Lumelauatamine (0)
Lumelauasõit
Mis see on?
Lumelauandus on populaarsust koguv talisport.
Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele.
Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua
(lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid
mäekülgi alla.
Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud,
saapad, sidemed ning talveriietus.
Sõidustiilid
Freeride ehk vabasõit
Freestyle ehk vabastiil
Alpine e. Alpisõit
Freeride ehk vabasõit
Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast
mäest alla sõites lõbustada.
Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili
juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme
Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus.
Freeride on märkimisväärselt mõjutatud
surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult
puhtaid jooni.
Freestyle ehk vabastiil
Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast
õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne.
Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130
170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab
soovitud paindlikuse takistuste äärel.
Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et
sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti
mõjutanud rulluisutamine.
Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just
rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega.
Alpine e. Alpisõit
Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega
väga vähesed.
Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi
laudu ning nende jäigad saapad meenutavad
suusasaapaid.
Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit.
Varustus
Lauad
Sidemed
Laud
Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. See on laud, mis on disainitud sõitja jalgade
alla kinnitamiseks.
Sellega sõidetakse mööda mäenõlvasid, keppe ei kasutata. Erinevates stiilides kasutatavad
lauad varieeruvad.
Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja
hüpata.
Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel hakkab see võbisema.
Enamus lumelaudu valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse fiiberklaasiga.
Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda.
Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb
tagurpidi sõita.
Põhi on kaetud spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud vahaga, et laud paremini
libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune
graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt
isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku.
Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt
omadustelt:
Pikkus Lühimad lastele mõeldud Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua
lauad on 120cm pikad. Pikimad külg kumer. Keskkoht on veidi peenem
slaalomlauad on 215cm. Enamik kui esi ja tagaots. See kumerus aitab
lumelaudu jääb siiski vahemikku 140 pöörata ning mõjutab laua juhitavust.
165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud Kumeruse raadius jääb tavaliselt 89 m
peaks ulatuma omanikule täpselt lõua juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m,
alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem võistlejatel kuni 17m.
on see suurtel kiirustel, ent selle
manööverdamine on raskem.
Painduvus Lumelaua painduvus
mõjutab suuresti selle juhitavust.
Laius Lumelaua laiust mõõdetakse Reeglina on painduva lauaga kergem
keskkohast. Vabastiili lauad on kuni pöörata. Lumelaua painduvust on
28cm laiad ning nendega on parem keeruline mõõta, ent algajad eelistavad
tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad
tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka jäigemat ning teised midagi
15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab vahepealset.
laudadega, mille laius jääb vahemikku
2425cm.
Sidemed
Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende
kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased
suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad
meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja
maandumisteks.
Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See
süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad
mitmes suunas. Lumelauduritel seda aga vaja ei lähe, kuna jalad on kindlas asendis koos.
Enamgi veel, niimoodi jääb ära juhita lumelaua sõit allamäge. Sidemed vabastatase käsitsi.
Lumelaud võib olla lühikese rihmaga kinnitatud sõitja esijala külge, et laud rängematel
sõitudel peremehest lahku ei läheks.
Sidemed ei ole rangelt lumelaua osa, ometigi on neid vaja selle kasutamiseks. Sidemed
(klambrid) on laua külge kinnitatud ning saabastes jalad püsivad sidemetes mitme erineva
süsteemiga. Kanna taga mööda sääremarja on jäik tugi highback ehk "kõrge selg". Selle
disainis Flite Snowboards 80ndate keskel ning see aitab lauda paremini taha kallutada.
Sidemeid on mitut tüüpi:
Strapin Kõige varasem Step-in Vastukaaluks rihmadele
sidemetüüp ning ilmselt seni kõige loodi klambrid, mida saab kiiresti ja
populaarsem. Sõitja kannab pehmest mugavalt kinnitada ning mis sobivad
materjalist polsterdatud saapaid. Jalg ka laenutustele. Sellised klambrid
püsib laua küljes kahe rihma abil, vajavad spetsiaalseid saapaid, mis
millest üks jookseb üle varvaste, on tavalisest jäigemad. Liikvel on
teine pahkluu juurest. Neid saab mitmeid klambritüüpe, mis omavahel
vajaduse järgi pingutada. Nende ei sobi (näiteks Burton, K2 Clicker,
ebameeldiv külg on, et selliste Rossignol, Switch). Klambrid on palju
rihmikute paigaldamine võtab palju kasutajasõbralikumad, ent paljude
aega ning tavaliselt peab sõitja lumes meelest on see alamast klassist
istudes või koogutades oma kinnitust sidemetüüp manööverdamisvõime
pingutama. Rihmade asendit tuleb on jäikuse tõttu mõneti pärsitud.
kohandada vastavalt sõitjale ja
seepärast ei sobi need eriti
lumelaualaenutustes kasutamiseks.
Sidemeid on mitut tüüpi:
Hybrid Leidub sidemesüsteeme,
Plate Neid sidemeid kasutatakse
mis püüavad kombineerida kahe slaalomsõitudeks ja võistlustel.
eelneva süsteemi häid omadusi. Sellised jäigad sidemed annavad
Näiteks on tehtud sidemed, milles laua üle suurema kontrolli.
jalg sisestatakse tagant, mitte pealt.
Paljude jaoks annavad need tõesti
lubatud mugavuse ja juhitavuse, ent
tihti on need väga kallid.
esitlus lumelauatamisest,
Sarnased õppematerjalid
14
doc
Lumelauasport ja selle olukord Eestis
Otepää Õhujõud...............................................................................................................13
6.2 PiuPau................................................................................................................................13
7. ALLIKAD............................................................................................14
3
1. Lumelauaspordi ajaloost
Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega
mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks
aus mõnda üksikut inimest esile tõsta.
Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack"
Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad
riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese
"lumelauaga"
12
docx
Suusatamine ja selle stiilid
alla kinnitamiseks. Sellega sõidetakse mööda mäenõlvasid, keppe ei kasutata. Erinevates
stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust,
lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta,
ent suurtel kiirustel hakkab see võbisema. Enamus lumelaudu valmistatakse puusüdamikust,
mis kaetakse fiiberklaasiga. Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini
libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik
kavatseb tagurpidi sõita. Põhi on kaetud spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud
vahaga, et laud paremini libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal
on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad
pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile
14
doc
Lumelauasõit
Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER.
Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma
jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad
lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit
taliolümpiamängude kavas.
Ajalugu
Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest
alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus
mõnda üksikut inimest esile tõsta.
Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack"
Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide
ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga". Enne
12
doc
Nimetu
jalgade alla kinnitamiseks. Sellega sõidetakse mööda mäenõlvasid, keppe ei kasutata.
Erinevates stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat
kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on
hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel hakkab see võbisema. Enamus lumelaudu
valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse fiiberklaasiga. Laua esiots on kergelt üles
keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud,
olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb tagurpidi sõita. Põhi on kaetud
spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud vahaga, et laud paremini libiseks.
Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune
graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka
äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku
0
docx
V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
1
VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS
ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971
T (Prantsuse) H82
Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a.
Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm
Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal
uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna .
' ANAT KH
Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma
vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna
kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik
mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit
maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale
jätmata.
Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
0
docx
A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri»
EESSÕNA,
milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au
oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga.
Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo»
jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud --
nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks
selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures
Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi
raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi.
Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema
soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt
meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele
ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid