Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Üldise keemia kordaisküsimuste vastused (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks gaas paisumisel jahtub kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia?
  • Miks sulamisprotsessis H U kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad?
  • Milline on H märk järgmistes protsessides?
  • Kuidas iseloomustab aine tekke-entalpia väärtus selle aine püsivust?
  • Milleks kulub keemise vältel neelduv energia?
  • Kumma süsteemi entroopia on suurem samade ainekoguste korral?
  • Milline on S märk järgmistes protsessides?
  • Mille G 0 Millistel tingimustel?
  • Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel?
  • Millistel juhtudel võib reaktsiooni järk erineda reaktsiooni molekulaarsusest?
  • Milline on järgmiste reaktsioonide molekulaarsus?
  • Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele?
  • Kui tõsta rõhku 4 korda mitu korda kasvab või kahaneb?
  • Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni?
  • Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant?
  • Kuidas on võimalik nihutada järgmiste reaktsioonide tasakaalu saaduste suunas?
  • Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab?
  • Kummas on hapniku lahustuvus suurem vees või etanoolis?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a tahkete ainete b gaaside lahustuvust vedelikes?
  • Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed?
  • Millistel tingimustel vedelik keeb?
  • Millistel tingimustel vedelik külmub?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuste keemis- ja külmumistemperatuuri?
  • Milline järgmistest lahustest külmub kõige madalamal milline kõige kõrgemal temperatuuril?
  • Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed?
  • Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos?
  • Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku?
  • Mida väljendab isotooniline tegur i?
  • Millest sõltub i väärtus?
  • Millistel juhtudel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb?
  • Miks H2S dissotsieerub lahuses peamiselt I astmes?
  • Kuidas lahus "puhverdab"?
  • Milline reaktsioon kulgeb kui ammooniumpuhvrile lisada a HCl lahust b NaOH lahust?
  • Kuidas muutub kasvab või kahaneb seejuures lahuse pH?
  • Kuidas muutub järgmistel juhtudel lahuse pH kasvab või kahaneb?
  • Millist tüüpi soolad hüdrolüüsuvad?
  • Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi?
  • Kuidas ja miks sõltub hüdrolüüsi tugevus hüdrolüüsuva iooni laengust ja raadiusest?
  • Keskkond happeline neutraalne või aluseline?
  • Millistel juhtudel Na2CO3 hüdrolüüsimäär lahuses kasvab?
  • Millistel juhtudel BaSO4 lahustuvus väheneb millistel suureneb?
Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #1 Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #2 Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #3 Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #4 Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #5 Üldise keemia kordaisküsimuste vastused #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karo002 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = järjekorranumber, see on 11 · Elektronide

Üldkeemia
thumbnail
6
doc

Eksami küsimused ja vastused

Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E=mc2 E ­ energia mmass cvalguse kiirus vaakumis Mida suurem on antud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum. Põlemissoojus ­ ühe mooli aine täielikul põlemis vabanev soojushulk Sidemeentalpia e. Sidemeenergia keemiliselt seotud aatomite eraldamiseks (sideme lõhkumiseks) kuluv energiahulk Termodünaamika ­ füüsika haru, mis käsitleb soojus nähtusi ja nende seost aine füüsikaliskeemiliste omadustega I printsiip ­ energiajäävuse seadus II printsiip ­ soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale Väljendab protsesside suundi, tasakaaluolekuid Võimaldab määrata ainete reaktsioonivõimelisust ja reakts tulemust III printsiip määrab süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti läheduses

Üldkeemia
thumbnail
80
pdf

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

asenditega. Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda. Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline

Keemia
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · T 25. Entroopia ­ süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv ­ S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine ­ S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine ­ S = q/T ; So = So(produktid) ­ So(lähteained) 26. Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus ­ Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis ­ kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid ­ iseeneslikult kulgevad protsessid.

Keemia alused ii
thumbnail
32
doc

Biokeemia kordamisksimuste vastused

Energia on vajalik erinevate protsesside toimumiseks kehas 2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab ja seega entroopia suureneb. 4

Biokeemia
thumbnail
17
docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron) M

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

agregaatolekut tasakaalus ja seda nim. VEE KOLMIKPUNKTIKS. Kõverate vahelised pinnad vastavad ainult ühe agregaatoleku tingimustele. 5. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasusi keemilise reaktsiooni võrrand väljendab reaktsiooni üldtulemusi. Tegelikult on reaktsioon keerukam 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. Olekuparameetrid ja olekufunktsioon. Homogeensed ja heterogeensed süsteemid Keemiliste reaktsioonide seaduspärasusi võimaldab avaldada keemiline termodünaamika, mis uurib erienergia vormide üleminekuid keemilistes protsessides, selle juures iseloomustatakse süsteemi olekuparameetrite ja olekufunktsioonidega. Olekuparameetriteks võetakse määreldavad suurused: temp (T), rõhk (P), ruumala(V) ja moolide arv (n)

Keemia
thumbnail
40
docx

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

süsteemi entroopia väiksem. Asetades veekihi ettevaatlikult värvilahusele suurendame lahuse ruumala kuid algolekus on värvimolekulid ikkagi ligikaudu oma algses ruumalas (enne vee lisamist). Mingi hulga värvimolekulide paigutamisel suuremasse ruumalasse on alati rohkem erinevaid võimalusi kui nende paigutamisel väiksemasse ruumalasse. Seega jagunevad värvimolekulid isevooluliselt ühtlaselt üle kogu lahuse entroopia kasvu suunas. 8. Termodünaamika teine seadus väidab ­ isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust. Kuidas on võimalik elu eksisteerimine ilma eeltooduga vastuollu minemist? Vastus: Universum tervikuna on isoleeritud süsteem. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab (termodünaamika teine seadus). Seega peab organismide elutegevusest tuleneva lokaalse entroopia kahanemisega kaasnema suurem entroopia kasv ümbritsevas keskkonnas ja võib öelda, et elu

Biokeemia



Lisainfo

Üldine keemia. Näidisküsimused.

Kommentaarid (4)

TheBlackPearl profiilipilt
TheBlackPearl: Sain ka abi!

19:45 08-12-2012
DeilyS profiilipilt
DeilyS: Tänud!! oli abi
20:50 01-12-2011
unicus profiilipilt
unicus: Hea, oli kasu!
14:42 16-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun