Vastus leiad õppematerjalist: Keemia praktikumi KT

Keemia praktikumi KT (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia aluste praktikum

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil?
Kui suur on õhu keskmine moraalmass?
Kuidas see on leitud?
Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu?
Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala?
Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega?
Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus katse käik arvutused?
Mis on areomeeter?
Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Milline töövahend on bürett?
Kuidas ja milleks seda kasutati?
Milline töövahend on pipett?
Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsiooni tiitrimistulemuste põhjal?
Mis on indikaatorid?
Keskkondades Mis on indikaatori pöördeala?
Millised reaktsioonid on pöörduvad millised pöördumatud?

Keemia praktikumi KT
I praktikum :
Mõisted

Mool - (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 _ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju.

Molaarmass - on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol.

Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid).

Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase segus poleks.

Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus:

Suhteline tihedus - on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem.

Absoluutne tihedus - normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel

Ideaalgaaside seadused, universaalne gaasi konstant, selle ühikud, lähtudest erinevatest mahu- ja rõhuhikutest.
Küsimused

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis .
CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine
CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O
Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.

Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil?

Süsinikdioksiidi - Kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel

Vesiniku (H2) - sobivast metallist happe toimel

Vesinksulfiidi (H2S) – Raudsulfiidist väävelhappe toimel

Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)?

Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit.

Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.

Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1.

Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja.

Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua , kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g.

Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel.

Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]):

Leida õhu tihedus normaaltingimustel

Õhu tihedus kaudu leida õhu mass

Arvutada kolvi ning korgi mass

Leida süsinikdioksiidi mass

Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes

Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu?
Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga, tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri.

Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht:

Normaaltingimustel:
P = 101 325Pa
T = 273.15K
V = 22.4dm3/mol

Standartingimustel

P = 100 000Pa

T = 273.15K

V = 22.7dm3/mol

Kui suur on õhu keskmine moraalmass? Kuidas see on leitud?
Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on
Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame

Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Visanda graafik . (vt. Charles’i seadust)

Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Visanda graafik . (vt. Boyle ’i seadust)

Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala?
Büretid sätitakse nii nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(saadakse V1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutub. Liigutatakse büretti nii,et nivood oleksid jälle võrdsed (saadakse V2). H2 maht on siis ruumalade muut: V2-V1

Kuidas (milliste andmete põhjal) leiti küllastunud veeauru osarõhu suurus süsteemis?
Tabelis olid antud veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist (katse käigul) nt. 21 kraadi juures 18,7 mmHg. Seejärel võrdlesin seda normaaltingimustega. Ristkorrutise abil sain vastava tulemuse. Sel juhul on leitud osarõhk temperatuuril 21 kraadi 2493 Pa.

Kirjuta magneesimu ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega.

Mg + 2HCl → MgCl2 + H2↑

2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2↑
II praktikum
Mõisted

Lahus – on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid,molekulid või ioonid ) ühtlaselt kogu lahusti mahus .

Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Nt. 60% etanooli + 40% atsetooni , siis lahustiks etanool , aga 98% väävelhappelahuseks vesi.

Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub;

Küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek );

Üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.

Kontsentratsioonide väljendusviisid: (mida näitab, ühikud):
Küsimused

Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega?
Filtreerimise teel. Segule lisatakse vett ja filtreeritakse läbi filterpaberist kurdfiltri näiteks keeduklaasi vähese hulga destilleeritud veega. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka, valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Filtrist täidetakse ¾. Klaaspulk tõstetakse keeduklaasi tagasi, et vältida lahuse kaotsiminekut.

Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)?
Soola mass määratakse filtraadi massi ja soola konsentratsiooni järgi segus:
m(aine)=Vlahus*lahus*C%/100% = mlahus *C%/100%

Mis on areomeeter ? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Areomeeter on mõõteriist vedelike ja tahkiste tiheduse määramiseks. Areomeetrit kasutatakse lahuste tiheduse määramiseks. Areomeeter viiakse ettevaatlikult lahusesse ulpima. Skaalalt loetakse näit, milleni areomeeter sukeldus – see ongi lahuse tihedus.

Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tulev võtta lugem büretilt?
Bürett on vertikaalne, enamasti silindrikujuline laboriseade , mis koosneb mõõteskaalaga klaastorust ja alumises osas olevast kraanist. Bürett võimaldab lahusesse viia täpse ruumala vedelat ainet. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel(mahtanalüüs). Büretilt tuleb võrra lugem täpsusega 0,01.

Milline töövahend on pipett ? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse?
Pipett on ühikutega varustatud instrument , mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku(harvem gaasi) viimiseks lahusesse. Pipetti tõmmatakse vastav lahus ja seejärel õhu väljasurumisega eemaldatakse lahus pipetist.
Büretti ja pipetti enne kasutamist töölahusega (lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama ).

Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsiooni tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks.
CM=
Keskmine CM
Andmed on saadud tiitrimise teel.

Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid ? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala?

Stöhhiomeetriline punkt - punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega.

Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisatakse indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segades, lisatakse büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni.

Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit – ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses värvitu, kuid NaOH aluselises lahuses punane.
III praktikum
Mõisted

Le Chatelier ’i printsiip – Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähtainte kontsetratsioon, temperatuur ja rõhk.

Kontsetratsioon:

Lähteainte kontsetratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteaine konsentratsiooni suurenemisel, kulutatakse rohkem lähteainet, seega tekib ka rohkem saadust. (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduste tekkeni)

Saaduste kontsetratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule.

Temperatuur:

Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuste neeldumisega kulgevva) reaktsiooni tasakaalu paremale.

Temperatuuri tõstmine eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule.

Rõhk:

Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste molekulide arv väheneb. p1saadused kiirus v1 sõltub lähteainete kontentratsioonist järgmiselt ( massitoimeseadus ):

Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid:

Temperatuur – Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning sellega koos reaktsioon kiirust. Temperatuuri tõstmine 10 kraadi võrra suurendab reaktsiooni kiirust kaks kuni neli korda.

Katalüsaatorite toime – katalüsaatorid muudavad reaktsiooni kiirust, osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne – see kiirendab ainult kindlat reaktsiooni.

Heterogeensete reaktsioonide korral, kus ained on erinevates agregaatolekuletes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus.

Tahkete ainete reageerimisel kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, vedelikke võib aga pihustada.

Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid (vt 3.)

Katalüüs, katalüsaatorid

Katalüüs- keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel.

Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (tavaliselt kiiremaks)
Küsimused

Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Too näiteid.

Reaktsiooni, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni, on pöörduvad reaktsioonid.

2SO2+O22SO3

H2SH++HS-

H2(g)+I2(g)2HI(g)

Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Keemilised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib: gaas(eraldub), sade,vesi, kompleksühend. Need kuuluvad nõrkade elektrolütide alla.

2KClO3(s)→2KCl(s)+3O2(g)↑

Millises suunas nihkub reaktsiooni CO2(g)+H2(g)CO(g)+H2O tasakaal, kui

Reaktsiooni keskkonda lisada veeauru – lähteainete suunas(vasakule)

Reaktsiooni kesskonnast juhtida välja süsinikmonooksiidi – saaduste suunas(paremale)

Reaktsiooni keskkonnast välja juhtida vesinikku – lähteainete suunas(vasakule)

Kuidas nihkub järgmise reaktsiooni tasakaal: 2CO(g)+O2(g)2CO2(g) (ΔH

Rõhu muutmisel – rõhu tõstmisel saaduste suunas (paremale), rõhu alandamisel lähteainete suunas (vasakule), kuna seal suurem gaaside molekulide arv

Temperatuuri muutmisel – temperatuuri tõstmisel nihkub vasakule, temperatuuri alandamisel paremale

CO, O2, CO2 kontsentratsioonide muutmisel?

CO ja O2 konsentratsiooni suurendamisel paremale, vähendamisel vasakule.

CO2 konsentratsiooni suurendamisel vasakule, vähendamisel paremale.

Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist

Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes

Esimest järku

Teist järku

Reaktsiooni kiiruse sõltuvust selle aine konsentratsioonist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

notid Õppematerjali autor

Keemia praktikumi teooria KT

reaktsioon gaas lähteaine kolb hape gaasi mass lahustunud aine molaarmass lahusti osarõhk praktikum areomeeter soolhape töövahend õhutemperatuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused ii

doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Keemia alused

docx

Keemia praktikum KT

Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses tempera

Anorgaaniline keemia

doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid

Keemia alused ii

doc

Labori kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk

Keemia alused ii

pdf

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahuse kontraktsio

Keemia ja materjaliõpetus

docx

Keedusoola määramine liiva-soola segus

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem k

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse

Keemia alused

Rohkem sarnaseid