Hariv reisikiri Itaaliast. (0)

Tere vanaema !
Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Šveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis.
Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused – ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas.
Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab ⅔ taimekasvatus, seega on Itaalia põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Olulised on vilja- (mais, nisu), suhkrupeedi- , tomati- , õlipuu- ja puuviljakasvatus (apelsinid, mandariinid , sidrunid ja kiivid ). Itaalia on maailma suurim viinamarjakasvataja.
Loomakasvatuses on oluline lihakari. Peetakse veiseid, lambaid , kitsi, sigu ja kodulinde ( kanu ja kalkuneid). Loomi peetakse enamasti kuivadel karjamaadel, eriti Põhja-Itaalias. Kesk- ja Lõuna-Itaalia aladel peetakse rohkem lambaid.
Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast .
Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet- pruunmullad . paakunud mustmullad , alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad .
Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus.
Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa . Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer , saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks.
Juuli kuus, kui saabusin, sõimasin end hingepõhjani, et just sellise aja olen valinud endale reisimiseks, nüüd olen sooja kliimaga harjunud ja olen shokolaadipruun. Oktoobris aga oli kõige mõnusam, seda just sellepärast, et ei olnud niii palav ja siis sain hästi ringi vaadata, käia ekskursioonidel ja muud põnevat teha.
Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20 oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32 oC, idarannikul ka üle 32 oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid.
Ei jõua juba ära oodata, et saaksid mulle siia külla tulla.Siin on kõik tõesti väga ilus ja hea vaheldus sombusele Eestile.
Sind tervitades!