Itaalia köök (0)

Itaalia köök
Õpilane:
Õpetaja:
Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel , Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi - ja Viigimari , Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või PaprikaPüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid ( peenike pikk õõnsuseta makaron), valget Nisujahu leiba, pirukaid ( Pitsa ) ja Täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse väga palju, samuti riisi.Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga harva, Koort peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust ning juustuga . Rasvadest on esikohal Oliiviõli, vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja Margariini valmisatakse vähe. Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus , pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- Martsipani, pähklikooke, torte ning Jäätiseid.Toite maitsestamiseks kasutatakse Aniisiseemneid, Nelki, Paprikapulbrit ja Pipart . Väga palju lisatakse toitudele Sibulaid , Küüslauku, Peterselli, Tüümiani, Basiilikut, Estragoni- ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult.Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on Pitsad ja pastatoidud. Kõik erinevad tooted, mida valmistatakse Nisujahust , Muna ja Soolaga nimetatakse Pastadeks. Värske pasta , pasta fresca pärineb Põhja Itaaliast , nii nagu pasta secca pärineb Lõuna Itaaliast. Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300 a. ja see koosneb: jahust, munast ja soolast. Koduse pasta retsepti "reegel": 100 g jahu kohta 1 muna, veidi soola. Itaalis on kombeks pakkuda värsket täidisega pastat igal peolaual. Igal linnal on omad pastasordid ja - täidised mis lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa . Kõige “kuumemaks” regiooniks on muutunud pärast Frances Mayesi’i autobiograafiliste raamatute ilmumist Aadria mere ääres, Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana (skeemil heledana) , kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud.Vaimustavat sööki ja Veini leidub muidugi mitte ainult Toskaanast, vaid kõikjalt Itaaliast. Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seegi söögiga.Itaalias viibides ärge kunagi lükake tagasi õhtusöögikutset, sest see oleks ebaviisakas ja kurvastaks kutsujat, teie aga jääksite ilma vaimustavast elamusest õhtustada itaallaste seltskonnas. Samas ärge pange pahaks, kui ka teile lähedaseks saanud inimesed ei kutsu teid oma koju, sest see pole Itaalias kombeks. Kui see aga siiski peaks juhtuma, lähetage kohe pärast kutse saamist kutsujale kulleriga lillekimp , külaskäigu järel aga lühike tänukiri. Külla minnes Itaalias lilli ei viida, ka peetakse rangelt kinni kohalikust kombest saabuda kohale 10-15 minutit kokkulepitud ajast hiljem.Itaalia õhtusöök algab isutekitava aperitiiviga, kuid lauakõnesid ei peeta, paremal juhul lausutakse lihtsalt mõned tervitussõnad. Õhtusöögi ajal küll vesteldakse elavalt, kuid mitte kunagi tööasjadest. Veinisse suhtuvad itaallased kui millessegi söögiga lahutamatult liituvasse. Nii nagu naabermaas Kreekas pannakse ka Itaalias üksinda ja/või väljaspool söögiaega alkoholi pruukimist pahaks, purjujäämist aga häbiväärseks.Mitmekäiguline õhtusöök algab alati eelroogadega, mis itaalia keeles on antipasti (tõlkes “enne pastat”). Maailmakuulsuse saavutanud eelroogadeks on õhu käes kuivatatud parma sink meloni või värskete viigimarjadega ning insalata caprese ehk Capri salat, Itaalia lipuvärvides Mozzarella-Tomati-Basiilikusalat. Pakutakse ka SalaamiVorsti, päikesekuivi tomateid, Oliive, marineeritud seeni ja Paprikat ning kindlasti ka kuulsaid itaaliapäraseid võileibu crostini ja Bruschetta.Kui menüüsse kuulub pitsa, siis tuuakse see lauale eelroogade ja pastaroa vahel. Itaallased ise kinnitavad, et ainus õige viis süüa õhukest ja suhteliselt kuiva kattega Itaalia pitsat on keerata see rulli ja süüa sõrmede vahelt. Kindlasti aga sõltub söömisviis ka söögikoha tasemest, mistõttu võõramaasel on mõistlik võtta eeskuju kohalike käitumisest.Järgmine käik on esimene pearoog ehl primo piatto, milleks kõige sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab “ taignast tehtud”, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp . Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta.Järelroogi on mitmekäigulisel lõunal tavaliselt mitu, üks rikkalikum ja hõrgutavam kui teine. Kindlasti kuulub nende hulka uhke Jäätiseportsjon ehk gelato.Lõuna lõpetab pisike tassitäis kanget ja aromaatset masina kohvi ehk Espresso .