reeglitega ning on teadlik Tööandja õigusest neid ühepoolselt muuta. 5. Töö tegemise koht 5.1. Töötaja täidab tööülesandeid Tallinna linnas. 5.2. Töötaja saatmist tööülesannete täitmiseks väljapoole Tallinna linna loetakse töölähetuseks. 6. Puhkus 6.1. Töötajale antakse puhkust igal aastal 28 kalendripäeva. 7. Lepingu ülesütlemine 7.1. Lepingu ülesütlemisele kohaldatakse töölepingu seaduses ettenähtud korda ja etteteatamistähtaegu. 8. Poolte allkirjad Tööandja: Töötaja:
tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Erakorraline ülesütlemine (4) Tööandja poolt majandujslikel põhjustel
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. [RT I 2009, 36, 234 jõust. 1.07.2009] (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna tööandja hoiatas ette, võib ta töötaja vallandada (seaduslikult).
TLS § 85 lg 5 kohaselt ei või tööandja töölepinguid korraliselt üles öelda. 8 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 76 8 Nii tööandja 9 kui töötaja 10 võivad töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saadi või pidi teada saama. Seoses katseajaga on seatud töölepingu ülesütlemisele piirangud. TLS § 86 lg 1 kohaselt võivad nii tööandja kui töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (TLS § 86 lg 4)
Janette Voorand TL LÕPETAMINE/ÜLESÜTLEMINE 1. Vanaduspensionär esitas avalduse ja palus TL lõpetada 7 päeva pärast. Kas tööandja peaks tema soovi arvestama. Mis oleks sel juhul lõpetamise alus. Mida peab tööandja tegema viimasel tööloleku päeval. Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobiva...
pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. 16. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
Kuna töölepingus oli määratud töötamise koht ja sellel kohal töötamise aeg ning kuna IT spetsialist ei viibinud tööl lepingus määratud ajal, rikkus ta sellega enda lepingu kohustusi, aga kuna tööandja OÜ ei ole kordagi hoiatust andnud ning IT töötaja täitis kõik ülesanded ära, siis ei saa töötandja järsult töölepingu ülesöelda. TLS § 88 (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2 Töötaja ja tema vahetu ülemus leppisid 25.07
töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. 10. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
tõttu enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist andma
kuuluvad dokumendid (nt töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Hoiatus • Kui töötaja on kohustusi rikkunud või kui töötaja ei ole pikka aega tööülesannetega toime tulnud, võib tööandja töölepingu üles öelda ainult juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Tööülesannete mittetäitmiseks loetakse ebapiisavat tööoskust, töökohale sobimatust või kohanematust, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töölepingu ülesütlemiseavaldus • Töölepingu seadus eristab korralist ja erakorralist töölepingu ülesütlemist. Korraliselt, st ilma mõjuva põhjuseta saab tähtajatu töölepingu üles öelda ainult töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles
korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
-Puhkuse ajast tööl käidud päevad peab tööandja töötajale tagasi andma. Lepingu muutmine -Tööandja tohib muuta ühepoolselt selliseid töölepingu andmeid, mis kokkulepet ei eelda. -Ilma kokkuleppeta tohib muuta näiteks tööandja nime, asukohta, registrikoodi. -Töö- ja tasutingimusi sisaldavaid andmeid saab muuta ainult kokkuleppel töötajaga. Lepingu ülesütlemine -Tööandjal on õigus tööleping üles öelda, kui töötaja on seda oluliselt rikkunud. -Töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. -Tööandjal on õigus tööleping majanduslikul põhjusel üles öelda ehk töötaja koondada. -Töötajaid tohib koondada ainult siis, kui töö kokkulepitud tingimustel lõpeb. TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS Kohustuste ja vastutuse paikapanemine -Tööandja kohustused ja vastutus on kirjas seadustes ning lepingutes. -Kokkulepe ei tohi töötaja jaoks kaasa tuua seadusega võrreldes halvemaid tingimusi.
pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 24. TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel /§ 89/
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu väide, mille kohaselt olid osapooled suulise lepingu sõlminud ja ei tule maksta haigushüvitist, ei ole tõendatud ning sellega seoses tuleb kostjal maksta hagejale haigushüvitist täiendavalt 23 170 krooni. 2.5 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium nõustus puhkusehüvitise osas maakohtu ja ringkonnakohtu otsusega. Lepingu ülesütlemise osas leidis kolleegium, et eelnevad kohtud ei ole seda õigesti käsitlenud. Kolleegium leidis, et ülesütlemisele eelnevat avaldust ei ole siiski tehtud ja lepingu lõpetamist ei ole seega toimunud. Kolleegium väitis, et tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimisega. Töölepingut ei saa lõpetada ka tagasiulatuvalt. Sellest järeldades peab kohus ise töölepingu ära lõpetama või lugema selle lõppenuks alates ajast, mil lõppes töövõimetus. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale vastavalt sellele ka kõik vajalikud hüvitised.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita ...
tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. 15. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustav...
Alaealisega ei saa sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepet. Töötasu alammäär: alates 01.01.2014 tunnis 2.13 eurot, kuus 355 eurot (täistööajaga). Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis ei tohi kokku leppida temaga tunnitasu alla 2.13 eurot, kuid kuutöötasu võib jääda alla 355 euro. Töötaja kohustused Töötaja põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Seadus võimaldab leppida töölepingus kokku täiendavates töötaja kohustustes, mida seadus ei sätesta. Lojaalsuskohustus: töötaja täidab oma kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust tulenevaid kohustusi tööandja vastu lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 1. Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd, kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma
saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. (NT: Pole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega, hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi jne). Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale teist töökohta, kui see ei tekita talle bemääraselt suuri kulutusi. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. *Majanduslikel põhjusel- kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab
mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. Töölepingu seadus Leht 7 / 29 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus
Kuna TLS § 80 näol on tegemist ette kokkulepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel. Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLS § 80 lõike 1 alusel. Küll kuuluvad ülesütlemisele kohaldatavad reeglid järgimisele, kui tegemist on tähtajalise töölepingu ennetähtaegse ülesütlemisega. Sellisel juhul tuleb tähtajalise töölepingu lõppemisest teisele poolele ka ette teada anda. Tähtajalise töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine vs lepingu lõppemine tähtaja möödumisel Tähtajalise töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine ei ole tähtajalise töölepingu lõppemine tähtaja möödumise tõttu. Tähtajalise töölepingu võib üles öelda erakorraliselt
RKTKo 3-2-1-84-10 (üürilepingu ülesütlemine) 4. RKTKo 2-15-18582 p 15.3 (kasutatavuse koormavus kui mittevastavus) – Külaotsa suvekodu 5. RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 (formaalsed eeldused), p 15 (vorm) – VÕS § 114 dispositiivsus 6. RKTKo 3-2-1-53-09, p 11-13 (lõpetamise ajalised piirid, ülesütlemise ja taganemise eristamine), RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 (§ 116 lg 5)– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele 7. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine; RKTKo 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine või taganemine – RKTKo 3-2-1-143-13, p 10-11; RKTKo 3-2-1-179-15 p 34-35 (Tarmeko äriruumid) – VÕS § 97 kohaldamine üürilepingule (huvitav on ka Trt Ringkonnakohtu otsus 2-11-45657) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: H-l võib K vastu olla nõue/õigus 4.2
enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. Paragrahvi 25 eesmärgiks on täpsustada ülesütlemise korda konkurentsipiirangu kokkuleppe lõppemisel. Kuna konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärgiks on tööandja huvide kaitsmine, siis on selle korraliseks ülesütlemiseks õigustatud ainult tööandja. Korralisest konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama 30 kalendripäeva. Etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale aega
Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldusele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa 4 juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni. Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äriühingus töölepingu alusel täiendavat tööd. Seega võib osaühingu juhatuse liige olla teatud juhtudel
3. 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus; 4. 3-2-1-173-12 p 18 – põhjuslik seos; 5. 3-2-1-19-11, p 18 – kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine; 6. 2-17-1937, p 15, 16 – kahju hüvitamise eeldused Kahju liigid: 7. 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju; 8. 3-2-1-179-15 p 27 – üürilepingu ülesütlemisel hüvitatav kahju; 9. 3-2-1-45-08 p 18;– hinnavahe (VÕS § 135) ja kahju hüvitamine; 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele 10. 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana; 11. 3-2-1-80-13 p 20 – mittevaralise kahju hüvitise suurus; 12. 3-2-1-19-13 p 10-14 – VÕS § 132 kohaldamine kulutuste mõistlikkuse hindamisel; Saamata jäänud tulu: 13. 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu; 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu; 14. 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam 15. 3-2-1-180-15 p 39 – kasutuseelis kinnisasjade puhul;
(kostja II) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Poolte vahe oli üürileping. Kostja ütles üürilepingu üles, aga mitte mõistliku aja jooksul. 29 Õiguslik probleem: VÕS § 118 ajalised piirangud lepingust taganemiseks – taganemisavalduse esitamne mõistliku aja jooksul. VÕS § 116-118 taganemise alused ja lubatavus. VÕS § 196 ÕKV RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 § 116 lg 5– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele Asjaolud: Linconia OÜ (hageja) hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu laenulepingute ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu ja kostja ütles laenulepingu üles. Õiguslik probleem: VÕS § 116 lg 5 saab kasutada ka lisaks lepingust taganemisele ka lepinu ülesütlemisel – taganemise sätte kohaldamine ülesütlemisele. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine Asjaolud:
Töötajast tuleneval põhjusel-TLS § 88 - Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale teist töökohta, kui see ei tekita talle bemääraselt suuri kulutusi. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. (RK lahend 3-2-1-176-12) Majanduslikel põhjustel-TLS § 89 - Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine)
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Töötajast tuleneval põhjusel-TLS § 88 - Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale teist töökohta, kui see ei tekita talle bemääraselt suuri kulutusi. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. (RK lahend 3-2-1-176-12) Majanduslikel põhjustel-TLS § 89 - Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine)
tööpäeva). 42. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Vastus: Tööandja peab kinni pidama antud nõuetest: 1)etteteatamisaja järgimine vastavalt tööstaažile: a)<1 aasta 15 kalendripäeva; b)<5 30 kalendripäeva; c) <10 60 kalendripäeva d) 10+ 90 kalendripäeva. 2)eelneva hoiatuse olemasolu: Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. 3)uue töökoha pakkumine, korraldades vajadusel täiendusõppe4)mõistliku aja jooksul alates ülesütlemise ajaolu teada saamisest. Põhjused: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
ametialaseid teadmisitöötaja võimeid ja omadus PÕHJUSED (hoolitusest hoolimata!): 1) töötaja eirab tööandja korraldusi või rikub töökohustusi; 2) viibib tööl joobes; 3) paneb toime varguse, pettuse vms; 4) põhjustab kolmanda isiku (kliendi või partneri) usaldamatuse tööandja vastu; 5) tekitab NB! Olulist kahju või kahju tekkimise ohu; 6) rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. LÕPETAMISE PROTSEDUUR: NB! Ei kehti katseaja eesmärgi mittetäitmisel. 1. ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, v.a. juhul, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (nt eriti raske rikkumise korral) - eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (3-2-1-187-15) - hoiatus on vormivaba 13 NB! Suulise hoiatuse tõendamine 2. hoiatuses peab väljenduma tööandja selge tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk
sundusleping. Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldu- sele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.3 Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sä- testatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni. Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äri- ühingus töölepingu alusel täiendavat tööd.4 Seega võib osaühingu juhatuse liige olla teatud juhtudel samaaegselt osaühinguga ka töösuhetes
Riigikohus on lepingu korralise lõpetamise osas leidnud, et tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool igal ajal üles öelda, lähtudes VÕS § 195 lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312. Konkreetset põhjust tähtajatu lepingu korraliseks ülesütlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. Seetõttu on ka VÕS § 325 lg 2 p 3 mõttes piisav, kui eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses on tehtud üksnes viide tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Tingimata vajalik ei ole viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele võlaõigusseaduse sättele, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine Nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut saab erakorraliselt üles öelda, kui esinevad erakorralise ülesütlemise alused. Erakorralise ülesütlemise aluseks on mõjuv põhjus, tulenevalt VÕS § 313
järgmisest päevast ehk 10. septembrist ei tohi ta enam oma senist tööd teha, sest pidev tuuletõmbuse käes viibimine põhjustab K. kroonilise haiguse ägenemist. Kuna tööandjal ei olnud võimalik vastavalt TLS § 88 lg-le 2 töötajale teist tööd anda, otsustas ta K. töölepingu 11. septembril üles öelda. K. väitis aga tööandjale, et tema töölepingu ülesütlemine on vastuolus TLS § 92 lg 1 p-ga 3 ja § 88 lg 1 p-ga 1, mille järgi peab töölepingu ülesütlemisele eelnema pikka aega kestev tööülesannete täitmisega mittetoimetulek. Kas töötaja arvamus on põhjendatud? - Kui on teada, et ta enam kestvalt ei saa tööülesannetega toime tulla, siis ei ole mõtet oodata pikka aega. 6. Autoõnnetuse tagajärjel ei olnud töötaja U. võimeline ilma kõrvalise abita kõndima. Kuna U. tööülesannete täitmine eeldas suurt liikuvust, ütles tööandja U. töölepingu kahe kuu möödumisel pärast autoõnnestust üles ja võttis U
ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Seega märkisid kohtud õigesti, et vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemisele kohalduvad võlaõigusseaduse sätteid, kuid jätsid asja lahendamisel tähelepanuta VÕS § 118 lg 2. VÕS § 118 lg 1 kehtestab ajalised piirangud lepingust taganemisele. Taganemise alused ja lubatavuse õiguskaitsevahendina sätestavad VÕS §-d 116-118, ülesütlemise õiguskaitsevahendina (kestvuslepingute puhul) sätestab VÕS § 196. Nende lepingu ühepoolse lõpetamise viiside õiguslikud tagajärjed on erinevad. Samas on lepingust taganemine ja ülesütlemine sarnased
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. → Ei pakutud teist tööd. Hoiatus vajalik → TLS § 88 lg 3: Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. → Ei hoiatatud. Seletuskiri: Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. (2) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. (3) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel
o T ei tohi 5a jooksul rasestuda . vastuolus - teatud kohustused (nt lojaalsuskohustus) kehtivad ka töövälisel ajal - töölepingus või muus dokumendis loetletud rikkumised, millele järgneb töölepingu ülesütlemine, ei ole töövaidlusorganile siduvad o nt tööjoove ja ilma hoiatamisesta – kohus alati hindam igat olukorda eraldi C protseduur NB! Ei kehti katseaja eesmärki mittetäitmisel - ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, v.a. juhul, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (nt eriti raske rikkumise korral) – nii isikust kui ka käitumisest tekkinud põhjustel. Nt kui on tervislikel põhjustel, siis milleks hoiatada, aga kui nt T on hoolimatu oma tervise suhtes, käib talvel mantlihõlmad lahtiselt, pidevalt puudub, kuna on külmetunud, siis TA võib hoiatada, et pane soojad riided selga, ma ei viitsi iga 2näd tagant asendajat leida
distsiplinaarkaristuse määramise korda reguleerivad sätted kaotavad oma kehtivuse ja see regulatsioon tuleks töösise- korraeeskirjadest välja jätta. Töökohustuste rikkumisega seotud mõisted ja protseduurireeglid tuleks töökorralduse reeglites viia vastavusse töölepingu seadu-sega. Seadusandja on sätestanud, et tööandja võib töölepingu era-korraliselt üles öelda töötaja kohustuste rikkumise või tema töövõi-me vähenemise tõttu juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seadus ei määra hoiatuse andmise vormi ja korda, see jääb iga tööandja otsustada ja see tuleks kehtestada töökorralduse reeglites. Siinjuures tuleb silmas pidada, et tööandja peab endiselt olema vaidluse korral võimeline tõendama töötajale hoiatuse tege-mise fakti ja asjaolu, et töötaja oli hoiatuse tegemisest teadlik. Tööandja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemise on tööand-ja kohustatud kinni pidama seadusega ettenähtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
