Itaalia köök (1)

Itaalia köök
Koostas: Laura Ojamaa
Itaalia köögi võlu
Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma
armastatuim ja hinnatuim söögi ja veinimaa.
Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud Itaalia saapa
põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad
spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja
müüdud.
Söögi tähtsus Itaalias
Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua
taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba
pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu
õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi
päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse
ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui
hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd
seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat
teisejärguline või siis ühildatakse seegi söögiga.
Itaalia söögikohad
Söögikohad jagunevad nimetuse järgi hinnaklassidesse.
See ei tähenda aga sugugi, et kõige odavamad oleksid
väga viletsad. Pigem on asi nii, et kõige kallimates
söögikohtades on toit imetlusväärne, odavates aga
"lihtsalt hea".
Hinnaklassi esimesel astmel asub osteria, teisel taverna,
kolmandal trattoria ja redeli tipus seisab ristorante ehk
restoran.
Viimase kahe puhul võivad hinnad üsna tugevasti
vahelduda, sõltudes köögi ja peakoka tunnustatusest.
Itaalia lauakombed
Itaalia õhtusöök algab isutekitava aperitiiviga, kuid
lauakõnesid ei peeta, paremal juhul lausutakse lihtsalt
mõned tervitussõnad. Õhtusöögi ajal küll vesteldakse
elavalt, kuid mitte kunagi tööasjadest. Veinisse suhtuvad
itaallased kui millessegi söögiga lahutamatult liituvasse.
Itaalia söömaaeg
Mitmekäiguline õhtusöök algab
alati eelroogadega, mis itaalia
keeles on antipasti (tõlkes
"enne pastat"). Kui menüüsse
kuulub pitsa, siis tuuakse see
lauale eelroogade ja pastaroa
vahel. Järgmine käik on
esimene pearoog ehk primo
piatto, milleks kõige
sagedamini on hästi kõhtu
täitev pastaroog. Pearoa kohta
võib mõnikord täita ka supp.
Teine pearoog ehk secondo
piatto on enamasti üsna kasin
ja koosneb vähesest lihast,
kalast või linnulihast ilma
lisanditeta.
Järelroogi on mitmekäigulisel lõunal tavaliselt mitu, üks
rikkalikum ja hõrgutavam kui teine. Kindlasti kuulub
nende hulka uhke jäätiseportsjon ehk gelato. Lõuna
lõpetab pisike tassitäis kanget ja aromaatset
masinakohvi ehk espressot, mille loomise au kuulub
muidugi itaallastele endale.
Itaalia toiduained
Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik.
Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.
Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi,
mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad
suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse
mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes
kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või
paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe.
Jahutooteid, eriti spaghetti valget nisujahu leiba, pirukaid
(pitsa) ja täisterajahust nisuleiba (facaccia) süüakse
väga palju, samuti riisi.
Rõõska piima tarvitatakse toiduks väga harva, koort
peaegu üldse mitte. Rohkesti aga valmistatakse toite
juustust ning juustuga. Rasvadest on esikohal oliiviõli,
vähem kasutatakse puuviljaseemneõli, searasva ning
pekki. Võid ja margariini valmisatakse vähe. Salatid
tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju
rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud
maiustusi martsipani, pähklikooke, torte ning jäätisi.
Pasta, pasta ja pasta
Kui palju sööb inimene aastas pastat?
Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
USAs keskmiselt 8 kg
Saksamaal keskmiselt 6 kg
Rootsis keskmiselt 5,5 kg
Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse
pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja
pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.
Retsept
Ricottapuding 6le
400 g ricottat või magedat kodujuustu
2 sl heledaid rosinaid
1 sl rummi
2 dl piima
3 sl mannat
4 sl mõrkjat apelsinimarmelaadi
1 sl sidrunimahla
4 muna
4 sl tolmsuhkrut
1 ml (1/4 tl) kaneeli
Pane rosinad rummiga ligunema. Sega manna kuuma piima hulka, lase 5 minutit paisuda
ja kalla siis suurde supitaldrikusse jahtuma. Sega läbi sõela hõõrutud toorjuust suhkruga,
lisa 1 terve muna, 3 munarebu, marmelaad, rosinad koos rummiga, kaneel ja sidrunimahl.
Sega mannapuder juustusegu hulka. Mikserda 3 munavalget tolmsuhkruga kõvaks
vahuks, kalla see taigna peale ja tõsta suure lusikaga segamini. Tõsta segu 1,5 l
mahutavasse, rasvaga määritud ja jahuga üleriputatud vormi. Tõsta see suuremasse vormi
ja kalla sinna 3 cm kõrguselt keeva vett. Küpseta ahjurestil 175° juures tund aega. Tõsta
koos vormiga restile jahtuma. Kummuta vaagnale ja sõelu pinnale tolmsuhrut. Kaunista
värskete, suhkurdatud või kompotimarjadega või söödavate lilledega.
Kasutatud kirjandus
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=248
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=598
Google.ee