Suusatamine (0)

Jüri Gümnaasium
SUUSATAMINE
referaat
Koostaja : Kaie Aaslaid
Juhendaja :Ülle Uuemaa
8b.klass
Jüri 2015
Sõidustiilid

Klassikaline sõidustiil

Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel  liikuda .

Uisu- ehk vabastiil

Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.

Võistlusalad

Murdmaasuusatamine :
Murdmaasuusatamine on spordiala , milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul .
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat).
Mäesuusatamine :
Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.
Laskesuusatamine :
Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Suusahüpped :
Suusahüpped on talispordiala , kus võisteldakse suusahüppemäelt suuskadega kõige kaugemale hüppamises.
Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 140 m ja rohkem).
Kahevõistlus :
Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast.
Vigursuusatamine:
Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse´1960. aastatel USA-s.
Lumelauasõit :
Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
Riietus
Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt . Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus – riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi.
Sageli võib rajal näha suhteliselt paksult riietatud ja higist nõretavaid suusatajaid, kes põhjendavad oma vale riietuse valikut sooviga kehakaalu kiiresti langetada ja rasvu põletada. Kehakaalu ei langeta mitte paks riietus ja tugev higistamine, vaid regulaarne harjutamine optimaalse koormusega.
Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust valmistatud võrkpesu, vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht . Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul.
Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist.
Positiivsed küljed
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis:
- suusatamine sobib igas vanuses
- suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
- suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid
- suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis
- suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus , mets, puhas õhk
- vigastuste risk suusatamisel on madal
- suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe.

Varustus

Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Kuulsad Eesti suusatajad

• Andrus Veerpalu
  
• Kristina Šmigun
  
• Tatjana Mannima
  
• Darja Jurlova
  
• Vello Kaaristo
  
• Silvia Oja
  
• Helga Sildmäe
  

Kasutatud allikad
http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/
http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine