EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL
MAINOR Ärijuhtimise
õppekava Raahel Apsalon
ENESEJUHTIMINE Juhendaja : Piret Einpaul
Tallinn 2015
Enesejuhtimine
1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie
vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)
sunni iseenda ees.
Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises
põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide
seadmine lihtne.
Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui
auditiivne õpistiil .
Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide
parima omandamiseni aitavad mind
kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide
sõnastamine, teiste
õpetamine ja konspektide
korrektne ning süsteemne kujundamine.
Intuitiivselt olen valinud kõikides loengutes koha
klassiruumis teistest
eespool , mis
vähendab häirida võivaid tegureid.
1.1. Eesmärgi sõnastus SMART -tehnika abil Mina, Raahel Apsalon,
lõpetan Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainori ärijuhtimise erialal
keskmise hindega 4,5
õigeaegselt 31. detsembriks 2019.
1.2. Kuidas plaanin oma eesmärgi saavutada? Enesejuhtimise
moodulis läbitud testi põhjal „Mis tüüpi ajakasutaja oled?“, olen „tõhus
ajakasutaja“ Alati saab olla veel parem!
Olen märganud oma suhtumises ja käitumises mitmeid probleemseid või tähelepanu
vajavaid punkte, millele ehitan üles edasise tegevuskava.
2
Enesejuhtimine
Loetlen mõned tähelepanu vajavad
käitumisviisid :
1. Ma hüppan sageli ühelt tegevuselt teisele ja mind on kerge segada ,
2. Kella vaadates avastan tihti üllatusega, kui palju aega on juba edasi
liikunud,
3. Kui mind ootab ees mõni mahukam ülesanne, tundub see mulle liialt
hirmutav ja ma juhin oma tähelepanu kõrvale, mõeldes, et tegeen sellega
hiljem,
4. Päeva lõpus pole mul aimugi, kuhu aeg
kadus .
„Ajakasutusega seotud käitumised“ testis tuli välja mitmeid põhjuseid mida ma ei pea
oluliseks või ei kasuta muul
põhjusel :
1. Mul on püstitatud 3-4 konkreetset
isiklikku ja tööalast eesmärki, mille poole
püüdlen (1 punkt – ei pea oluliseks)
2.
Kasutan päeva planeerimiseks tegemist-vajavate-asjade nimekirja (to-do-
list) (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks)
3. Ma delegeerin nii palju kohustusi kui võimalik (1 punkt – ei pea oluliseks)
4. Igal mu pereliikmel on selgelt määratletud ülesanded koduses
majapidamises (4 punkti – teen mõnikord, aga ei pea eriti oluliseks).
1.3. Minu tegevuskava 1.3.1. Teen olulisemaid tegevusi (näiteks õpin eksamiteks) oma produktiivseimal ajal Minu
produktiivne aeg „Oled sa pigem
hommiku -, õhtu- või pärastlõuna-inimene?“ testi
alusel on võrdselt nii hommiku- kui pärastlõunaaeg. Järeldan, et minu produktiisvseim aeg
jääb nende kahe vahele kell (10.00) – 11.00 – (12.00).
Ajajuhtimine .ee artiklis „
Planeeri oma päev“
kirjutatakse :
Olles endale teadvustanud oma produktiivset aega, tuleb seda arvestada meie
päevaplaneerimise juures ja
planeerida sinna need 1-2 kõige
olulisemat tegevust!
Oma produktiivse aja kasutamine tähtsate ülesannete korraldamiseks aitab tõsta
tunduvalt töö
efektiivsust . Lisaks on raskete probleemide kallal töötamine kergem
endale aktiivsuselt sobivamal ajal.
3
Enesejuhtimine
Näide: Joonis 1. Ajajuhtimise päevaplaani
produktiivsed ajad
Allikas: Ajajuhtimine.ee. „Planeeri oma päev“
Teades oma produktiivseimat aega
koostan iganädalaselt
ajatabeli olulisemate ülesannete
täitmiseks.
Kuna mulle sobib visuaalne õpistiil tähistan ajatabelis olulised läbivad teemad erinevate
värvidega, et konkreetse nädala
ajakava paremini silme ette ja meelde jääks.
Hall:
magan /puhkan (aeg, mis kulub keha taastumiseks).
Roheline: olen koolis või õpin kooliks (erinevad õpiprotsessid k.a lugemine ja
kirjutamine).
„
Kirjutan “ – kodune koolitöö (referaat, esse vms). Seal hulgas
materjaliga tutvumine/otsimine.
Sinine: olen tööl või tegelen tööasjadega.
Oranž: vaba aeg,
hobid .
„TV,FB,...“ – kodune vaba aeg (televiisori vaatamine,
Facebook või mõni muu
sotisaalne suhtlusviis).
Valgeks jäävad
lahtrid kujutavad endast
ajakulu , et jõuda punktist A punkti B või tegeleda
oma keha tankimisega, milleks on
söömine ja sellele eelnev poes käimine.
Kodu korras hoidmiseks on vähemalt kord nädalas vajalik suurem
koristus , mis on
tähistatud samuti valge taustaga – ajakulu, et inimeväärselt
puhtas keskkonnas elada.
4
Enesejuhtimine
Näide: E: 23.11
T: 24.11
K: 25.11
N: 26.11
R: 27.11
L: 28.11
P: 29.11
00-01
Magama
Magama
Magama
Magama
Magan
Magan
Magan
01-02
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
02-03
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
03-04
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
04-05
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
05-06
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
06-07
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
07-08
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
Magan
08-09
Magan
Magan
Magan
Magan
Ärkan
Ärkan
Ärkan
09-10
Ärkan
Ärkan
Ärkan
Ärkan
Koolitee Koolitee
Koolitee
10-11 E-mailid
E-mailid
E-mailid
E-mailid
Kool
Kool
Kool
11-12 Õpin
Õpin
Õpin
Õpin
Kool
Kool
Kool
12-13 Õpin
Õpin
Õpin
Koolitee
Kool
Kool
Kool
13-14
Tööle
Tööle
Tööle
Kool
Kool
Lõuna
Lõuna
14-15
Tööl
Tööl
Tööl
Kool
Kool
Kool
Kool
15-16
Tööl
Tööl
Tööl
Kool
Kool
Kool
Kool
16-17
Tööl
Tööl
Tööl
Lõuna
Kool
Kool
Kool
17-18
Töölt
Töölt
Töölt
Kool
Kool
Kodutee Kodutee
18-19
Poeskäik
Söömine
Poeskäik
Kool
Kool
Poeskäik
Söömine
19-20
Söömine
Kinosse
Söömine
Kool
Kool
Söömine
E-mailid
20-21
Loen Kino Kirjutan
Kodutee
Kool
Koristus
Loen
21-22
Loen
Kino
Kirjutan
Söömine
Kodutee
Õpin
Loen
22-23
TV,FB,...
Kinost
Kirjutan
TV,FB,...
Söömine
TV,FB,...
TV,FB,...
23-00
TV,FB,...
TV,FB,...
TV,FB,...
Magama
Magama
Magama
TV,FB,...
Joonis 2. Minu
detailne päevaplaan ajatabelina 23. – 29. novembril 2015
Allikas: Tudengiveeb.ee „
Ajaplaneerimine – kuidas aega juurde tekitada?“
1.3.1.1. Võimalikud takistused Juhul kui päevaplaanis tekivad ootamatud muudatused (n. kiireloomuline
töökoosolek), võib paari-kolme tunnine produktiivne „aken“ sihipäraselt
kasutamata jääda.
5
Enesejuhtimine
1.3.1.2. Võimalik lahendus Hea oleks produktiivset aega vaadata kui „lisasoodustust“ või „looduslikku
kingitust“, mille ärajäämisel on õppida siiski võimalik – lihtsalt mitte nii soodsal
ajal.
1.3.2. Esitan oma tööd tähtaegselt ja planeerin ajavaru ootamatuteks katkestusteks Tähtaegasid aitab mul jälgida Moodle kalender, ÕIS kalender ja minu isiklik kalender-
märkmik, mis on paberist ja mida saab täita pastapliiatsiga. Pabermärkmik on hea juhuks,
kui arvuti ja Internet ei peaks töötama. Lisaks püüan alati enne loengut Moodle’is läbi
lugeda loenguteema – see aitab loengus paremini mõista uut
peatükki ja tekkinud
küsimustele saab tõenäoliselt kohe vastused.
1.3.2.1. Võimalikud takistused (1) Juhul kui koduseid töid tekib ühe ajaperioodi peale liiga palju, võib tekkida
prioriteetide küsimus: Millest alustada? Mis on tähtsam?
(2) Tihtipeale suurt kogust
kodutöid vaadates võib tekkida raskusi keskendumisega,
sest üht tööd tehes mõtlen ühtlasi ka teistele, mis on veel tegemata.
1.3.2.2. Võimalik lahendus Üldiselt antakse mahukamad kodused tööd tegemiseks pikema ajaperioodi peale.
Püüan alustada kohe, kui olen töö kätte saanud, mitte venitada alustamisega
viimasele minutile.
6
Enesejuhtimine
1.3.3. Lisan eksamite ajad (ÕISist) juba aegsasti oma märkmikku, et need kogu aeg silma ees oleks Eksami lähenedes on selge, et peagi on ettenähtud õppekava läbi võetud ja aeg on hakata
kordama
varasemaid peatükke, et läbi võetud infot kinnistada.
1.3.3.1. Võimalikud takistused Juhul kui ÕISi pole lisatud eksamipäevi või need on valed, on loenguteks raske
valmistuda ning valmis olla.
1.3.3.2. Võimalik lahendus Hea oleks õppejõududega rohkem suhelda. Vajadusel loengus olles paluda õppejõul
nendele asjadele tähelepanu pöörata.
1.3.4. Õpin nii töö- kui ka koolielus kohustusi rohkem ja paremini delegeerima Oskuslik delegeerimine aitab oma aega efektiivsemalt kasutada.
Lisaks on oskuslikul delegeerimisel veel mitmeid häid külgi nagu (
Antson A., Mastery.ee,
2005):
1. Pakub mõlemale osapoolele õppimisvõimalust
2. Tõstab delegeeritava staatust (kolleegide/koolikaaslaste) silmis
3. Pakub vaheldust igapäeva rutiinist
4. Annab delegeeritavale isikliku rahulolu tunde ja eduelamuse
7
Enesejuhtimine
Efektiivse delegeerimise kuldreeglid on (
Burns R., „Edukas delegeerimine“, 2007):
1. Põhjalik
planeerimine 2. Kontrollmehhanismid
3. Praktika ja analüüs
1.3.4.1. Võimalikud takistused Koduse kasvatuse tõttu on minusse sisendatud, et kõik tööd, mille eest vastutan,
tuleks ISE ära teha – ka teistel on oma ülesanded, mille eest nemad ISE vastutavad.
Teisi oma ülesannetega koormata pole viisakas. Sellise suhtumise tõttu on väga
raske end ümber programmeerida ja leida viis end teisiti mõtlema panna. Hetkel
tundub see veel liialt
küüniline .
Arusaamatu tundub mõista, et inimesed on õnnelikud kui annad neile teha oma
tööülesandeid ja saad selle eest
töötasu (vastutava
inimesena ) kuigi nemad on töö
ära teinud. Isiklikust kogemusest näen, et ma pole enam töö juures nõus
(delegeeritavaid) lisaülesandeid vastu võtma, sest tunnen end ärakasutatuna –
tõenäoliselt pole tegu olnud väga oskusliku delegeerimisega.
1.3.4.2. Võimalik lahendus Püüan selle teema kohta rohkem infot koguda, et see enda jaoks ümber mõtestada ja
„seeditavamaks“ muuta.
Püüan töökaaslasi rohkem
usaldada ning võimalusel delegeerin ka ise lihtsamaid
ülesandeid, millega nad hakkama võiksid saada.
8
Enesejuhtimine
1.3.5. Jätkan mõistlikkuse piires käitumismaneeridega, mida väärtustan ja kasutan sageli Testis „Ajakasutusega seotud käitumised“ tulid välja minu positiivsed
ajakasutuse maneerid:
1. Kasutan oluliste sündmuste ja tegevuste ülesmärkimiseks kalendrit/planeerijat.
2.
Kõigepealt teen ära olulised asjad ja alles siis lihtsamad.
3. Ma varun tegevusi planeerides aega ka ootamatusteks ja katkestusteks.
4. Enamikel
päevadel saan oma tegevuste nimekirja kõige olulisemad tegevused
tehtud.
5. Vajadusel sean
piire , öeldes „EI, mul ei ole praegu parajasti aega selle tegevuse
jaoks.
6. Ma küsin abi, kui mul seda vaja on.
1.3.6. Vähem perfektsust! Perfektsus nõuab palju aega ja seda võib nimetada „ajaröövijaks“.
Püüan olla vabam. Oluline on mõistmine ja õppematerjalidest aru saamine. Kõik ei pea
olema täiuslik!
9
Enesejuhtimine
2. AJARÖÖVIJAD Minu „
Ajaröövijate“
kaardistus .
Ajaröövijad on need tegurid, mis võtavad meilt ära vajalikku aega (raiskavad meie aega
tarbetult) ja ei lisa meie ellu väärtust juurde (õppematerjal moodulis Y-021 Kõrgkoolis
õppimine, „Ajaröövijad ja
segajad “).
Näide: „AJARÖÖVIJA“ VÕIMALIK PÕHJUS VÕIMALIK
LAHENDUS Sisemised
Liiga kõrged püüdlused
Kodune kasvatus
Püüan
võtta
vabalt.
„ajaröövijad“
Oluline
on
asjade
mõistmine. Kõik ei pea
alati perfektne olema
Suutmatus/soovimatus
oma Kodune
kasvatus, Püüan inimesi rohkem
tegevusi
delegeerida usaldamatus
usaldada.
Ebaõnnestumise korral
ei saa maailm otsa
Oma
produktiivse
aja Keskendumisraskused,
Ajatabeli
jälgimine,
kulutamine
teisejärgulistele ülesanne ei tundu olevat
enesedistsipliin tegevustele
piisavalt oluline
Välised
Katkestused
Töökaaslased ei saa oma Jätan
mobiiltelefoni
„ajaröövijad“
tööülesannetega
hääletuna teise
tuppa .
hakkama
Koostan
alluvale
personalile
iseseisvad
eksami(d).
Pean
hakkama
töökaaslasi
usaldama , et
nad on võimelised ka ise
hakkama
saama.
Inimesed
hakkavad
(võib-olla) ise mõtlema
kui
neile
kogu
aeg
vastuseid ette ei ütle
Liigne
e-suhtlus Keskendumisraskused,
Ajatabeli
jälgimine,
(sotsiaalmeedias kuluv aeg)
ülesanne ei tundu olevat enesedistsipliin
piisavalt oluline
Joonis 3. Minu ajaröövijate kaardistus
Allikas: õppematerjal Y-021 moodulis „Enesejuhtimine“ „Oma ajaröövijate
kaardistamine“
10
Enesejuhtimine
KASUTATUD ALLIKMATERJALID Ajajuhtimine.ee.
„Planeeri oma päev“. [Ajaveebi
sissekanne ]. Loetud aadressil:
http://www.ajajuhtimine.ee/paeva-planeerimine.html Antson, A. (2005).
„Oskuslik tööülesannete delegeerimine aitab aega efektiivselt kasutada“. [Ajaveebi sissekanne]. Loetud aadressil:
http://www.mastery.ee/oskuslik -
tooulesannete -delegeerimine-aitab-aega-efektiivselt-kasutada
Burns R. (2007).
„Edukas delegeerimine“. Agitaator
Enesejuhtimine mooduli õppematerjalid. „
Oled sa pigem hommiku-, õhtu- või pärastlõuna-inimene?“ ja
„Ajaröövijad ja segajad“. Moodle: „Y-021 Kõrgkoolis õppimine
2015/2016“.
[Ajaveebi sissekanne]. Loetud aadressil:
https://moodle.eek.ee/pluginfile.php/88373/mod_resource/content/6/EJ_t%C3%B6%C3 %
B6lehed_2015.pdf
Lakein, 2008 põhjal tõlkis ja kohandas Piret Einpaul. „Kõrgkoolis õppimine“ mooduli
„Enesejuhtimine“ õppematerjal.
„Ajakasutusega seotud käitumised“. Esimese loengu
jaotusmaterjal.
Tudengiveeb.ee (a).
Ajaplaneerimine – kuidas aega juurde tekitada? [Ajaveebi
sissekanne].
Loetud
aadressil:
https://www.tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik -
korgharidus/23-
oppimine /praktilised-nouanded-korgkoolis-toimetulekuks/77-
ajaplaneerimine-kuidas-aega-juurde-tekitada
Tudengiveeb.ee (b).
Kõrgkoolis õppimise nipid. Milline õppija ma olen? [Ajaveebi
sissekanne].
Loetud
aadressil:
https://www.tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik -
korgharidus/15-oppimine/oppimine-korgkoolis/39-milline-oppija-ma-olen
11
Kõik kommentaarid