Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalid (8)

4 HEA
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Milline on kristallivõre baas?
  • Milline on kristallivõre baas?
  • Milles seisneb martensiitmuutus?
  • Millised on valusulamid?
  • Mis on martensiit?
  • Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus?
  • Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?
1.variant.
1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6
K=6 ; n=1
2. asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1 B=6*1/2=3 n=A+B=1+3=4
3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu
4.Loetlege tardfaasid F-S sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa- rauas c=0,01%-0,1% (Feα(C))( Ferriit on süsiniku tardlahus alfa+rauas) A (K12) sisendustardlahus gamma -rauas c=0,8-2,14%(Feγ(C)) ( Austeniit on samuti raua ja süsinuku tardlahus, süsinik aatomid on asetatud gamma+rauas tahkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. ( sitke ja hästi deformeeritav, mittemagneetiline) M(K8) c ülekõllastunud tardlahus alfa+rauas(Feα(Cülek))
5.milles seisneb beiniit muutus Fe-S sulameis muutuse skeem, T A->(F+T) B (C=0,8% t=400-500C
6.alaeutektoidterase struktuuriosad , nende tekkimistemperatuur C4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67%
9.a) sulamid mida termotöötlusega ei tugevdata(mittetermo)
b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid (termotöödeldavad) Al. Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises.
10.Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium
11.kautšuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt.
12.1)ülikõva keraamika , 2) lõikekeraamika, 3) kermised
5.variant
1.H6 k=6 n=2
2..
3.FD Mõlema komponendi polümorfismi korral.
4. eutektoid fe-C sulamis perliit . Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C.
5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T
6.eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit . 7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente.
8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.
9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid.
10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn
11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4) ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal
6.variant
1.Feα ja Feγ kristallivõred. Feα ruumkeskendatud kuupvõre K8 baas n=2; Feγ tahkkeskendatud kuupvõre K12 n=4
3.0,02-0,8%C alaeutektoidne , koosneb ferriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne, koosneb perliidist. Üle 0.8% üleeutektoidne, koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist.
4.Mis on martensiit ?C üleküllastunud tardlahus α-rauas. Maksimaalne c-sisaldus on võrdne lähtefaasi-austeniidi C-sisaldusega.
5.Kuidas jaotatakse konstruktsiooniterased lähtudes termotöötlusest. *tsementiiditavad terased- C0,8%C
5.alaeutektoid F+P
6.madalnoolutus (->200C )tööriistad. Kesknoolutus (300-400C)Puidutööriistad. (KeN)Feα(C)ülek->Fe3C+Feα(C)
7.Tavalisandid Si(1,5-3,5%) Mn(0,5%c-vabagrafiidiga malm) (0,5-1,0% Valgemalm) S(0,08-0,12%) langeb valatavus P(0,1-0,2) tõuseb valatavus
8.Ferriitmalm (C u.0%) Fe ja grafiit . Ferriitperliitmalm(C0.8) P+T’’
9.Al-Si silumiinid , ränisisaldus 1,65% esineb eutektmuutus, temp 577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10. Messing , pronksid, vaseniklisulamid.
8.Variant.
1K12, n=8*1/8+6*1/2=4 μ=0,74
2.A3B1 K12 B=8*1/8=1 A=6*1/2=3 n=1+3=4
3.Piiramatu lahustuvusega FD.
4.Le(A+T) Alla 727C P(F+T) Üle 727 A+T
5.Üleeutektoidne 0,8...2,14%
6.Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises.
7.Cr, Ni 0,5%
8.Perliitmalm(0,8%) mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna prliit on suure tugevuse ja väikse plastsusega.
9. Silumiin Al-Si Rm 250N/mm2 A-1..7% 10.( tombak (90%Cu10%Zn) ,pooltombak80%Cu20%Zn), hülssmessing(70%Cu30%Zn)-need igaksjuhuks)messing Cu ja Zn Automaadimessing:Cu-58%,Zn-40%,Pb-2% Pronksid:Fosforpronks:10%Sn, 0,5%P, ülej Cu Punapronks:10%Sn, 2%Zn Ülej Cu Alumiiniumpronksid 5%Al/10%Al ülej. Cu.
11.
12.Kuuma amorfse plasti ainest kummilaadseks aineks, ning edasisel jahutasmisel klaasilaadseks aineks. Plasti deformatsiooni sõltuvus temp. Konstantse koormsue korral.
13.Põhiprotsess seisneb pikkade kiudude tõmbamises läbi:plastidega träidetud vanni, läbi tõmbesilma, milles antakse tootele kuju ja eemaldatakse vaik ->, ekstrudeerimissilma, milles antakse lõplik ristlõikekuju ning pinnaviimistlus
14.A-pidevarmeerimine, B- diskreetne , C-Dispersioon, D-Kiud.
9.Variant.
1.K6 n=1
2.K12 asendus. B=8*1/8=1 A=6*1/2=3 n=4
3.Piiratud lahustuvuse FD
4.AmBm Komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. Komponenti aatomite täisarvkornde suhe. Omaduste hüppeline muutus ja kindel sulamistemp.
5. Tardfaas P. Wtf?
6.Asendustardlahus-piiratud-piiramatu(Kristallivõred on ühesugused komponentidel, ligilähedased aatomoraadiused ΔR
Tehnomaterjalid #1 Tehnomaterjalid #2 Tehnomaterjalid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 325 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor zenja2006 Õppematerjali autor
Eksami vastused, 1semestr
9 varianti

Sarnased õppematerjalid

Tehnomaterjalide kogu eksam
6
doc

Tehnomaterjalide kogu eksam

Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus läh

Tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide Eksami piletid
6
doc

Tehnomaterjalide Eksami piletid

I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67% · Martensiit (M): M=Fe(C)ülek; max C-sisaldus on võrdne lähtefaasi ­ austeniidi C- sisaldusega 5)milles seisneb beiniitmuutus Fe-C-sulameis muutuse skeem, T A->(F+T)B; Tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temp-ivahemikus 400-500C.(C%=0,8) 6)alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimiste

Tehnomaterjalid
Materjalitehnika konspekt
6
doc

Materjalitehnika konspekt

1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer

Materjalitehnika
Tehnomaterjalide stenogramm
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;

tehnomaterjalid
Tehnomaterjalid-Eksam
10
docx

Tehnomaterjalid-Eksam

1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude

Materjaliõpetus
Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
Mõisted
32
docx

Mõisted

Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal-

Kategoriseerimata




Kommentaarid (8)

karl225 profiilipilt
karl225: oioioiooo, kahjus, et 2010 aastal uued eksamid on, aga hea õppida vähemalt
21:57 10-01-2010
z4j3biz profiilipilt
z4j3biz: Kindlasti abiks aruande vormistamisel.
00:53 22-11-2010
roggasallo profiilipilt
roggasallo: jep valmistumiseks on hea
21:05 19-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun