Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Langevarju ehitamine Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Uurime langevarju. Mida suurem on langevarju pindala, mille peale toetuda, seda aeglasemalt ese alla langeb. Langevarjude kuju, nööride pikkus, ja pindala mõjutavad kõik langevarju võimet õhule toetuda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub langevarju töö põhimõttega
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Munakatse ehk vee tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Eelmisel korral tutvusime õhu tihedusega ja uurisime, kuidas õhu tihedus sõltub temperatuurist: Üldiselt on kõigi ainetega sama lugu. Kui toatemperatuuril olevat vett hakata jahutama, siis muutub see järjest tihedamaks. Vesi on kõige tihedam 4°C juures. Maailmas 97% veest on soolvesi. Soola lisandumisel veele vee tihedus samuti tõuseb: Ookeani soolasisaldus on umbes 3,5%. Läänemere soolasisaldus on keskmiselt umbes 0,7 %.
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Õhutemperatuur ja õhu tihedus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Temperatuur iseloomustab aatomite, molekulide ja teiste osakeste soojusliikumise intensiivsust. Mida kiiremini ja tugevamalt õhuosakesed liiguvad, seda kuumem on õhk. Kiiremini liikudes tõukavad osakesed üksteise vastu tugevamini ning võtavad rohkem ruumi. Seega kuumemas õhus on sama ruumala juures vähem aineosakesi. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistega temperatuur
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Trikk pabersalvrätikuga Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Oleme juba aru saanud, et igapäevases keskkonnas, kui kasutatakse väljendit: tass on tühi, tähendab see tegelikult seda, et tass on õhku täis. Tassid ei ole meil tegelikult tühjad ega täis vaid on tühjad ja täis piimast või veest. Ja kui tass on tühi veest ja üldse igasugusest vedelikust, siis on ta täis õhku. Kas saame panna vee alla salvrätiku nii, et see ei saaks üldse märjaks? Kuidas? ÕPIVÄLJUNDID Õpilane....
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Trikk lehtriga ehk kas täis või tühi? Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Kas tass on täis või tühi? Tuntud lause! Kuid olles loodusteadlased, võiks öelda, et tass on alati täis! Kas täis vedelikku või õhku. Selleks, et pudelisse vedelikku valada, tuleb õhk ennem välja suruda. Kui õhk ei saa väljuda, ei täitu ka anum. Lehtri kasutamisel tuleb arvestada, et õhk saaks väljuda pudelist. Selleks võib lehtrit natuke tõsta, et õhul oleks ruumi välja pääseda. ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Tutvub mõistega lehter
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Elektrijuhtivus Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Selleks, et ohutult elektrit tarbida, tuleb teada, millised on elektrit juhtivad ja millised elektrit mittejuhtivad materjalid. Ka elektrijuhtmed, elektrikaablid on tehtud mõlemast: juhtme elektrit juhtiv metallist (näiteks vasest) sisu ja juhet ümbritsev isolatsioonikiht mehaaniliseks, soojuse ja elektri juhtivuse kaitseks, mis on tehtud mõnest elektrit mitte juhtivast materjalist, näiteks kummist või vinüülist (PVC e. polüvinüülkloriid, valge
Kõik kommentaarid