Suusatamise referaat (0)

SUUSATAMINE
Referaat
Tallinn 2010
Sisukord...........................................................................................................2
Mis on suustamine ja selle mõju tervisele?....................................................3
Haigena harjutada ei tohi, riietus on suusatamisel väga oluline ...............4
Vali õiged suusad ja suusata õigesti, suusatamise tehnika ja stiilid................................................................................................................5
Murdmaasuusatamine ....................................................................................... 6
Soovitused algajale , suusatamisel ka terviseriskid.....................................7
Kasutatud kirjandus........................................................................................8
2
Mis on suustamine ja selle mõju tervisele

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne teise libiseva kattega
pinnasel. Selleks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi
abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe.
Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele.
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis
- suusatamine sobib igas vanuses
- suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele
- suusatamine on justkui kogu keha treening , tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid
- suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis
- suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
- suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus , mets, puhas õhk
- vigastuste risk suusatamisel on madal
- suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe.
Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne jõutreening, iga treeningu eelsed soojendusharjutused , taastavad harjutused treeningujärgselt. Võrreldes jooksmise ja jalgrattasõiduga on suusatamisel koormatud märksa enam lihaseid, koguni ligi 90 % organismi lihaskonnast. Lisaks aitab suusatamine iga liigutusega venitada seljalihaseid, sarnane positiivne toime lülisambale on tervislikest spordialadest veel vaid seliliujumisel.
3
Haigena harjutada ei tohi

Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk ), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida.
Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine . Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe.
Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda.
Riietus on suusatamisel väga oluline

Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt . Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus - riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi.
Sageli võib rajal näha suhteliselt paksult riietatud ja higist nõretavaid suusatajaid, kes põhjendavad oma vale riietuse valikut sooviga kehakaalu kiiresti langetada ja rasvu põletada.
Kehakaalu ei langeta mitte paks riietus ja tugev higistamine, vaid regulaarne harjutamine optimaalse koormusega.
Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust valmistatud võrkpesu, vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht . Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul.
Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist.
4
Vali õiged suusad ja suusata õigesti

Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus . Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad.
Ka kehakaal on suuskade valikul oluline
- mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad
- mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema.

Suusatamise tehnika ja stiilid

Väga oluline on suusatamisel ka õige sporditehnika. Õige tehnika valdamine on kasulik mitmel põhjusel
- hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat
- väiksem vigastuste ja kukkumiste oht
- hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda.
Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust.
Klassikaline sõidustiil ja vaba- ehk uisustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
5
Murdmaasuusatamine

Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili).
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo).
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast.
Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis.
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
6
Soovitused algajale

Esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt. Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. Enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku.
Suusatamisel ka terviseriskid

Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema.
Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema , kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad.
7