................................................................
Tasu tootena, teenusena Koolituse kulud Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Tasu mittetöötatud aja eest, Tasu tootena, teenusena Küsimus Sea mõisted vastavusse 5 Õige võrdsetel alustel makstav tasu preemia Hindepunkte 2.00/2.00 tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu tasu mõõdetava tulemuse saavutamise eest tulemustasu Teie vastus on õige. Õige vastus on: võrdsetel alustel makstav tasu preemia, tasu täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasu, tasu mõõdetava tulemuse saavutamise eest tulemustasu
LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata?
e) Oma arvamuse omamine ja selle viisakas väljaütlemine 9. Otsuste tegemisel tuleb läbida järgmised tegevused: a) Probleemi kindlaksmääramine b) Põhiküsimuste selgitamine c) Alternatiivsete lahendusvariantide koostamine d) Valiku tegemine e) Otsuste elluviimine 10. Strateegilised otsused organisatsioonis teeb: a) Keskastme juht b) Tippjuht c) Madalama taseme juht 11. Strateegia on: a) Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava b) Lühiajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava c) Taktikaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava d) Operatiivsete eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava 12
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse mudeli seoste esitamiseks. Loogiline maatriks Loogiline maatriks kirjeldab sekkumisloogikat tabeli vormis. Projekti kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Saavutamise Kontrolli Eeldused ja Kirjeldus loogika indikaatorid meetodid riskid ÜLDINE EESMÄRK OTSENE EESMÄRK VÄLJUNDID TEGEVUSED SISENDID Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus
tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi planeeritud ajagraafiku järgi Tegevused E: motiveeritud lapsevanemad
Õendus määratleb toimimis-, reaktsiooni- ja suhtlusprotsess, mille abil õde ja klient jagavad informatsiooni nende arusaamade kohta õenduse olukordades. Määratleb ära ka inimtegevuse 4 vastastikuse seose õe ja patsiendi vahel, kus tajutakse üksteist ja olukorda. Suhtlemise teel seavad nad eesmärgid, uurivad vahendeid ja lepitakse kokku eesmärkide saavutamise vahendites. Õendustegevuses on defineeritud reaktsioon: see on see, mida peetakse toimimises kirjeldatud käitumis järjestuste hulka. King leiab, et õe eesmärk on aidata individuaalselt inimestel oma tervist säilitada, et nad saaksid oma rollides toimida. Meditsiiniõe eesmärk on hõlmata tervise edendamist, säilitamist ja taastamist ning haigete, vigastatute ja surevate eest hoolitseda. Professionaalse õe ülesandeks on tõlgendada
edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus.
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Org.on inimgrupp,kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org. edukus tuleneb in.koostöö tulemustest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Planeerimine- eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses.
Konfliktid Lahkhelid ja vastuolud on inimeste tööalases tegevuses tavaline nähtus. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahuloematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Ühe uuringu põhjal kulutavad juhid keskmiselt 20% oma tööajast konfliktide lahendamisele. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivama.
Igal kastil on omad reeglid, mis määravad ära tulevase ameti, abikaasa valiku, sõpruse, tutvusringkonna jne. Abielluda saab vaid kasti seiseselt . et pääseda järgmises elus kõrgemasse kasti tuleb täita kohusetundlikult oma kasti dharmat jumalik määratus, mis määrab ära erinevate kastide kohustused ja ülesanded. Kõikidel kastidel on omad 100 alakastid. Moksa hinduistide soov uuesti sündida, toimub kui atman ühineb brahmaniga. Moksa saavutamise teed ,millest iga inimene peab endale valima ühe, paljud vajavad oma tee läbimisel vaimse õpetaja ehk guru abi. Saavutamise teed: 1) Pühendumise tee - valitakse välja 1 konkreetne jumalus, keda ta pühendunult austab ja teenib, eesmärgiga suruda alla oma tahe ja usaldada kogu oma eluga välja valitud jumalust 2) Tegude tee - tehakse häid tegusid et kaotada halbu karma vilju, mis hoiavad inimest uesti sünni ahelas.
vajadustele ning sobivust projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga. Ülesehitusele hinnangu andmisel analüüsitakse projekti loogilisust; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelisi seoseid ning projekti kavandamise protsessi süsteemsust. Efektiivsuse hindamisel võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust. Tulemuslikkusena hinnatakse projekti väljundite panuse olulisust otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele. Mõju kriteeriumi all hinnatakse projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust üldiste eesmärkide saavutamisele. Jätkusuutlikkusena hinnatakse projektist sündinud kasu kestvust, analüüsitakse erinevaid aspekte
Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine; · kontrollimine tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga;
kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid: Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana. Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata).
muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel (kreitner 2006) 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Planeerimine ja otsustamine-eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
juhtimisstiili: 1/1 juht ei tunne huvi 9/1 juht orienteeritud tööle 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele 5/5 juht puuab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele 9/9 juht pöörab suurt tahelepanu nii tööle kui inimestele 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 1. Delegeeriv 2. Kaskiv 3. Osalev 4. Selgitav (Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse jargijatele, jargijad valivad eesmarkide saavutamise teed Jargija: kogenud, kindel oma voimetes töötada hasti, voib olla isegi liidrist voimekam Kaskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Jargija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vahe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab jargijaid otsustusprotsessi Jargija: ebakindel uksi ulesande taitmisel voi vahene motivatsioon töötada hasti/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil
JUHTIMINE KONTROLLTÖÖ NR 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused).
heategevusuritustel ja erinevates sotsiaalsetes programmides; Sotsiaalse lahenemisega juhtimine organisatsiooni sotsiaalne vastutus kajastub tema missioonis, heategevusurituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandamises. 20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/planeerida? Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmarkide ning nende saavutamise teede ja abinoude kindlaksmaaramises. 1. Aitab koordineerida tegevust. 2. Vahendab ebaselgust. 3. Vaheneb topelt tegevus ja "tuhi too" 4. Kontrolli voimalus. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmarkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - monest kuust paari aastani. On konkreetsemad.
meie planeedile oleks võimalikult positiivne. Ettevõtteid suunavad vastutustundlikkusele rahvusvahelise üldsuse poolt kokku lepitud nõuded, mida iga ettevõtja peab täitma, sest need nõuded põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil ja rahvusvahelistel tööõiguse reeglitel. 20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/planeerida? Kavandamine (planeerimine) – organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Planeerimine on vaja selleks, et võimaldada ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja, lihtsustada praktilist tööd, koordineerida tegevust,vähendada ebaselgust, väheneda topelt tegevus ja “tühi töö”. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Plaane võib liigitada kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi. Eristatakse kolme liiki plaane:
Õppida eristama planeerimisvahendeid Selgitada strateegilise juhtimise tähtsust Tunda erinevaid strateegiaid Kavandamine e. planeerimine Alati tulevikku suunatud tegevus Üks juhtimise võtmefunktsioone, milleta ettevõtte tegevus muutuks juhuslikeks lahendusteks. Planeerimine on juhtide kohustuslik funktsioon, nende tähtsaim tegevus. Planeerimine Planeerimine on tegevus, mis seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Otsustatakse, mida, millal ja kuidas tuleb juhil ja tema alluvatel järgnevalt teha. Põhisisuks on teadlik ja põhjendatud sihtide ja suundade kujundamine Juhi roll planeerimisel Juhi roll planeerimisel: eesmärgi püstitamine tegevusjoone kujundamine -korduva elulise küsimuse lahendamiseks mõeldud püsiva iseloomuga tegutsemisjuhend -määrab eesmärgi saavutamise viisi (kuidas?). Plaanid ja kavad
Volituste delegeerimine Delegeerimine juhi õiguste, vastutuse ja kohustuste osaline üleandmine teisele isikule, kes harilikult asub sama ettevõtte madalamal juhtimisastmel. Volitus õigus käsutada ja kasutada ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel teatud ressursse. Vastutus kohustus vastutada teatud ülesannete korraliku täitmise eest. Delegeerimise puudus näitab juhi nõrkust juhtimises. Delegeerida saab siis, kui ettevõttes valitseb tööjaotus. Delegeerimine ei vabasta vastutusest. Neli võtmesõna: 1.Vastutus 2. Volitused (tegevusõiguste andmine) 3. Vastutuskohustus (neile keda delegeeritakse) 4. Usaldus Delegeerimine ja kontroll: · Ei saa edukalt delegeerida, kui ei ole kontrolli
uuendused, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel (Kreitner 2006) 4. Defineerige pohilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Planeerimine ja otsustamine-eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse
Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist. Kestlikkus - Sotsiaalne kestlikkus tähendab võrdse kohtlemise, materiaalse heaolu, eneseteostuse võimaluste ja ühiskondlike hüvede jätkumist põlvkonnast teise. Sotsiaalne kapital (selle kahandajad, kasvatajad) – inimestevahelisel usaldusel ning jagatud väärtustel põhinev koostöövõime ühiste eesmärkide saavutamise nimel. – soov ja/või vajadus kokku kuuluda ja koos tegutseda. Kahandajateks on näiteks heitunud, lootusetud inimesed. Kasvatajateks inimesed uute ideedega, lootustandvad olukorrad. Inimvara - on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. See tähendab ühiskonnas elavate ja töötavate inimeste (tootmis)potentsiaali. Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega
Otsuste tegemine Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c
miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada
Vali üks: a. ei arvesta indiviidide vahelisi erinevuseid b. ei arvesta sotsiaalset aspekti töö tegemise juures c. ei võta arvesse tööülesannete täitmist uurimise tulemusi Õige d. kohtleb töötajaid pigem kui mitteinformeerituid ja ei arvesta nende poolsete soovituste ja ideedega 19. Milline(sed) neist väidetest ei sobi inimsuhete koolkonda? Vali üks või enam: a. tööjaotus on peamiseks efektiivsuse saavutamise aluseks Õige b. soorituse parandamiseks tuleks tegeleda peamiselt standardiseerimisega õige c. töötajate motiveerimisel on oluline roll juhtimistegevuses d. sotsiaalsed suhted töökohal on olulised töösoorituse kontekstis 20. ................ on ettevõtte poolt oma eesmärkide saavutamise tagamise protsess. Vali üks: a. Organiseerimine b. Kontrollimine õige c. Planeerimine d. Eestvedamine 21
vabana ning neid võetakse täisväärtuslike kodanikena, eriti peale pärisorjuse kaotamist, saavad nad olla õnnelikud. Samu sündmusi kirjeldati ka ,,Tõe ja Õiguse" III osas. Indrek oli sunnitud kaasa minema revolutsiooni sündmustega ning võitlema üheskoos kogu ülejäänud töörahvaga. Hiljem tuli esile revolutsiooni tegelik idee, mistõttu pidi Indrek pettuma ning tagajärjeks oli rõõmu kadumine vabaduse võimaliku saavutamise üle. Seega elus võib olla mitmeid situatsioone, mis muudavad ellusuhtumist ning tekitavad sinus vastastikuseid tundeid. Inimeste õnneotsingud on väga erinevad. Sellegipoolest ekslevad kõik käänulistel ning rohkete takistustega teel leidmaks õnne, mille otsingul tuleb mõelda positiivselt ning leida iga päev vähemalt üks rõõmus killuke. Seega iga inimese õnne tõlgendus on erinev, kuid saavutamise keerulisus on kõigile ühine
1 Säästev Eesti 21 2 Barstow Magraw, Hawke 2007 ettevõtlust3. Seetõttu toetab Eesti arengumaade majanduskeskkonna reformimist, panustades eelkõige sealse õigussüsteemi ja vajalike institutsioonide arengusse. Mitte vähem oluline punkt on Säästliku arengu toetamine e. Keskkonnasäästliku arengu toetamine ja rahvusvaheliselt seatud keskkonnastandardite saavutamine arenguriikides. Jätkusuutliku arengu saavutamise vältimatuks eeltingimuseks on keskkonna ja loodusressursside säästlik kasutamine. Ülemaailmsete säästva arengueesmärkide saavutamine on mõeldamatu põhimõtteliste muudatusteta ühiskonna tootmis- ja tarbimisviisides. Arenenud riikide juhtimisel peaksid kõik riigid edendama säästva tarbimise- ja tootmismudeleid ning sellest kasu saama. Vastu on võetud ka säästva arengu seadus, mis sätestab rahvusliku strateegia alused ning tugineb
osaledes ja pidades oma töö tulemust tähtsaks oma eneseväärikusele. Organisatsioonilojaalsus (Organizational commitment) näitab töötaja lojaalsust, samastumist ja pühendumist organisatsioonile. Suhted organisatsiooni ja inimese vahel Organisatsioonilise käitumise üks kontseptsioone on inimese ja organisatsiooni vastastikusest huvist. Inimene vajab organisatsiooni ja organisatsioon vajab inimesi. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend, samuti kui inimene on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahendiks. Vastastikuse sotsiaalse toimimise käigus saab kumbki pool teiselt poolelt kasu oma panuse eest. Iga organisatsioon töötab välja kindlad suunad ja nõuded töötulemuste suhtes. Kui organisatsioon ja inimene määratlevad õigusliku mõju piirid erinevalt, on organisatsiooniline konflikt kerge tekkima. Kui seisukohad erinevad oluliselt, siis on efektiivsus häiritud.
Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine eesmärk määrab ära ettevõtte suuruse, struktuuri, töötajate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressursside vajaduste. Spetsiifilised on lühemaajalised, täpsemad ja muunduvad põhieesmärkide saavutamise abinõudeks Sisekeskond koosneb: töötajad, kultuur, juhtimine Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus Kõrge ja madal: Efektiivne kuid mitte tootlik. Ressursse on raisatud. Hea ja kõrge: Efektiivne ja tootlik.
töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust
Eesmärk ei saa olla tegevus. Siht – otsese eesmärgi saavutamisel aidatakse kaasa mingi üldisema/kaugema eesmärgi saavutamiseks. Taotletav siht näitab projekti jätkusuutlikkust. Projekti otsene eesmärk peab olema (SMART – reegel): Spetsiifiline – ainulaadne; antud projekti teistest eristav; Mõõdetav – arvuliste ja/või kvaliteedinäitajatega kirjeldatav; Ajaliselt määratletud – eesmärgi või tulemuse saavutamise aega täpsustav; Realistlik – antud tingimustes teostatav; Täpne – üldsõnalisust ja ebamäärasust vältiv Projekti eesmärgid peavad olema sõnastatud võimalikult konkreetselt – vältida sõnu „parandada“, „arendada“, „tõhustada“, „tutvuda“ jne. Tegevuskava kolm väga olulist komponenti. 1. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste loetelu. 2. Iga konkreetse tegevuse sooritamiseks vajaliku aja määratlemine ehk tähtaeg.
Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada. Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on demokraatlikus riigis peamine poliitiliste eesmärkide ja otsuste elluviimise vahend. Seetõttu sõltub poliitiliste eesmärkide saavutamise ja otsuste elluviimise edukus väga suurel määral valitud ja rakendatava õigusliku lahenduse kvaliteedist. Sellest, kuidas õigus realiseerub ja rakendub, kuidas õigusnormide nõuetest kinni peetakse, kuidas õigusnorme kasutatakse, kuidas õigusnorme rakendatakse ehk kohaldatakse. Pidades stabiilset ja ülereguleerimata õiguskeskkonda riigi toimivuse ja selle
Kindel eesmärk Oma nišš tööturul Hea juhtkong ning tiim Pidev areng Märksõnad: loovus, uuendused ja muudatused 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine- inimeste tegevuste sihtpärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) – organisatsiooni eesmärkide saavutamise meetodite kindlaksmääramine. Organiseerimine – ametikohtade moodustamine, töömahu määramine ja selle jaotamine. Eestvedamine – võime mõjutada inimeste tegevust eesmärkide saavutamiseks. Kontrollimine – saadud tulemuste võrdlemine seatud eesmärkidega. Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
*keisrivõim kukutati *viimane vene keiser Nikolat ll oli sunnitud troonist loobuma. *Romanovite dünastia lagunemine *hõim läks ajutise ajutise valitsuse kätte *kujunes kaksikvõim *Bolševikud tulid võimule 8.Millised 2 olulist dokumenti töötati välja Eesti asutava kogu poolt 1919. aastal? Põhiseadus ja maaseadus Miks saatsid enamlased Venemaal laiali asutava kogu? Asutav kogu võttis enamlaste vastase hoiaku, kuna seal olid ülekaalus esseerid. 9.Millised olid Eesti omariikluse saavutamise eeldused? a)majanduslikd eeldused *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoega oma maa peremeheks. *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) Nimeta 3 tähtsamat omariikluse saavutamise teel
juhtkond. Funktsionaalne c. Tegevuste jälgimine ja Tõene Õige Väär struktuur (siseehitus) pakub korrektuuride tegemine Väär d. Eesmärkide valimine ja ..... keskkond koosneb sotio- võimaluse detsentraliseerida nende saavutamise teede demograafilistest teguritest, nt Kas järgnev lause on tõene otsustamist ja annab ühtse määratlemine Vale nagu rahvastiku tihedus. või väär? Kolm isiksuse suuna kõikide tasemete e. Ükski neist a. õiguslik-poliitiline omadust mis on seotud juhtidele. Milline neist ei ole ettevõtte b. tehnoloogiline eduka eestvedaja/juhiga on Estonian Airi jaoks tarnija? c
7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11. Mehitamine Mehitamine on mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. Organisatsioonile vajalike inimeste värbamine ja koolitamine. 12. Tippjuht Kõige kõrgem juht. Määrab organisatsioonile eesmärgid ja üldised tegevussuunad 13
Praktiline oleks mingiks ajaks- kuuks, kvartaliks või aastaks- pühendada kõik jõud ühes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid püüa mõelda välja neid ületavaid abinõud. Mida kaalukam eesmärk, seda enam kipub see allutama kogu ülejäänud elu, tekitades probleeme ja pingeid inimsuhetes, pere eelarves jne. Mõtle läbi, kuivõrd ühes valdkonnas seatud eesmärk sunnib hea seisma ka teise eesmärgi saavutamise eest mingis teises asjas TÄNAN KUULAMAST!
Mistahes märkimisväärse asja saavutamise puhul räägitakse sageli eneseületamisest. Mida eneseületamine tähendab? Minu arvates on eneseületamine see, kui inimene saadab korda midagi, millega ta pole varem hakkama saanud ning kasutab oma võimeid tasemel, milleni ta varem ei ole küündinud. Fakt on see, et meil kõigil on olemas võimed, et tegutseda senisest paremal tasemel, kuid enamik inimesi ei teadvusta seda. Nad on teiste inimeste kaasabiga sisendanud endale, et nad pole millekski enamaks võimelised ning tekitanud endale psühholoogilise barjääri. Aga kuidas seda barjääri ületada? Selleks on vaja enesekindlust ja eelkõige on vaja selleks usku. Üks kuulsamaid saavutusi individuaalspordialade ajaloos kuulub Roger Bannisterile, kes oli esimene inimene, kes jooksis 1 miili alla 4 minuti. Ta on ideaalne näide sellest, kuidas usk ning teatud tulemuse eeldamine võivad eduni viia.
KORDAMISEKS 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel kaasa töötama. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht- tuleneb ametlikust organisatsioonist; koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider- võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? osavõtlikkus inimlikkus usaldusväärsus
inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse, kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha. Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises, - töökohtade kavandamises, - otsustamisõiguse delegeerimises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur. Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel, mis on aluseks
annaabi.ee 
