Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer (0)

Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer 1. Võimukandjate   kontrollimine   ehk   valvekoera   funktsioon   on   klassikaliselt   olnud ajakirjanduse   jaoks   unikaalne   –   professionaalne   ajakirjandus   peab   demokraatlikus ühiskonnas   kindlustama   selle,   et   võim   ei   koonduks   väheste   kätte,   kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1].  2. Ajakirjandus   on   aktuaalsete   sündmuste   kohta   informatsiooni   kogumine,   kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk   avalikkuse   teavitamine.   See   on   avatud   meedium,   mis   tähendab,   et   sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõigile, kes seda soovivad. Seetõttu on ajakirjandus demokraatliku ühiskonna oluline komponent. Mida vabam on ühiskond, näiteks Ameerika Ühendriigid, seda rohkem on avalikkusele kättesaadavaid   uudiseid   ja   teavet.   Kodanikud   on   tavaliselt   piisavalt   informeeritud küsimustes, mis mõjutavad nende kogukonda, valitsust ja igapäevaseid suhteid. Teisest küljest piirab Põhja-Korea juurdepääsu kindlatele uudiseallikatele ja Internetile. Enamus uudiseid   ja   teavet   pärineb   Korea   riiklikust   uudisteagentuurist   (KCNA-st),   mis   jätab kodanikele ainult ühe filtreeritud vaatepunkti. [2]  3. Meedia   on   massisuhtlusvahendid,   mis   toovad   meieni   informatsiooni.   Meedia   kaudu vahendatud info jõuab kiiresti ja korraga väga paljude inimesteni, seetõttu saab meedia kaudu mõjutada väga suurt auditooriumi ning ühiskonnas toimuvaid protsesse. Samas võib meediat käsitleda ka kui kujutluste loojat. Kuna kõigest pole võimalik vahetult osa saada, osaletakse maailmas  toimuvas nende kujutluste  kaudu, mida vahendab meedia. Selline taasloodud   tegelikkus   tundub   tõene,   see   kujundab   inimeste   teadmisi,   hoiakuid   ja käitumist. Meedia   ülesanded   on:   edastada   infot;   vahendada   erirühmade   arvamusi; mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; kujundada väärtushinnanguid ja avalikku arvamust; vahendada teadmisi; pakkuda meelelahutust [3]. 4. Ajakirjanik   on   ajakirjanduses   töötav   inimene,   kes   kogub,   vahendab,   töötleb   ja kommenteerib infot toimuvate ürituste ja aset leidnud sündmuste, päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta, uurib ja analüüsib lugejatele huvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist   kokkuvõtteid   [4].   Ajakirjanikul   on   õigus   esitada   võimust,   reklaamist,   omanikest, allikates   ja   toimetusest   sõltumatut   infot.   Samas   ajakirjanik   peaks   sündmusi   kajastama adekvaatselt,   püüdma   olla   õiglane   ja   vastutustundlik,   vältima   subjektiivseid   eelistusi.


Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Olemas   on   meediaeetika   reeglid,   millest   ajakirjanik   peaks   lähtuma:   erapooletus; sõltumatus; tasakaalustatus; kõigi tähtsate faktide esitamine; materjali kontrollimine; oma arvamuse välistamine; emotsioonide välistamine [5]. Hiinast on alguse saanud uus tappev viirus - koronaviirus, mis on mõjutanud nüüdseks kogu maailma. Esimesena Eestis avaldas uudise uue viiruse kohta Err internetiportaal 9. jaanuaril: „Hiinas   vallandunud   haiguspuhangu   põhjuseks   peetakse   uut   koroonaviirust“   [6].   Seejärel ilmus uudis Delfi.ee portaalis 11. jaanuaril: „Tundmatu viirushaigus nõudis Hiinas esimese ohvri“.   Seal   oli   kirjas:   „Hiina   võimud   on   juhtumitele   küll   aktiivselt   reageerinud,   kuid samaaegselt tegelenud ka haigusjuhtude kinni mätsimisega.” [7]. Nüüd on näidatud, kuidas ajakirjanikud   on   oma   „valvekoera”   rolli   õigesti   täitnud.   Isegi   kui   riik   soovib   midagi avalikustamata jätta, suudavad ajakirjanikud rahvast olulistes teemades kursis hoida.  Ilmselt on see Delfi uudis kopeeritud Soome ajakirjandusest, sest paar tundi enne ilmus seal artikkel,   mis   on   väga   sarnane   Delfi   omaga:   „Kiinan   mysteeritauti   tappoi   ensimmäisen ihmisen – keuhkokuumeen aiheutti ehkä sars-viruksen sukulainen“ (Hiina müstiline viirus tappis esimese inimese – kopsupõletikku põhjustas võib-olla SARS-viiruse sugulane) [8]. Soome ajakirjandus on saanud info uue viiruse kohta uudisteagentuurilt AFP. Teistes Eesti meediaväljaannetest   ilmusid   esimesed   uudised   uuest   tapvast   viirusest,   Postimehes   18. jaanuaril: „SARSilaadne uus tappev viirus levib Hiinast teistesse riikidesse“ [9] ja Äripäevas 19. jaanuaril: „Hiina uus viirushaigus ähvardab levida“ [10].  Esimesed uudised on väga üldsõnalised ja sisaldavad palju tinglikus kõneviisis väiteid, kuna täpset infot on vähe saadaval. Iga päevaga aga suureneb info hulk. Näiteks CNN uudiste ajaloos   on   hetkel   juba   ligi   600   uudist koronaviiruse teemal.   Esimene   uudis CNN uudisteportaalis on juba 6. jaanuaril: “A mysterious virus is making China (and the rest of   Asia)   nervous.   It's   not   SARS,   so   what   is   it?“ (Salapärane   viirus   muudab   Hiinat   (ja ülejäänud Aasiat) murelikuks) [11]. Seega võttis selle väga olulise info saabumine Eestisse vähemalt kaks päeva aega.  Huvitav   on   Hiina   meediaväljaannete   reageerimine   viirusepuhangule.   „Valitsuse   esialgne reaktsioon epideemiale võimaldas viirusel kiiresti kanda kinnitada, sest kõige kriitilisemal hetkel   otsustasid   ametnikud   selle   asemel,   et   kriisile   vastu   astuda,   seda   salajas   hoida, vältimaks avalikku ärevust ja poliitilist piinlikkust. Võimud vaigistasid neil nädalatel arstid ja teised   meditsiinitöötajad   punaste   lippude   tõstmise   eest.   Ohu   tõsidust   pisendati   ning   11 miljonit   Wuhani   elanikku   jäeti   teadmatusse,   et   nad   peaksid   end   kaitsma.”   [12].   Soomes


Katriin Saar 11.d 14.02.2020 avaldati   sarnase   sisuga   artikkel:   „Kiinan   viranomaiset   yrittivät   hiljentää   koronaviruksesta varoittaneen lääkärin – sitten mies sai itse tartunnan“ (Hiina võimud üritasid koronaviiruse eest  hoiatanud   arsti  vaigistada   - siis  mees  ise  nakatus)  [13]. Seal  räägiti,  kuidas  arsti  ja teadlast, kes juba detsembris hoiatas valitsust viiruse tõsidusest ei kuulatud ja nüüdseks on ta kahjuks juba ise surnud. Ehk valitsus proovis hoida infot kinni ja sellega soodustas viiruse levikut.  Nüüdseks   on   koronaviirusest   saanud   ülemaailmne   probleem,   mis   mõjutab   väga   paljude riikide majandust ja rahandust. Nakatunuid on leitud juba ka Euroopas, Aasias ja Ameerika mandril   [14].  Tugevalt  on  mõjutanud  see  viirus   turismi   ja  lendamist.   Esimesed   viirusele reageerijad olidki lennufirmad, mis lõpetasid lendamise Hiina. Paljud riigid keelasid oma lennufirmadel sinna lennata ja Hiina kodanikel oma riiki siseneda [15]. Lisaks hakkas tulema uudiseid   kruiisilaevadest,   kus  kahtlustati   haiguspuhanguid   ja   seetõttu   kehtestati   karantiin, ning reisijaid ei lubatud maale [16].  Majandusanalüütikud   ennustavad   Hiina   majanduse   jahenemist   ja   majanduskasvu aeglustumist [17]. Maailma börsidel on mõjutatud eelkõige firmad, kelle tooteid toodetakse Hiinas, nagu näiteks iPhone telefonid. Isegi Eestis on mõjutusi kaasa toonud, sest Eesti Post teatas, et nad tunnetavad Hiinast saabuvate pakkide koguse tunduvat vähenemist [18]. Eesti tarbijatele tõi rõõmu uudis, et kooronaviirus on alandanud nafta tarbimist Hiinas ja seetõttu on tekkinud suured naftavarud, mis viivad alla kütuste hinnad [19]. Sama teema tekitab aga murelikkust riikides, mille sissetulek sõltub nafta hinnast maailmaturul.   Teiselt poolt on Hiina proovinud edastada uudiseid sellest, kuidas 10 päevaga ehitati Wuhani linna   haigla   2000   patsiendile.   Ilmus   uudis:   „Hiina   ehitab   uue   viirusega   nakatunutele   10 päevaga haigla“. Seal seisab lause: “Riigitelevisioon CCTV näitas kümneid ekskavaatoreid ja veokeid ehitusplatsil töötamas.” [20]. Seda uudist võiks ka käsitleda, kui Hiina PR artiklit ja katset parandada riigi mainet pärast seda, kui Hiina varjas epideemia tõsidust ja põhjustas ülemaailmse katastroofi ning pandeemia. Õnneks on maailma ajakirjandus teinud ära suure töö   info   levitamisel   ja   elanike   teavitamisel.   Nüüdseks   arvatakse,   et   ilma   info   ja   teabe levimiseta oleks haigestunud umbes 60 % kogu maailma inimestest [21]. Eesti ajakirjandus on proovinud anda võimalikult palju infot, et kaitsta inimesi tundmatu viiruse  ja nakatumise  eest, käitudes  nagu valvekoer  ühiskonnale. Siit  võib järeldada,  kui tähtis on ikkagi ajakirjandus meie maailmas. Kui ajakirjanikud poleks oma tööd teinud ja edastanud informatsiooni rahvale, kes seda vajab, võinuks tagajärjed väga kohutavad olla.


Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Metafoor „ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer“ on igati õigustatud ja ilma „valvekoera“ olemasoluta oleks olukord maailmas hoopis teistsugune. 


Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Kasutatud materjalid  1. Kasenõmm, K. (2014). „Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest  üleküllastunud ühiskonnas“. Tartu. URL:  http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42354/kasen6mm_kaidi_ma_transkriptsioo nideta.pdf  2. Dugger, A. Airth, M. „What is Journalism? - Definition, Roles & Issues“. Study.com.  URL: https://study.com/academy/lesson/what-is-journalism-definition-roles- issues.html  3. Makoid, B. (2013). „Meedia“. Tartu KHK. URL:  https://e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meedia/meedia.html   4. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjanik  5. Makoid, B. (2013). „Ajakirjanik ja eetika“. Tartu KHK. URL: https://e-ope.khk.ee/ek/ 2013/meedia_ja_mojutamine/meedia/ajakirjanik_ja_eetika.html  6. AFP-BNS (09.01.2020). err URL: https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud- haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust  7. Lind, M. A. (11.01.2020). Delfi URL:  https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/tundmatu-viirushaigus-noudis- hiinas-esimese-ohvri?id=88623475   8. Hujanen, M., Kauppinen, I. (11.01.2020). Iltasanomat URL:  https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000006369590.html  9. Postimees (18.01.2020). URL: https://tervis.postimees.ee/6875769/sarsilaadne-uus- tappev-viirus-levib-hiinast-teistesse-riikidesse? _ga=2.138655344.277308553.1581597185-756378098.1514359261 10. Rohelaan, K. (19.01.2020). Äripäev. URL:  https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/19/hiina-uus-viirushaigus-ahvardab-levida  11. Cann, N. (07.01.2020). CNN. URL: https://edition.cnn.com/2020/01/06/health/china- pneumonia-intl-hnk/index.html 


Katriin Saar 11.d 14.02.2020 12. Lind, M. A. (02.02.2020) Delfi. URL:  https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/tappev-koroonaviirus-kujunes- epideemiaks-hiina-katse-tottu-toimunu-kinni-matsida?id=88821177 14. Kauppinen, I. (04.02.2020). ltasanomat. URL: https://www.is.fi/ulkomaat/art- 2000006395779.html  15. Mandri, J. (01.02.2020). Delfi. URL: https://forte.delfi.ee/news/varia/uuenev-kaart-ja- graafik-ametlike-koroonaviirusesse-nakatunute-ja-surnute-hulk-kasvas-huppeliselt? id=88770709  16. Kressa, K. (03.02.2020). Päevaleht. URL: https://epl.delfi.ee/valismaa/hiina- viirusepaanika-sulgeb-piire-ja-ahvardab-maailma-majandust?id=88822707  17. Laugen, L. (05.02.2020). Delfi. URL:  https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/video-jaapanis-karantiinis-oleval- ristluslaeval-on-koroonaviirus-avastatud-kumnel-reisijal?id=88851019  18. Pham, S. (24.01.2020). CNN. URL:  https://edition.cnn.com/2020/01/23/economy/wuhan-coronavirus-china-economy/ index.html  19. Pärg, H. (06.02.2020). Õhtuleht. URL: https://www.ohtuleht.ee/991487/omniva- koroonaviiruse-tottu-ei-tule-hiinast-uhtegi-pakki  20. Koovit, K. (06.02.2020). Delfi. URL: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/wuhani- viiruse-tekitatud-kaos-vahendab-hiina-naftanoudlust-veerandi-vorra?id=88867255  21. AFP7BNS. (24.01.2020). Postimees. URL:  https://maailm.postimees.ee/6880996/hiina-ehitab-uue-viirusega-nakatunutele-10- paevaga-haigla?_ga=2.105036480.277308553.1581597185-756378098.1514359261  22. Huuetamm, A. (10.02.2020). Õhtuleht. URL: https://www.ohtuleht.ee/991739/uus- koroonaviirus-juba-1018-surnut-ekspert-nakatuda-voib-60-protsenti-maailma- elanikkonnast