Miks inimene õnne ei leia? (0)

Miks inimene õnne ei leia?

President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal.” Seega võib õnne otsimist nimetada pikaks teekonnaks, milleni jõudmine on alati piisavalt vaevaline. Iga inimene tõlgendab oma õnne just sedamoodi, kuidas ta ise seda soovib. Siiski võib hetkeemotsioonina pidada mõnikord ka ilusat hetke ekslikult õnneks, sest tegeliku õnne saab leida alles siis, kui enamus eluetappidest on läbitud.
Inimeste teekond õnne poole, mida võib pidada ka käänuliseks teekonnaks, nagu president seda maininud on, algab üldjuhul ülikooli minekuga. Alates sellest hetkest hakkavad inimese elus toimuma suuremad muutused. Maitstakse kergelt täiskasvanulikku elu: hakatakse otsima tööd, võimalusi elamiseks, mõnikord ka pere loomiseks ning puututakse kokku erinevate probleemidega, millele lahenduse peab inimene ise leidma. Sarnaseid olukordi võib näha ka Honore de Balzac ’i „Isa Goriot “ ning Eesti ilmselt ühe kõige kuulsama kirjaniku A.H. Tammsaare „Tõde ja Õigus III“ romaanist . Nii Indrek kui ka Rastignac olid vaesed üliõpilased, kes üritasid oma eluga suurlinnas toime tulla ning loomulikult ei puudunud ka suuremad sekeldused. Indreku sattumine revolutsiooni mellu ning Rastignaci ponnistused maitsta õukonnaelu võlusid oli nende romaanide peasündmusteks. Mõlema puhul oli selgelt näha, et tegelikult otsiti seda mida me kõik loodame elus leida – õnne. Siiski ei ole võimalik elus saavutada midagi ilma tagasilöökideta. Kristi enesetapp, Mari surm läbi piinade, pettumine revolutsioonis – kõik see oli Indrekule õnne leidmises vaid üks käänulise tee nurgelisi kurve. Seega noorus on vaid üks väike osa õnne otsimise teekonnast.
Ka järgmistel eluetappidel ei puudu õnneotsingud. Olgu keskeakriis, lihtsalt vanadus või noorukiea lõppemine – ikka ja jälle avastad ennast samast olukorrast. Üritad leida paremat eluteed ning rõõmu oma ellu. Juba veidikene vanemas eas esinevad teistmoodi probleemid kui varasemas nooruses. Tekivad konfliktid töökohtades, avalduvad probleemid tülikate naabritega ning kindlasti ei paku kellegile naudingut ka tänapäeval üha populaarsemaks saanud koorem – pangalaen . Leidub vaid üksikuid inimesi, kes eelpool nimetatud situatsioonidega kokku puutunud ei ole. A.H. Tammsaare romaanis „Tõde ja Õigus“ esineb samuti üks nendest probleemidest. Mäe Andrese võitlused Oru Pearuga, peaksid igale eestlasele tuttavad olema. Andrese peamiseks ideeks oli oma pojale talu pärandamine ideaalses olukorras. Selleks nägi ta tohutut vaeva. Ilmselt võib seda pidada mingil määral õnne otsimiseks ning tahtmises nii endale kui ka oma pojale rõõmu valmistada. Selle takistuseks oli tüüpiline kiuslik eestlane, kes ei lasknud Andresel oma soove teostada. Seega on näha järgmine käänak inimese elus millegi parema kui praeguse otsingul.
20. sajandi alguses oli maailmas mitmeid revolutsioone, tähtsamatest on isegi suured lõigud tänapävastes ajalooõpikutes. Üheks selliseks näiteks võib pidada 1905. aasta revolutsiooni, mille alguseks loetakse Verist Pühapäeva. Revolutsiooni põhiideeks on võidelda oma vabaduste ning õiguste eest. Möödunud sajandil ilmselt inimesed arvasid, et juhul kui nad tunnevad ennast vabana ning neid võetakse täisväärtuslike kodanikena, eriti peale pärisorjuse kaotamist, saavad nad olla õnnelikud. Samu sündmusi kirjeldati ka „Tõe ja Õiguse“ III osas. Indrek oli sunnitud kaasa minema revolutsiooni sündmustega ning võitlema üheskoos kogu ülejäänud töörahvaga. Hiljem tuli esile revolutsiooni tegelik idee, mistõttu pidi Indrek pettuma ning tagajärjeks oli rõõmu kadumine vabaduse võimaliku saavutamise üle. Seega elus võib olla mitmeid situatsioone, mis muudavad ellusuhtumist ning tekitavad sinus vastastikuseid tundeid.
Inimeste õnneotsingud on väga erinevad. Sellegipoolest ekslevad kõik käänulistel ning rohkete takistustega teel leidmaks õnne, mille otsingul tuleb mõelda positiivselt ning leida iga päev vähemalt üks rõõmus killuke . Seega iga inimese õnne tõlgendus on erinev, kuid saavutamise keerulisus on kõigile ühine. Nagu ütleb üldtuntud väljend – läbi raskuste tähtede poole ehk per aspera ad astra.