Vaiguta, hele-pruun, Seemned varisevad juba rohelised, tömbi tipuga, veidi külma, üleujutust, ümara tipuga augusti lõpul ja septmebris kõverdunud võrse tipu poole varju, õhusaastet Neljakandilised, Õitseb mais, juunis, seemned sinakashõbedased (kaetud Valgust, Vaiguta, suur, valmivad septembri lõpul,
püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja- Ameerikas.Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania. Genfi konventsiooni osapoolte kohustused: inimese kaitsmine õhusaate eest,õhusaaste vähendamine,muutuste pidev jälgimine,informatsiooni vahetamine osapoolte vahel,koostöö,strateegiate väljatöötamine
Second level murenemine Third level Veekogudes muutub Fourth level Fifth level vesi happeliseks Mullad muutuvad happelisemaks Tervisehäired Võimalikud lahendused Energia kokkuhoid, sest enamik elektrist ja muudest energiatest saadakse fossiilsetest kütustest, mis eraldavad põlemisel õhusaastet Alternatiivne liiklemisviis auto asemel Õhukonditsioneeri mõõdukas kasutamine, sest see suurendab kütusekulu ja süsihappegaasi eraldumist umbes 5% võrra Aias prügi mittepõletamine ja võimalikult harv lõkke tegemine, sest lahtisest tulest pärit suits saastab õhku Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õhusaastus http://www.nip.ee/page/346/12/213 http://uudised.err.ee/failid/238970_01.jpg 11. klassi geograafia materjal
_______________________________________________________________________ Euroopas on mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks seoses jäätmekäitlusega. Jätkuvalt kasvav jäätmelasu on üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liidus. Teiseks välisõhu saaste: 1990-ndatel aastatel paisati ainuüksi tööstusettevõtete poolt õhku enam kui 10 miljonit tonni väävel- ja ligi 3 miljonit tonni lämmastikoksiide. Loomulikult põhjustavad õhusaastet ka mootorsõidukite emissioonid. Veepoliitikas puudus kulude arvestamise kohustus, seega inimestel puudus motivatsioon vett säästvalt kasutada ja sellest tulenevalt jäi tagaplaanile ka veekogude kvaliteedi hoidmine ja parandamine. Samuti suurõnnetustest tulenevad merereostused ja nagu alguses juba mainisin, siis ka reoainete juhtimine veekogudesse. Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55
Taaskasutus Mis on taaskasutus? ● Taaskasutus on toomisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. ● Taaskasutus vähendab energia- ja veekasutust ning õhusaastet. ● Tänu ümbertöötlemisele väheneb jäätmete kogus. Mida ümbertöödeldakse? ● Materjale, mida annab kokku koguda, ümbertöödelda ning taas ringlusesse saata. Metalli taaskasutus ● Taaskasutus vähendab 60-95% energiat. ● Väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine. ● Ümbertöötlemisel metall sulatatakse ning eksporditakse, saadud massist toodetakse uusi mitmesuguseid metallesemeid.
seda saaks töödelda. Seda tuleks eriti rakendada väiksematel või kinnisematel veekogudel nagu seda on tegelt ka Läänemeri. Õhusaastuse põhiline tegur on heitgaasid, mida paiskavad õhku tehased ja masinad, mis töötavad naftaproduktide peal. Naftaga on tegelt suur probleem, sest lisaks sellele, et me tarbime seda meeletutes kogustes ( umbes 31 mlrd barrelit aastas), saastab see vett ja kaudselt ka õhku. Naftast tekkivad õhusaastet saaks vähendada, kui seda vähem tarbida ehk asendada seda millegi peaagu samaväärsega, milleks võiks olla vesinik. Praegugi on juba olemas mõni üksik vesiniku peal sõitev auto ja see ei jää väga alla bensiinile ja see ei tekita heitgaase, seega see oleks üks parimaid variante tulevikus. Õhusaastet annaks vähendada ka sellega, kui paigutada filtreid tehaste jms korstendele, mida tegelt juba praegu ka tehakse, aga seal on veel kindlasti arenguruumi. Pinnase
HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. kanada 3. brasiilia 4. USA 5. venemaa 6. norra. EELISED: Taastuv energia Keskkonnasõbralik õhusaastet ei teki Jooksvad kulud on väikesed seega elektri omahind on väike PUUDUSED: Ehitamine on väga kallis Saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TAHA TEKKIVA VEEHOIDLA TÕTTU: Hävitab paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad Muutub kohalik ökosüsteem Muutub kohalik kliima (suurem aurumine) Piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme
Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites. SO2 - vääveldioksiid on õhusaastet põhjustav mürgine gaas. See tekib väävliühendite põlemisel. Tekivad väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Oksiididena esinevad a mitmed maagid, näiteks Fe 2O3. Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist.
energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade õhusaastet ja mürataset. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Prügimajandus Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Aina rohkem kasutatakse materjale, mille looduslik
GLOBE • ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm • Kooliõpilased 112 riigist (Eestis 79 kooli) • Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe ...
Suureõieline kellukas Elisabeth Kangro 7a Tallinna Reaakool 2015 Nimetused (Campanula persicifolia) kurekatel, konnakübarad, kurekellad, käokatla', tondikübar Levik ja kasvukohad Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias. Eestis kõikjal sage. Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pi...
Happevihmad Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine kahjulike gaasidega. Maapõuest kaevandatud kütuste, puidu põletamisega paiskub atmosfääri palju erinevaid kahjulikke süsihappegaase. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapeale, kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on
Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav
Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused,tammid). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia. Hüdroenergia eelised on: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väiksed ja seega elektri omahind väike. Puudused: ehitamine väga kallis, saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad, muutub kohalik ökosüsteem, muutub kohalik kliime (suurem aurumine), piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme
kui ka inimesele endale. Kõik energia tootmise viisid avaldavad keskkonnale mõju kuid kõige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse fossiilkütuseid. Energiatootmine avaldab mõju ka veereziimile ja mikrokliimale ning seda kaevandamiste ja ehituste näol. Oluliselt avaldavad keskkonnale mõju ka tööstuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad keemia-, metalli- jms tööstusettevõtted, on palju õhusaastet. Transport Tänapäeval on transport iga inimese jaoks väga oluline. Küll aga mõjutab transport nii loodust kui ka inimese tervist. Transpordist eralduv süsihappegaas (CO2) on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk õhusaasteaineid ja neljandik kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest,
tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest. On nägemus, mis võimaldab Eesti elektritootmise üle viia kivipõletamiselt keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale, sulgeda Narva kivipõletamise elektrijaamad ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Minevikku jääks ligi 80% Eesti õhusaastet ja 95% veereostust tekitav elektritootmine ning kaoksid tuhamäed. Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni
HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8....
Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu ning m...
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parand...
lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega. Üksikisik saaks neid vältida sõites vähem masinatega, et õhusaastet vähendada. Reostades vähem loodust, et liigid säiliksid, ning kasutama rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ning muuta toitumisharjumusi, et ei tekiks ülerahvastumist ja toidupuudust. Jne jne. Inimene on tänapäeva ühiskonnas väga tähtsal kohal. Iga üksikisik saaks midagi teha, et aidata kaasa säästvale arengule, olgu selleks, siis väksem vee tarbimine, jäätmete sorteerimine või toitumisharjumuste muutmine. Kõik saaksid seda teha. Kui me tahame oma ühiskonda
asetsevad õied. Lehed on alt lühikarvased. Septembris oktoobris dekoratiivsed roosakas-oranzid viljad. Liik on külma- ja põuakindel. Erinõuded: talub pügamist Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus) Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. Noored võrsed on rohelised, hiljem värvuvad erepunaseks. Valgete viljakobaratega. Õied valged
..........................9 6. Turism.............................................................................................................................................10 7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine...........................................................................................11 Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet vähendada ja puhtana hoida. Kui Põlva vald jätkab samas vaimus, siis tulevikus on Põlva kindlasti üks rohelisemaid paiku terves Eestis. Ainuke asi mida saaks paremini teha oleks see, et kõik Põlva valla elanikud oleksid rohkem rohelise mõtlemisega ja kasutaksid võimalikult palju valla poolt välja käidud erinevaid plaane ja võimalusi, kuidas hoida nende endi kodu ümbrust puhta ja rohelisena.. 11 Kokkuvõte...............................................................................
tootmise seaded Kõik HEJ rajatised 2006. aastal avati uus rekontstrueeritud hüdroelektijaam, tõsteti võimsust 365 KWni Projekst läks Eesti Energiale maksma 15 miljonit krooni Linnamäe HEJ Linnamäe HEJ asub Harjumaal, Jägala jõel. See on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille koguvõimsus on 1,1 MW. Suurim aastane toodang 7 GWh aastas. HEJ plussid Eelised Taastuv energia. Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki. Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. HEJ miinused: Puudused Ehitamine väga kallis. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu:
See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses
paberitööstus. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Üha suurem fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate maavarade ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida. Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid
Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid. Positiivsed tegurid väljenduvad inimeste soovis paremale majanduslikule järjele saada. Enamus jooksevad linna kõrgema palga ja parema töö pärast. Paljud seepärast, et kõik seal olev on käe ja jala juures. Näiteks soodne trantspordi geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahen...
Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on: hiina, usa, india, austraalia ja lõuna-aafrika vabariik. 40% maailma elektrienergiast toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses Viimased 25 aasta jooksul kasvanud 50% Suurimad söevarud on usa, venemaa, hiina, india, austraalia, saksamaa, ukraina, kasahstan, poola, brasiilia. Peamised gaasi tootjad: venemaa, norra, usa jne... Hüdroenergia eelised ja puudused: Eelised taastuv energia Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike Puudused ehitamine väga kallis saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi suur mõju ümbritevale ökosüsteemile Tuuleenergia Suurimad tuuleenergia tootjad on saksamaa, usa, hispaania. Plussid: tasuta ja ei saasta loodust, loodussõbralikud Miinused: liiga kallis on ehitamine, linndude rändamist segab. Saksamaa hispaania india Uus õps: Masinatööstus- masinate valmistamise haru
et ka meie oleme selles osalised. Tehased toodavad asju sellepärast, et meie neid tahame: meie ostame ja tarbime neid. Me kasutame autosid ühistranspordi asemel. Me suhtume hooletult energiatarbimisse. Me naudime Euroopa Liidus kõrget elustandardit ja võtame sellist elustiili enesestmõistetavana. Siiski on vaja meeles pidada, et meie vastutame planeedi tuleviku eest! Piirates üleliigset tarbimist , saame vähendada õhusaastet . Võttes arvesse Euroopa Liidu suurust ja rahvaarvu, on tegemist ühe suurema õhusaastajaga maailmas. Euroopa Liit võtab väga tõsiselt oma kohustust piirata kahjulike ainete paiskamist atmosfääri. EL on seadnud mitmeid eesmärke saasteainete heitkoguste vähendamiseks ning selles suunas on tehtud suuri edusamme. Palju teadusuuringuid tehakse taastuvenergia vallas. Hetkel saadakse enamus meie tarbitavast energiast fossiilsetest kütustest (looduslik gaas ja nafta). Alates 1990
Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks pudelid ja toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena.
vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad vanadel puudel kergesti tüveharud, kui need kukuvad tänavale, siis võivad need segada liiklust vaher on kiire kasvuga, kena ja külmakindel puu, mida on ilupuuna kasvatatud juba sajandeid viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi kultivare (kultuurtaime sorte), mida istutatakse maantee äärde
Suurimad tootjad: - Euroopas: Venemaa (Siber), Norra, Island, Rootsi, Alpimaad - USA lääneosariigid, Kanada - Brasiilia - Hiina – siin asub maailma võimsaim HEJ Jangtse jõel - “Kolme kuru” HEJ (HEJ – hüdroelektrijaam) Tuumaenergeetika - Ehitamine väga kallis ja aeganõudev - seega jõukohane eelkõige arenenud riikidele, kus ka suur energia tarbimine - Ei saasta keskkonda - ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase - Suures koguses toodetud energia omahind on madalam fossiilsete kütuste ja taastuvate energiatega võrreldes - Toorainet kulub vähe - energiat annavad palju - Tootmisel tekkivate jäätmete kogused väikesed - Tuumajäätmete ladustamiseks ei ole veel leitud täiesti ohutut tehnoloogiat - Avariid võivad tekitada ulatuslikke ja pikaajalisi tagajärgi - keskkonna radioaktiivne saastumine 1
Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav
keskkonna seisukohalt kõige paremini. Riigisiseste meetmetena leppe täitmiseks on artiklis 4 toodud järgmised kohustused. 1. Eesti pool suurendab maagaasi kasutamist kütusena, vähendab väävlisisaldusega kütuste kasutamist, tõhustab Balti ja Eesti elektrijaamas vääveldioksiidi emissiooni vähendamist, rekonstrueerib elektrijaamade küttetehnoloogiat lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks ja tõhustab heitgaaside puhastamist. 3. Mõlemad pooled vähendavad liiklusest tulenevat õhusaastet nii liikluspoliitiliste meetmete abil kui ka sõiduautodel pliivaba bensiini ja katalüsaatorite kasutamist järjepidevalt laiendades. Artiklis 4 (tööstus ja energia tootmine). 1. Pooled hoolitsevad selle eest, et uute tööstusettevõtete loomisel rakendatakse parimat kasutusel olevat tehnoloogiat ja parimat keskkonnakasutuse praktikat. 2. Pooled astuvad samme tööstusettevõtete fosfor- ja lämmastik ühendite ning raskmetallide ja õlide ning teiste
Edasiseks kasutamiseks kõlbmatud plastikust kaubaalused paigutatakse eraldi virna, kust need veetakse minema jäätmekäitlusettevõtte poolt. Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase. Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis muidu tekitaks sudu ja happevihma ning veekogude saastumist. Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, taaskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub peaaegu alati rohkem energiat, kui valmistada
c) Normaalsel reziimil töötades ei kahjusta keskkonda + d) Õnnetuse korral on tagajärjed katastroofilised – e) Mingil määral tekib soojussaaste – i) Jahutusvesi lastakse lähedale vette ja veekogu temperatuur tõuseb f) Jääkained on radioaktiivsed – 12) Selgita hüdroenergia kasutamise majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid plusse ja miinuseid. a) EELISED i) Taastuv energia ii) Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki iii) Jooksvad kulud väiksemad, elektri omahind väike b) PUUDUSED i) Ehitamine on väga kallis ii) Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi iii) Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile c) HÜDROELEKTRIJAAMA TAHA TEKIVAD VEEHOIDLA TÕTTU i) Hävivad paljud looma- ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad ii) Muutub kohalik ökosüsteem iii) Muutub kohalik kliima (suurem auramine)
üleujutusi. · Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad
jaoks vajaminev maakasutus Teine pool muretseb, et poliitilised ja reguleerivad keskkonnapiirangud piiravad energia valikuid: kokkulepped nafta-, gaasimaardlate avastamise ja kasutamise kohta; õhu-, vee-, märgala-, jäätmeregulatsioonid VIII. Mõningad võimalikud alternatiivid Nafta Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas Kivisüsi Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet Tuumaenergia Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel IX. Lahendused enegriaprobleemidele Olemasolevate varude efektiivsem kasutamine energiakulu vähendamine
(EL) direktiiv, mis käsitleb suuri põletusseadmeid, nõuab, et 2008. aastaks peavad elektrijaamad oluliselt vähendama vääveldioksiidi heitmeid.Viru Keemia Grupi tütarettevõte VKG Energia sõlmis Rootsi firma Alstom Eesti filiaaliga lepingu suitsugaaside puhastusseadme rajamiseks, mis läheb maksma umbes 140 miljonit krooni. Seadme ehitamine tulenebki otseselt ELi nõuetest, mis peaksid tagama senisest puhtama õhu. Põlevkivi põletamisel elektrienergia tootmiseks tekib väga palju õhusaastet. Kõige rohkem levib õhuruumi süsinikdioksiidi (CO2), teisel kohal on lämmastikoksiidid (NOX) ja kolmandal kohal igasugused tahked osakesed. pinnaserikkumine 150 100 hektarit 50 pinnaserikkumine 0 IMG Eesti Energy Energia Joonis 14. Eesti Energia ja IMG Energy pinnaserikkumine aastal 2002. Joonis 18
Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav
· Slovakkia 54% · Belgia 54% · Ukraina 47,2% · Ungari 43.3 % · Sloveenia 41,7% · Sveits 40,9% · Rootsi 39,6% http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7a/ European_Union_map_Nuclear_Energy_Countries.svg.png http://www.nei.org/resourcesandstats/nuclear_statistics/worldstatistics Tuumaenergia (TEJ- AEJ)77- Eelised poolt) 14 ·Võimalik toota energiat suurtes kogustes ·Ökonoomne ·Võimalik vältida õhusaastet ·Tootmine suhteliselt odav ( uraan odav, jätkub piisavalt) Puudused: vastu ·Kallis ehitamine-nõuab suuri kapitalimahutusi, jõukohane arenenud riikidele ·Ohtlikud ( avariid) ·Radioaktiivsete jäätmete ladusatmise probleem Tuumaenergia · http://www.youtube.com/watch?v=ueainT Ay7G0 · http://www.youtube.com/watch?v=VJfIbB DR3e8 · https://www.youtube.com/watch?v=RqFt V3R8YEM projekt Jordaanias · https://www.youtube.com/watch?v=urdW ggWvZPg
Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi
Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem
Praegusel hetkel hävinevad paljud taimed pinnase reostuse tõttu ning ka põhjavesi on ohustatud. Üha rohkem pööratakse tähelepanu prügi sorteerimisele, kuid ikka ei sorteeri veel paljud inimesed prügi absoluutselt. Ma ei tahaks küll kiidelda, kuid ma siiski märgin, et kui kõik inimesed käituksid nii nagu meil peres, siis poleks see probleem sugugi nii suur, nimelt sorteerime me kodus kõiksugust prügi: kõik mis mädaneb läheb komposti, kõik mille põletamine ei tekita õhusaastet läheb põletamisse, kogu taara viime kokkuostupunkti, kõik tekkinud metallid (konservikarbid, vanade juhtmete sees olev vask) sorteerib isa ära vastavalt metallile ja viib metalli kokkuostupunkti, ise nimetab ta seda heaks äriks, sest prügimäele viimise eest maksaks ta ise, kuid sinna viies makstakse talle selle eest. Kilekottide asemel kasutame riidestkotte ja praegused kasutusel olevad poekotid on juba aastat 5 vanad ja korralikult hoitud, kes teab kui
ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega? tõmbetugevus, jäikus ja väga hea tugevuse-tiheduse suhe on eritugevus. Puidu väike erikaal suhteliselt suure tugevuse juures näitab suurt eritugevust. Puit on tugev tõmbele piki kiudu. Eritugevusnäitaja ületab terase näitajat. 5. Kuidas selgitada väidet: „Puit on taastuv loodusressurss”. 6
et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samuti on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused. Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid, terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida. Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse
suplusveele, kalamajandusele ja kalakasvatusele. 80-ndatel ja 90-ndate alguses tuginesid meetmed valdavalt emissioonipiirväärtustele (kohustus puhastada munitsipaalreovett, vähendada lämmastikureostust). Alates 1995.a.a on Euroopa Liit rakendanud globaalsemat lähenemist veemajanduse reguleerimiseks. Veeraamdirektiivi eesmärk on säästev veemajandus ja ühtlustatud tegevuspoliitika. Välisõhu saaste. Peamine eesmärk on vähendada õhusaastet, mõjutades kasutatavate kütuste kvaliteeti, samuti integreerida keskkonnakaitse meetmed transpordi ja energia sektorite arenduskavadesse. (Veebileheküljed www.europa.eu; www.ueapme.com) Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 Dokumendis "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011", mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 25.10.2007 istungil, on toodud Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega s...
Õhusaaste Õhusaaste on Türgi suurim probleem- põhilisteks reostajateks on vääveldioksiidid, lämmastikoksiidid ning karbonaatdioksiidid. Sudu on eriti suur probleem paljudes Türgi linnades, eriti Istanbulis. Suurenev energiatarbimine ning kasvav autode hulk on suurendanud õhusaastet ning kui Türgi jätkab samal moel oma majanduse arendamist halveneb olukord veelgi. Nende probleemide tõttu on Türgi riigi valitsus ning linnavalitsused võtnud käsile mitmeid meetmeid, et vähendada õhusaastet, mis on tekkinud energia tootmisel. Rahvusvaheline Energiaagentuur on kritiseerinud Türgi katseid vähendada saastet, märkides, et praegused meetmed on olnud liiga leebed ning ei paranda midagi. Agentuuri väitel peaks Türgi kasvatama ühissõidukite arvu, eriti linnades, et vähendada muude sõidukite arvu ja seega ka õhusaastet. Energia tarbimine Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
