Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustu...
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just room...
1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12. On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1.Fe Fe kristallivõred(tähis,baasaatomitearv n) Fe ruumkesendatud kuupvõre K8 baas n=2 =(8*1/8+1); Fe tahkesendatud kuupvõre K12 n=4 =(8*1/8+6*1/2) 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne,koosneb feriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne,koosneb perliidist.Üle 0,8%C üleeutektoidne,koosneb perliidist ja sekundaaarsest tsementiidist.(Jon) 4.Mis on martensiit? C üleküllastunud tardlahus rauas. Maksimaalne C-sisaldus on võrdnelähtefaasi-austeniidi C-sisaldusega. 5.Kuidas jaotatakse konstruktsiooniterased lähtudes TT.st? *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5% 6.üleeutektoidterase karastustemperatuur ja struktuuriosad? On faasipiiride Ac1 ja Acm vahel. Üle Ac1 säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit,mis suurendavad kõvadust. Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit.ohtlik austeniidi
o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus
eutektoidmuutus aset beiniitmuutusena. Martensiitmuutus - A lagunemine F ja T seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200...300 °C), siis difusiooniprotsessid ei toimi ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks või muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks e. martensiidiks, mille C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega. Austeniitmuutus - kuumutades terast üle temperatuuri Ac1, leiab aset perliitmuutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Terased (C-sisaldus kuni 2,14%) Terase tasakaalustruktuur koosneb normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. C-sisaldusest
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temp...
..520 °C kestusega 4...40 h, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekrisalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi temperatuuridel 350...500 °C kestusega 0,5...2 h kalestamise kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. Karastamine - 1) kuumutamises temperatuurini, mis sulami intermetalsed ühendid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, 2) selle temperatuuri seisutamises ja 3) seejärel kiires jahutamises üleküllastunud tard- lahuse saamiseks. Jahutamine toimub vees. Vanandamine - 1) loomulikul (20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul vanandamisel (kuni 100...150 °C) toimub vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste alade teke (sellest tulenevalt kasvab kõvadus ja tugevus) 2) kuumutamisel temperatuuridel 200...250 °C tekib stabiilne ühend CuAl2 . 11. Muud mitteraudmetallid: Cu - Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja
02.2020 Metafoor „ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer“ on igati õigustatud ja ilma „valvekoera“ olemasoluta oleks olukord maailmas hoopis teistsugune. Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Kasutatud materjalid 1. Kasenõmm, K. (2014). „Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas“. Tartu. URL: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42354/kasen6mm_kaidi_ma_transkriptsioo nideta.pdf 2. Dugger, A. Airth, M. „What is Journalism? - Definition, Roles & Issues“. Study.com. URL: https://study.com/academy/lesson/what-is-journalism-definition-roles- issues.html 3. Makoid, B. (2013). „Meedia“. Tartu KHK. URL: https://e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meedia/meedia.html 4. URL: https://et.wikipedia
See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas. Mitte et positsioneerimine ei oleks seotud muudatustega. Sellega kaasnevad küll muudatused. Kuid nimes, hinnas ja pakendis tehtud muudatused pole ju sama, mis muudatused tootes. Need põhimõtteliselt kosmeetilised muudatused , mille eesmärgiks on väärilise positsiooni kindlustamine potentsiaalse kliendi peas. Positsioneerimine on ka esimene kontseptsioon, mis aitab lahendada probleemi, kuidas ennast kommunikatsioonist üleküllastunud ühiskonnas kuuldavaks teha. Et tänapäeval edukas olla, tuleb kahe jalaga maa peale jääda. Ja ainus maailm, mis loeb, on see, mis on potentsiaalse kliendi peas. Üha raskem on olla loomiguline ja luua midagi, mida inimteadvuses veel olemas pole. Kui mitte võimatu. Positsioneerimise mõte ei ole luua midagi uut ja erinevat, vaid manipuleerida sellega, mis inimeste peades juba olemas on. Tugevdada juba olemasolevaid seoseid.
Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk ). Eriolukorras ( üleküllastunud olekus ) võib relatiivne niiskus ületada 100 %.Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3).
tihedus 2700kg/m3 ,plastne, sitke, tugevus näitajad suhteliselt madalad. Al sulamid jagunevad: 1. Deformeeritavad: (EN-AW...) Vanandatavad Mitte vanandatav 2. Valusulamid: (EN-AC....) Vanandatavad Mitte vanandatav Termotöötus · Tugevus saavutatakse mitte karastamise vaid vanandamisega · Pärast karastamist on tegemist üleküllastunud tardlahusega, mis on plastne. · Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toa temperatuuril.. · Vanandamine -Loomulik 20°C ja madala temp kunstlik vanandamine 100-150°C. Toimub tardlahuses vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamine temp 200-250°C . Tekib Cu Al 2 tõusevad kõvadus, tõmbetugevus ja voolavus piir. Vähem plastne Termotöötlus jaguneb: Mitte vanandatavad Vanandatavad: Al-Cu, Al-Mg-Si
teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mis on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge *Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur,
riigitegelasi. Vanad roomlased valmistasid mööblit peale puidu pronksist ja marmorist ning pajuvitstest punutuna. Puidust valmistatud näidised ei ole meie ajani säilinud, kuid dekoratiivseid marmorist esemeid on säilinud väga palju nagu ka pronksist mööbliesemeid. Nagu teiste kunstiliikide puhul, on ka mööbli valmistamisel suurt mõju avaldanud Kreeka, Egiptus nig Idamaad. Vana-rooma mööbli üldise kuju põhijoonte elegantsi ja rafineerituse juures kannatab ta üleküllastunud ornamenteeringu ja kaunistustega liialdamise all, kusjuures tema konstruktsiooni osi maskeeritakse oskuslikult kõikvõimalike skulptuursete kaunistuste, rosettide, panustega jms. Vanade roomlaste juures sõnaga ,,sella" mõeldakse kõike mööblit, mis on mõeldud istumiseks. See on elevandiluust või metallist X tähe kujuliselt ristatud kumerate jalgadega
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi inimesi, kes erinevad teistest millegi poolest. Teada on, et enamik väikelapsi on juba oma
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest ...
Keemia praktikumi KT I praktikum: Mõisted 1. Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. 2. Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). 4. Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus: a. Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus...
Austeniidi teke perliidist nõuab raua polümorfset muutust, mis on võimalik tempil 727*C ja süsiniku ümberjaotust difusiooni teel. Väikese soojusjuhtivusega terase korral kasutatakse astmelist kuumutust, kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis. 14. Struktuurimuutused terase jahutamisel Austeniit võib: a)laguneda perliidiks, b) muutuda martensiidiks (süsinikuga üleküllastunud ferriit), c) säilida alajahtunud austeniidina Perliitmuutus seisneb raus polümorfses muutumises Fe γ-Feα ning A-s oleva C ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T – aeg t, logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus
Alumiiniumsulamite termotöötlus: Alumiiniumsulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Karastamine- Kui Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7 %, ühefaasilise tardlahuse alfa alasse (üle lahustuvuse joone) ja seejärel kiirelt jahutada, ei jõua CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tekkida ja tulemuseks on vasega üleküllastunud ebapüsiv tardlahuse struktuur. Vanandamine- Saab jagada kaheks: loomulik ja kunstlik vanandamine. Selle käigus eelnevalt tekkinud üleküllastunud tardlahuses toimuvad muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. Lõõmutamine- Valandite homogeniseerivat lõõmutamist kasutatakse esmajoones metallikristallide koostise ebaühtluse kõrvaldamiseks. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse
.. Al,P,Zn 11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6.variant 1.Fe ja Fe kristallivõred. Fe ruumkeskendatud kuupvõre K8 baas n=2; Fe tahkkeskendatud kuupvõre K12 n=4 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne, koosneb ferriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne, koosneb perliidist. Üle 0.8% üleeutektoidne, koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. 4.Mis on martensiit?C üleküllastunud tardlahus -rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi-austeniidi C- sisaldusega. 5.Kuidas jaotatakse konstruktsiooniterased lähtudes termotöötlusest. *tsementiiditavad terased- C<=0,25% *parendatavad terased C= 0,3......0,5%. 6.Üleeutektoidterase karastustemp ja struktuuriosad.On faasipiiride Acl ja Acm vahel. Üle Acl säilib martensiit ja kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendavad kõvadust.Üle Acm(täiskarastamine) jääb jääkausteniit. Ohtlik austeniidi tera
suunas (näiteks Valgevene, Ukrainamuud endised Nõukogude vabariigid) sinna nii enda oskusteavet pakkudes kui ka lääne oma vahendades. 7. Eristuvus Igal tootel peab olema unikaalne müügiargument, see on argument, mis eristab toodet konkurentidest. Füüsiliselt eksisteerib see harva, kuid selle saab luua tarbija teadvuses. Igaüks tahab olla lilla lehm, st muuta oma äri, olles erakordne. Turg on kaupadest ja teenustest üleküllastunud, samas tele- ja trükireklaam ei saa enam tarbijalt tähelepanu. Inimeste tähelepanu saamine ja nendes ostuhuvi tekitamine on muutunud tõeliselt keeruliseks ülesandeks. Turundajad on aastaid kasutanud nn P-mudeleid, et saada teada, kas nad on oma töö hästi teinud. P-mudeli nimi tuleneb sellest, et kõigi tema komponentide nimed algavad inglise keeles P-tähega. Kõige tuntum on vast 4P mudel Product (Toode), Price (Hind), Placement (Asukoht) ja Promotion (Müügitoetus).
Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Kui ettevaatlikult alandada temperatuuri. Saadakse lahus, mis sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja.(Ettevaatlikult tingimusi muutes) 4. Missugune on joodi jaotumisel eetri- ja veekihi vahel jaotusteguri K väärtus (K = c(I2)eetris:/ c(I2)vees)? Miks? a) K > 1; b) K 1; c) K < 1. Üldine keemia. Näidisküsimused.
Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20
Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20
Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mims on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur,
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
süsteem Näiteks merevesi-homogeenne segu sooladest vees või õhk 51. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud). Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: ➢ küllastumata lahus– lahus, milles antud ainet veel lahustub; ➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel.
RAAMAT LK 76 - faasimuutused rauasüsinikusulameis Perliitmuutus austeniidi lagunemine feriidiks ja tsementiidiks kui ületatakse faasi piirid. Toimub kõrfetel temp. 500-700 kraadi . Toimub difusioon. Perliidi kõvadus tõuseb feriidi lamellide õhenedes. Beiniitmuutus austeniidi lagunemine madalaml temperatuuril kui perliitmuutuses, alla 500 kraadi kui difusiooni protsessid aeglustuvad. Austeniidist eralduva karbiidi tõttu langeb austeniidi C-sisaldus ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit. Tekkivast üleküllastunud ferriitsest põhimassist jätkub C-aatomite difusioon austeniidi koostisse. Martensiitmuutus toimub madalatel temp. Kui difusiooni protsessid enam ei toimu ja austeniidi lagunemine peatub. Austeniid jääb püsima või muutub C-ga üleküllastunud feriidiks- martensiidiks- , mille C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega. Martensiidi vabanemine - Austeniidi kiirel jahutamisel tekkiv martensiit, mille kristallivõre
aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd sama, kuid protsentideks viimata. Molaarsus c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O). II TAHKETE JA VEDELATE AINETE LAHUSTUVUS VEDELIKUS Tegurid: G < 0 küllastamata lahus; G = 0 küllastunud; G > 0 üleküllastunud. Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a. iseloom (ja polaarsus). 2) T+ suurendab lahustuvust. Vedelikud: Sl = 0. Jaotusseadus mingi aine lahustumisel 2-ks teiseks, on nende jaotus kindlates suhetes. N: [K = c(I2) CS2-s / c(I2) H2O-s]. I2 jaotub kahe lahuse kihi vahel, pôhiliselt siiski benseenis. III GAASIDE LAHUSTUVUS VEDELIKUS. Tegurid: Sl < 0; Hl < 0. 1) Gaasi ja lahusti iseloom + polaarsus, reageerivus lahustiga
Cu(vask) ja Mg(magneesium) sisaldav kõva alumiiniumisulam. Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine). 55. Mis on vanandamine ja kuidas see mõjutab plastsust ja kõvadust? Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb. Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus. 56. Titaan ja titaani sulamid. Nende kasutamine? Titaan on tugev, korrosioonikindel ja keemiliselt püsiv hõbevalge metall. Titaanist moodustakse sulamit raua, alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni ning teiste elementidega, et moodustada tugevaid kergekaalulisi sulameid lennunduse
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
vaheldumisi paiknevad ferriidi ja tsementiidi lamellid. Beiniit (B) (bainite)- allajahutamisel temperatuurideni 400...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist hajusama struktuuriga ferriidi ja tsementiidi segu- beiniit. Martensiit (M) (martensite)- väga kiire jahutamisega on võimalik vältida austeniidilagunemist. Selle tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub austeniit C-ga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks. Fe-Fe 3C faasidiagramm Faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefaasilist tasakaalu. 1. Peritektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1495 °C. Ferriit koostisega H (0,1% C) on tasakaalus austeniidiga koostisega J (0,15%C) ja vedelfaasiga koostisega B (0,5% C). Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on
jalgrattatehase ja jalgratta brändi mis suudaks kindlasti konkurentsivõimeliselt turule siseneda. Samas nii sisemise brändi loomine, kui ka vajalike tehaste, inimressursi ja tootmisspetsiiifika omandamine nõuaks väga suuri investeeringuid ning ei pruugiks kokkuvõttes olla kasumlikumad kui keskendumine komponentide tootmisele. Teisest küljest nõuaks uue bärngiga turule tulemine ka õnnelikku juhust, kuna praeguses olukorras on jalgrataste turg tootjatest pigem üleküllastunud. Kokkuvõtlikult toimuvad kõik muudatused iseenesest kui on nede jaoks sobiv aeg ning tug on selleks piisavalt valmis. Jalgrataste tarneahela tegutsemismudel on käesolevas turu ja konkurentsisituatsioonis igati töötav. Oodatavalt kasvab jalgratta- tööstus ka majanduslanguse ajal ning sellisel juhul toimuvad muudatused juba turujõudude toimel. 16
Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised – väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära kuivatamise ja transpordi kaod praktiliselt puuduvad. Mulda koos harimisega. Külv palju ühtlasem. Tuleb hoiduda üledoseerimisest lähtekomponentide poolt. Toimub kristalliseerumine. Suspensioonväetised – taimetoitelementide üleküllastunud lahus. Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine. Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus. Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel
Suurandmetega seonduvad võimalused ja ohud Sissejuhatus Informatsiooni hulk on ajas muutunud tohutult. Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal,
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ja seejärel kiires jahutamises üleküllastatud tardlahuse saamiseks. Karastamine toimub vees. Pärast karastamist on tardlahuse struktuuriga sulam madalate tugevusomadustega, ent on suure plastsusega. Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb. Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir.Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus. Tabel 1.26. Alumiiniumisulamite pehmelõõmutus Tabel 1.27. Alumiiniumisulamite Termotöötlusreziimid 1.2.3. Vask ja vasesulamid Vask Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat
Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad) Mittetermotöödeldavad (mittekarastatavad ja vanandatavad) Karastamine kuumutamine temperatuurini, mil sulami intermetallilised faasid lahustuvad alumiiniumis täielikult või osaliselt, sellel temperatuuril seisutamises ning sellele järgnevas kiires jahutamises üleküllastunud tardlahuse saamiseks. Vanandamine on karastamisele järgnev protsess, mis seisneb toatemperatuuril hoidmist mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) võikõrgendatud temperatuuril hoidmine kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Lõõmutamine . Rakendatakse homogeniseerivat või rekristalliseerivat lõõmutust. Valandite homogeniseerivat lõõmutamist kasutatakse peamiselt dendriitse likvatsiooni kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril450... 520 C kestusega 4..
Eutektikum mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist konstantsel temeperatuuril kahe või enama faasi väljakristalliseerumise tulemusena ning mis koosneb faaside peentest kristallidest. Eutektoid segu, mis tekib tardfaasi konstantsel temperatuuril ümberkristalliseerumise (lagunemise) tulemusena. Faasid Fe-C sulameis: Raud moodustab süsinikuga rida metallseid faase: piiratud tardlahuseid (ferriit, austeniit,) ja keemilisi ühendeid (Fe3C jt) ning võib moodustada veel süsinikuga üleküllastunud feriidi ehk martensiidi (martensiit süsinikuga üleküllastatud tardlahus -rauas) (Fe(C)ülek). Toatemperatuuril on kõikide tasakaaluliste rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril üle (üle 727°C) lisandub neile ka austeniit. Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B). a)Tardlahused (F, A, M) Ferriit(F) on süsiniku tardlahus -rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (-
Kui lahusesse viidud väike kogus lahustatavat ainet selles veel lahustub, on tegemist küllastumata lahusega. Küllastunud lahus sisaldab ainet antud tingimuste jaoks maksimaalses hulgas. Küllastunud lahuse kontsentratsioon määrab seega aine lahustuvuse antud tingimustes. Lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine massiga 100 massiosa lahusti (või ka lahuse) kohta. Eritingimustes võib saada küllastus-kontsentratsioonist kõrgema kontsentratsiooniga lahuseid nn. üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks nimetatakse lahustunud aine hulka lahuse (või lahusti) kindlas kaalulises või ruumalalises hulgas. Tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid: 1. Massimurd lahustunud aine massi ja kogu lahuse massi suhe. Kui seda suhet
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad kuivamine ja kuivatamine-Pärast materjali väljasaagimist palgist,tuleks puitu mitmekõrguste ribadena.Ühendavad niine puiduga ja mood esmased kuivatada 20% niiskuseni,et kaitsta erinevate kahjurite eest.Algul kuivab vaba säsikiired.teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
intermetalsed ühendid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt. Jahutamine toimub vees. Pärast karastamist on Al-sulam, millel on tardlahuse struktuur, madalate tugevusomadustega, kuid suure plastsusega. vanandamine – tugevdamine. Seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud α- tardlahuse muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. 11.Muud mitteraudmetallid: Cu sulamistemperatuur on 1083 °C, tihedus 8,93 g/cm³, kristallivõre K12, Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: elektrotehnikas mähised, juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduaine- ja keemiatööstuses nõud ja mahutid, soojusvahetid jne. –
aega. Terase põhistruktuurideks on: Perliit – tasakaalustruktuur madalatel temperatuudisel (alla A 1 ), mis koosneb ferriidi ja tsementiidi segust; Austeniit – tasakaalustruktuur kõrgetel temperatuuridel (üle A 3 või A c m ), milleks on süsiniku tardlahus γ -rauas; Martensiit – mittetasakaaluline struktuur (püsib alla 200kraadi), milleks on süsinikuga üleküllastunud ferriit (süsiniku üleküllestunud tardlahus α- rauas) Lähtudes kasutatavaist temperatuuridest ja vajalikest jahutuskiirustest ning toimuvaist struktuurimuutustest on terase termotöötluse põhiviisideks: Lõõmutus, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ahjuga), et saada püsivamat struktuuri ja kaotada sisepingeid
lahustu on lahus KÜLLASTUNUD. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet sellises hulgas, mis antud tingimustel (T ja P) võib max. lahustuda. Küllastunud lahuse kontsentratsioon määrabki aine lahustuvuse. Temp. tõusuga enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb, kuuma küllastunud lahuse jahutamisel eraldub lahustunud aine liig tavaliselt kristallidena. Kui jahutada ettevaatlikult ei pruugi kristallid eralduda ja saadakse üleküllastunud lahus, kus on rohkem ainet, kui tema lahustuvus. Lahusesse viidud kristallike kutsub sel juhul üleküllastunud lahuses esile lahustunud aine KRISTALLATSIOONI. lahustunud aine hulka kindlas hulgas lahuses või lahustis nim. Lahuse KONTSENTRATSIOONIKS ja väljendatakse: a) massiprotsentides: aine maht 100-s massiosas lahuses (mg% - 0,001g 100 g-s) b) mahu%: aine maht 100-s mahuosas lahuses. Kasut. Vedelike puhul NT: S2H4:H2=-> 1:2 c) molaarsus: aine moolide arv 1 liitris lahuses (1000
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
