Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna
energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas
olmest (purunenud termomeetrid ja päevavalguslambid) ning krematooriumidest. Teine osa õhus sisalduvast elavhõbedast on seotud tahkete osakestega. Õhus on ka lenduvaid orgaanilisi elavhõbedaühendeid nagu dimetüülelavhõbe, ja 9 monometüülelavhõbeda soolasid. Raskmetallide saastet saab jälgida indikaatororganismide abil. Kui veekeskkonna saastet jälgitakse kalade ja limuste kaudu, siis õhusaastet on võimalik jälgida samblike kaudu. 4.3.Elavhõbeda kokkukorjamine, neutraliseerimine. Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, lillaveega immutatud vatitupse või tolmuimejat. Elavhõbedaga saastunud rõivaid, vaipu mööblit tuleb õues tuulutada vähemalt 24 tundi! Elavhõbe ei reageeri veega (ka kuuma veega mitte). Kui kraadiklaas puruneb kuuma veega tassis, siis lasta veel jahtuda ja valada elavhõbe tassist
saaks loota. Malta põhjavee tase väheneb kiiresti ning väheneb ka veekvaliteet, mida mõjutab saaste. Ainsaks veesooneks maa all on Ta`gandja, mis on 97meetri pikkune. Probleemiks on kuivad suved, kus vee tarbimine on kõige suurem ning talvised perdioodid, millal tihti sajab väga tugevat paduvihma, mis valgub suures osas DetD, mitte ei imbu pinnasesse, ning veevarud sõltuvad vaid maaalustest värske vee reservidest. Üle poole puhtast veest saadakse magestamise kaudu, mis aga suurendab õhusaastet. Malta peab leidma võimaluse, kuidas vihmavett paremini koguda. Vett kulub väga palju erinevate töötsute jaoks ja põllumajanduses, lisaks vajavad vett ka miljonid turistid aastas. Vee vähesuse tõttu on Maltas vee hind üks kõrgemaid maailmas. Põllumajandus 9 Põldu haritakse Maltas väikestel aladel, tavaliselt kaljude vahel olevatel mullastel pindadel . Põllud on rajatud enamasti suurte astangutena. Haritavat maad on Maltas 11000hektarit.
toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 3. Päikesepaneelidega on aastaks 2050 kaetud 45 km2 (ehk 4500 ha, ehk 45 000 000 m2). 4. Maa-ala katvustegur on 50...60% 5 2. Päikeseenergia mõju keskkonnale Päikeseenergia on üldiselt väga hea keskkonnale. Selle tootmisega ei teki õhusaastet ja see ei soodusta globaalse soojenemise arengut. Küll aga on mõningaid aspekte päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest, mis vähesel määral siiski keskkonda mõjutab. On olemas kaks suuremat tehnoloogia kategooriat päikeseenergia tootmisel, mida arvesse võtta keskkonna mõjul: fotogalvaanilised elemendid (päikeseelemendid) ja suured päikese soojuselektrijaamad. 2.2. Maa kasutus Suurte päikesepaneelide paigaldamine võtab ruumi. Päikesepaneele paigaldatakse suurtele aladele
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Atmosfääris fosforit pole. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustutvateks fosforväetisteks. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid (sõjagaasid) eriti toksilised. ► Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO 2 ja SO42- ioonina.Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2So4, proteiinides sisalduv S. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: • Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). • Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). • Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks.
aastas. Kuid see on siiski vägagi murettekitav trend ja on seetõttu intesiivse teadusliku uurimise objekt tänapäeval.13 10 http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/facts/hole.html 11 https://www.uow.edu.au/~sharonb/HoleStory/intro/intro3.html 12 http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/osoon.pdf 13 Maa atmosfääri koostise inimtekkelise muutumise takistamiseks on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kõigepealt asuti pidurdama omamaist ja piiriülest õhusaastet. Seda põhjustasid peamiselt tööstuslikult arenenud riigid, kus ka piirangutega alustati. Aga riigid, kellel varem arenguvõimalusi polnud, tahavad ka edasi liikuda, ning tänaseks ongi õhu saastamine koos tööstusega kolinud sinna, kus varem oli õhk üsna puhas, aga rahvas vaene. Viimastel kümnenditel on peaaegu kõiki olemasolevaid riike puudutavate kokkulepete suurteks eesmärkideks olnud stratosfääris paikneva osoonikihi säilitamine ja kasvuhoonegaaside
Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmenauriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitates õhusaastet SO2 ja veesaastet SO4-2 ioonina. Tähtsamad ühendid on: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid nt FeS2, jt Happevihma põhjustavad H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel
Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. - Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks
Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 4. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel on oluline komponent mitmetes aminohapetes (tsüsteiin, metioniin) Väävel esineb maakoores ehtsalt või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42--ioonina. Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S. Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S-ühendid on nt insektitsiidid. 5
põllumajanduse (eriti väetiste ülekasutamise) jäägid, ei saa tavalise puhastusega reoveest eemaldada. Vesi muutub liiga toitainete rikkaks, kui need taimi toitvad ühendid satuvad jõkke või järve. See omakorda paneb vetikad nii kõvasti vohama, et need surevad valguse- ja toitainepuudusesse. Surnud vetikaid lagundavate bakterite tegevus vähendab veekogu hapnikutaset ning põhjustab probleemi tervele veekogu ökosüsteemile. [14, lk 204-205] Igasugune tööstuslik tegevus põhjustab õhusaastet. Kuigi maailma mastaabis on suurem osa õhusaastest looduslikku päritolu (kasvõigi vulkaanipurskest eraldub atmosfääri 2 korda rohkem saastet kui inimese poolt), pole see nii ohtlik, kui tööstuslik saaste. Mida intensiivsem on tööstus, seda rohkem tekib ka õhusaastet. [16, lk 84] Kuigi tekstiilitööstus, eelkõige 10 kiirmoega seotu, ei ole üks suurimaid õhusaaste allikaid, on ka sellel oma osa. Õhusaastega
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, mi...
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olev...
-Hooldus on kallim Osoon. Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele. 2.2.10 Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 2.2.11 LED-printer
naftatööstuse saasteainete(süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades(Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõsuta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu
Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud. 40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal
Seda kinnitab taas värske uuring, mis viidi läbi Los Angeleses maanteede ääres resideerivate kodanike tervist jälgides. Väidetavalt on see esimene otsene tõestus, et südame veresoonkonna paksenemise ja sõidukite heitgaaside vahel on otsene seos.Vastav teaduslik uurimus publitseeriti sel nädalal ajakirjas PloS ONE, kirjutab Los Angeles Times. Kolme aasta jooksul monitooriti 1483 inimese arterite seinte paksust ning kohalikku õhusaastet. Selgus, et viimase tõttu paksenevad arterid neil inimesil tavalisest kahekordse kiirusega.Arteroskleroos on Lääne ühiskonnas pea poolte haigussurmade põhjuseks. Ning kuigi senigi oli ju selge, et sisepõlemismootorite heitgaasid pole sisse hingamiseks, polnud teadlastel nii selget sidet õnnestunud siiamaani välja joonistada.Uurimus ei soovita rajada elamuid või ühiskondlikke asutusi maanteedele lähemale kui 300 meetrit. Aga mis saab bensiinijaamades töötavatest inimestest
tulenevad tegevusriskid ja -kulud. Konsultatsiooniteenust pakkuval äriühingul suure tõenäosusega ei ole vaja arvestada, samas kaubandusega tegeleval ettevõttel on vaja kindlasti arvestada pakendite käitlemisest tuleneva kuluga. Kui sellises kaupluses tegutseb ka toitlustus (baar, kohvik) osutuvad vajalikuks investeeringud reovete puhastusseadmetesse. Sõltuvalt tööstusliku tootmise liigist võib olla vajalik hinnata õhusaastet, mürataset, vibratsiooni, kemikaalide mõju, elektromagnetilisi mõjureid jm. Juba tegutsevas ettevõttes on teatud perioodi järel mõistlik läbi viia keskkonnaaudit. Auditit võib lugeda üheks KMH võimalikuks järelprotseduuriks, mille kaudu saab anda hinnangu varasemate prognooside paikapidavuse, seega ka KMH kvaliteedi kohta. Kuna keskkonnaanalüüs on spetsiifiline valdkond, siis on alustaval ettevõttel soovitav see teenus sisse osta
jm; 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. §5. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö: 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad
Ühistranspordi kasutamine kaotab kiirustamise ja autoga möödasõitmise vajaduse. On ka teisi olulisi negatiivseid tegureid ja võib eeldada, et suurürituste ajal on purjus sõidukijuhtide arv tavalisest suurem. Kui eeldada, et poolte surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks on kiirustamine, võib keskmiselt peaaegu pooled rasked liiklusõnnetused igal aastal ära hoida. Õhu saastamine Autoliikluse asendamine ühistranspordiga aitab oluliselt vähendada kütuse põlemisest tekkivat õhusaastet. Kuigi Eesti sõidukid on üsna vanad, eeldatakse, et keskmine õhusaaste hakkab vastama EURO1 standardile. See on küllaltki konservatiivne hinnang ning peatselt võib olukord paraneda. Lämmastikoksiidi, süsinikmonooksiidi ja tahkete osakeste päästud vähenevad. *Saaste vähendamise väärtust ei ole määratud, kuna Eestis ei ole õhu kõrvalmõjude ühikukulusid veel kindlaks määratud. Ülemaailmne soojenemine Murettekitav on süsinikdioksiidist põhjustatud ülemaailmne soojenemine
Parimaid tulemusi on seni saadud hügroskoopsete aineosakeste puistamisega õhku. Viimased neelavad veeauru, mistõttu õhu relatiivne niiskus väheneb. See omakorda kutsub esile piisakeste auramise ning udu hajumise. Õhu soojendamine udupiisakeste aurustamiseks pole küllalt tõhus ja on liiga kulukas. Teatavaid tulemusi on saadud ultrahelisireeniga. Ultrahelilainete mõjul udupiisakesed liituvad suuremateks tilkadeks ning sadestuvad maha. 1.6. Sudu Sudu on teatud tüüpi õhusaastet näitav mõiste, mis koondab endasse kaks sõna "suits" ja "udu". Eeskuju mõiste leiutamiseks saadi inglisekeelsest terminist "smog", mis ühendab sõnu "smoke" (suits) ning "fog" (udu). Termini mõtles välja Harold Antoine des Voeux Suurbritannias 1905. aastal. Sellega tähistas ta kivisöe põlemisel atmosfääri paiskuvate väävliühendite poolt tekitatud tumedat ning mürgist suurlinnade kohal hõljuvat pilve, mis tappis tuhandeid inimesi kogu riigis.
saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad NOx-d ja lenduvad orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu.
andis 1 punkti. Happeliste oksiidide lahustumine õhus olevates veepiiskades andis 1 punkti. Sagedasemad eksimused: mürgised/kahjulikud ained tõusevad/auruvad õhku ja sajavad koos vihmaga alla. Ei tunta happesademete teket. 23.3. (osaülesanne 75) Miks esineb happesademeid just kaardile märgitud kohtades? Need on kõige tööstuslikumad piirkonnad, kus tekib kõige enam õhusaastet, sh paiskub atmosfääri hulgaliselt happelisi oksiide. Vastus annab ühe punkti, kui on näidatud seos tööstuse/fossiilsete kütuste kasutamise ja happeliste oksiidide õhku paiskumise vahel. 23.4. (osaülesanne 76) Selgitage näite abil happesademete mõju elusloodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Kahjustuvad okaspuude okkad, võra jääb hõredamaks, puud kuivavad jms. 2) Mullad hapestuvad ja toitained uhutakse sügavamale, taimede kasvutingimused halvenevad
hinnangud olid ühtviisi pigem positiivsed. Kuigi siin hindasid tallinlased oma kodupaika mõnevõrra positiivsemalt (38% andis hinnangu hea või väga hea) võrreldes teistega (sama hinnangu andis 33% linna lähiümbruse elanikest). Analüüsides hinnanguid erinevatele keskkonnaaspektidele Tallinnas, saab välja tuua erinevuse kahe aspekti osas – õhu saastatus ning vibratsioon. Nagu eeldada võib, hindavad väljaspool Tallinnat elavad vastajad linna õhusaastet kõrgemaks (mitte- tallinlastest 65% ning tallinlastest 57% arvab, et õhusaastet on linnas palju). Sama tendents ilmneb ka vibratsiooni puhul, kus 33% väljaspool Tallinnat elavat vastajat 47 leidis, et vibratsiooni on linnas palju, tallinlastest arvas sama 24% vastajatest. Müra osas küll statistiliselt olulist erinevust kahe grupi vahel ei tekkinud, kuigi Tallinna elanikest 62% leiab, et müra on palju. Sama arvab 56% linna lähiümbruse
vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm; 2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö: 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub;
tulenevad tegevusriskid ja -kulud. Konsultatsiooniteenust pakkuval äriühingul suure tõenäosusega ei ole vaja arvestada, samas kaubandusega tegeleval ettevõttel on vaja kindlasti arvestada pakendite käitlemisest tuleneva kuluga. Kui sellises kaupluses tegutseb ka toitlustus (baar, kohvik) osutuvad vajalikuks investeeringud reovete puhastusseadmetesse. Sõltuvalt tööstusliku tootmise liigist võib olla vajalik hinnata õhusaastet, mürataset, vibratsiooni, kemikaalide mõju, elektromagnetilisi mõjureid jm. Juba tegutsevas ettevõttes on teatud perioodi järel mõistlik läbi viia keskkonnaaudit. Auditit võib lugeda üheks KMH võimalikuks järelprotseduuriks, mille kaudu saab anda hinnangu varasemate prognooside paikapidavuse, seega ka KMH kvaliteedi kohta. Kuna keskkonnaanalüüs on spetsiifiline valdkond, siis on alustaval ettevõttel soovitav see teenus sisse osta
lõunaküljed jt paigad, kuhu ei lange hoonete vari. Enamasti kasvavad männid lehtpuudest kõrgemal (Laas, 2004). Mägimänd on üldiselt hea külma-, tuule- ja haigusekindlusega (Laas, 2004). Linnades kasvavatele puudele võib halvasti mõjuda pigem keskkonnasaaste. Üldiselt on igihaljad okaspuud saasteainete suhtes vastuvõtlikumad kui lehtpuud. Lehtede langemisel vabanevad puud neisse akumuleerunud toksilistest ainetest. Siiski, võrreldes teiste okaspuudega, talub mägimänd õhusaastet pigem hästi. Küll aga on tänavate ääres kasvav mägimänd tundlik soola suhtes (Sarapuu, 2000). Mägimänd on päikesele ja tuultele avatud kohtades väga hea kaitse- ja dekoratiivliik. Küll aga ei tohiks samal kasvukohal olla teistest liikidest konkurente (Laas, 2004). Mägimänd sobib nii üksikpõõsaks kui suureks massiiviks. Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte
Kuna aga inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, siis sellest tulenevalt peab iga ühiskond lahendama 3 majanduse põhiküsimust: · Mida toota? Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? · Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? · Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne.
Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi (Hiie 2008). Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud (Sarapuu 2000). 29.2. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast (Hiie 2008), kuid kasvab ka kehval mullal (Sarapuu 2000). Talub varju ja õhusaastet. Istutatakse iga 30...40 cm tagant (Calmia Istikuäri OÜ). Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses (Lumimari 2011). Samuti talub hästi kärpimist ja ümberistutamist (Sarapuu 2000). 29.3. Hooldus Harilik lumimari lõigatakse suvel kohe peale õitsemist, sest tema õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega (Kevadine... 2011).
Sügisel valmivad valged kerajad marjataolised kaheseemnelised viljad, mis püsivad kaua põõsal isegi pärast lehtede langemist. Viljad on veidi mürgised. Karmimatel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid taastub hästi. Lumimari on oma väikeste lehtede, peenikeste okste ja tiheduse tõttu hea hekipõõsas korrapäraseks hekiks, kuid tema puuduseks on järjest eemaldamist nõudvad juurevõsud. Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka kehval mullal. Talub varju ja õhusaastet. Istutatakse iga 30...40 cm tagant. Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses. Samuti talub hästi kärpimist ja 63 ümberistutamist. Hooldus Harilik lumimari lõigatakse suvel kohe peale õitsemist, sest tema õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega.
põhiküsimust: Ø Mida toota? Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? Ø Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa
heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti. Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kileja lennutiivaga varustatud semnega. Õitseb mai-juuni, vili valmib september-oktoober. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, milline Eestisse introdutseeritud. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra]
Syringa vulgaris - Harilik sirel on 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Eestis kultuuris väga sage. Sorte on aretatud ca 1000. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, mis Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. · Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm laiad. Varisevad tihti rohelistena · Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse, arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged, lõhnavad tugevasti.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
konservatiivsel viisil. Näiteks on Eestis elektri tootmiseks vajaminev primaarenergiakulu tegelikkuses suurem kui 1,5 korda. Puit on taastuv energiaallikas ja puidu põletamisel tekkiva süsihappegaasi neelab kasvav mets taas endasse, samas kui fossiilkütuste puhul seda ei toimu. Seetõttu on taastuvate energiaallikate kaalumistegur väiksem kui üks. Puidu põletamine ebaefektiivsetes ahjudes ja kateldes võib põhjustada õhusaastet tuha, tahma ja lenduvate peenosakeste tõttu. Oma keskkonnasõbralikkuse ja hinna tõttu on puit püsivalt kasutatavate maaelamute soojusenergia tagamisel siiski üks arvestatavamaid energiaallikaid. Puidu kasutamisel on väiksemad võimalused perioodiliselt kasutatavate elamute juures. Kui elamus ei ole püsielanikke, on küttekoldes põlev tuli üksikus elamus seotud alati teatud tuleohutusriskidega. Tulekahju süttimisel info tulekahjust ei levi kiiresti ja elamu põleb tõenäoliselt maha.
asja kasutamine langeb ära, kuid samas on teisi asju, mida tuleb kasutada rohkem või tihemini, mis tegelikkuses pole samuti ohutu/kasulik keskkonnale. Alternatiivtehnoloogiatel põhinevad bussid nt. etanoolbussid, gaasibussid, biodiiselbussid ja diisel-elekter-bussid (hübriid), mis kasutavad biokütuseid, mis aitavad vähendada kütusekulu, energiatarvet ja seega ka õhusaastet. Kuid hübriidbusside puhul puhul on vaja akut vahetada iga 4-8 aasta tagant sõltuvalt aku tüübist. Etanooli ja biodiiselbusside hoolduskulud on ligi 65-100% suuremad tavapärasest. Hübriidbussi soetamine on kõige kulukam, kuid üldjoontes kõige kasulikum, sest tema kütusekulu tuleks kõige soodsam, samuti hoolduskulud (ligi 30% kõrgemad kui diiselbussil) arvestades alternatiivse tehnoloogiaga. Kokkuvõttes on hübriidbussi
saasteainete koosmõju. Saastumust suurendavad ka mittetoksilised, kuid ebameeldivalt lõhnavad ained. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks Endla Reintam, 2008/2009 64 otstarbeks kõlbmatuks. Vett reostavad nt. olme- ja tootmisreovesi, õhusaastet sisaldav sademevesi, naftasaadused, taimekaitsevahendid ja väetised. Eristatakse koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, ja suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Reostus põhjustab veeasukate elutingimuste halvenemist, sest O2 hulk väheneb. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
