Malta Vabariik (1)

Jõhvi Gümnaasium
Malta Vabariik
Referaat
Koostaja :Maila Meldre
Klass:11A
Juhendaja : Ene Sokman
Jõhvi 2010
Sisukord
Jõhvi Gümnaasium 1
Malta Vabariik 1
Referaat 1
Koostaja:Maila Meldre 1
Jõhvi 2010 1
Rahvastiku paiknemine 7
Majandus Üldiselt 9
Kalandus 11
Kasutatud kirjandus 15
Malta Vabariik
Üldinfo
Pealinn
Valletta
Pindala
316 km2
Riigikeel
malta ja inglise
Rahvaarv
413 609 (2008)
Rahvastiku tihedus
1308,9 (2008) in/km2
Riigikord
parlamentaarne vabariik
President
George Abela
Peaminister
Lawrence Gonzi
Iseseisvus
21. september 1964
SKT
8,338 miljonit USD
SKT elaniku kohta
20,281 USD
Rahaühik
euro
Usklikud
katoliiklus
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Telefonikood
356
Malta Vabariigi moodustab kolm väikesaart: Malta, Gozo ja Comino. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Asukoha tõttu oli Malta vallutatud tuhande aasta jooksul. Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200 . aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon . Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat .
Elab seal ligikaudu 400 000 inimest ja lisaks on saarel peatumas hulgaliselt turiste, kes on Malta üks peamisi tuluallikaid. Malta asustus on sedavõrd tihe, et raske on tõmmata piiri külade ja linnade vahel. Maltal saarele on ehitatud 365 kirikut, raske on uskuda , et nii palju kirikuid ühele pisikesele saarele ära mahub. Ometi mahuvad ja nad on suured, paljud tähelepanuväärse arhitektuuriga ehitised. Kuna saarel looduslikku magedat vett pole ja vihma sajab harva, ei ole ta tüüpiline Vahemere saar: lopsakaid palme ja rohelust asendab kiviklibu, pikki liivarandu aga kõrged kaljud. Saarel pole ühtegi metsa ja ka puid on üldse vähe (ainult seal, kuhu inimene nad kasvama on pannud ). Oma kristallpuhta veega on Malta sukeldujate lemmikkoht .
Arengutase
Malta on kõrge arengutasemega riik. Keskmine eluiga on 79,6 aastat. Kirjaoskus 92,4 %.
SKT on 23 080 $/elaniku kohta. Hõivatus teeninudses on 75%. Sündimus ja suremus on enam-vähem võrdsed.
Kuigi palgad on Maltas väikesed, lubavad madalad hinnad nautida mugavat elu. Lisaks toetab valitsus madala sissetulekuga inimesi. Haridus ja arstiabi on tasuta enamikele maltalastele.
Madala tööpuuduse (4,5%) ja kõrge elatustasemega on Malta inimarengu raportis 38ndal kohal.
Rahvusvahelistesed organisatsioonid
Keset Vahemerd-on Malta Euroopa Liidu üks lõunapoolsemaid riike, EL-i liige on riik alates 2004st aastats nagu Eestigi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige on Malta juba 1995ndast aastast. Samuti kuulub Malta ÜRO-sse, Euroopa Nõukogusse , Rahvusvahelisse Valuutafondi ning paljudesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel(Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal. See programm on mõeldud loomaks usaldust NATO ja teiste Euroopa riikide ning endiste Nõukogude Liidu riikide vahel.
Maltast on saanud kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste firmade keskus Vahemeres, oma kõrgelt haritud Ingliskeelt rääkiva tööjõuga ja maailmatasemel finantsturuga .
Rahvastik
Malta rahvastikust moodustavad suurema osa põlised maltalased. Vähemusrahvustest on seal esindatud britid, kellest enamus on pensioniealised. Malta rahvaarv on 405,165 inimest, mis on 165ndal kohal 193st maailma riigist. Malta rahvastikust on 200,715 (49.7%) mehed ja 203,324 (50.3%) naised. Rahvastikutihedus on 1282 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on kõrgeim Euroopa Liidus ja ka üks kõrgeimatest maailmas. Rahvastiku vanuseline koosseid on sarnane EL-I omale. 31,5% maltalastest on alla 25aastased, inimesi vanuses 50-64 on seal 20,3%. 2005. Aastal tehtud uurigust selgus, et 94% maltalastest elab linnades
Soolis -vanuseline koosseis
Rahvastiku paiknemine
Linnastumine
Malta raskesti ligipääsetv asukoht (keset merd ) on hoidnud riiki teiste kultuurimõjutuste eest pikka aega kaitstuna. Tehnoloogia arenguga on ligipääsetavus Maltale kõvasti paranenud , see on omakorda kaasa aidanud kaubavahetusele ja linnastumisele kogu riigis.
Linnades elab umbes 94% inimestest, mis on üpriski kõrge näitaja võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kuna aga Malta on niivõrd väike, siis ei saa me sealset linnastumise taset võrrelda suuremate riikidega, kuna Maltas on raske tõmmata piiri külade ja linnade vahele.
Ülerahvastatus Maltas võib kujuneda suureks probleemiks, kuna looduslikke resursse jääb selle tõttu aina vähemaks .
Majandus Üldiselt
Kuni aastani 1800 oli Maltal väga vähe tööstusi, ühed vähestest olid puuvilla - ja tubakatööstus. Sõja ajal hakkas Malta majandus õitsema oma hea asukoha tõttu, eriti kasulik oli see kaupmeestele. Suessi kanali avamine tõi Malta majandusele veel suurema tõusu, edenama hakkas laevanud ja sadamate ehitus.
Malta majanduse kogutoodang aastal 2005 oli ligikaudu 3,6 miljonit dollarit, Maalilma Panga andmetel teeb see keskmiselt ühe inimese kohta 9260 dollarit.
Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad . Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordivahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat , melonid, nisu, puuvili ja lilled.
Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid .
Maltal pole metsa ja puid kasvab siin napilt. Maltas on metsa vaid 1,1%, seega metsamajandusega seal ei tegeleta.
Viimasel ajal on Malta majandust arendanud ka filmitööstus, kus aastas filmitakse mitu suure eelarvega filmi, mis toob suure kasumi Maltale.
Põhiline sissetuleku allikas on aga riigile kuuluv laevade remondisadam, kus võõrriigi, karidele sattunud, laevad ennast parandada lasevad ning see on väga kallis ettevõtmine.
Väga oluline sektor on ka turismindus, mis tõi aastal 2005 Malta riigile kasumit 568 miljonit dollarit. Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt. Pealinna Valetta elava liiklusega sadam Grand Harbour viitab sellele, kui oluline on laevandus majandusele.
Malta importkaubandus partnerid on Itaalia, Suurbritannia , Usa ja Saksamaa.
Imporditakse enamasti keemiat, tooraineid, kütust ja toitu.
Energiamajandus
Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %.
Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas. Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist.
Veevarud
Maltas on väga suureks probleemiks puhta vee nappus, mille põhjustajaks on geograafiline asukoht ja kliima seisund. Hetkel asetseb Malta oma veevarude vähesusega 180-st riigist 172-l kohal. Tulevikus võib väheneda sademete vesi kuni 30%, mis süvendaks probleemi veelgi rohkem. Maltal pole ühtegi kindlat veevaru maapeal ega ka maasügavustes, mille peale saaks loota. Malta põhjavee tase väheneb kiiresti ning väheneb ka veekvaliteet, mida mõjutab saaste. Ainsaks veesooneks maa all on Ta`gandja, mis on 97meetri pikkune .
Probleemiks on kuivad suved , kus vee tarbimine on kõige suurem ning talvised perdioodid, millal tihti sajab väga tugevat paduvihma, mis valgub suures osas et, mitte ei imbu pinnasesse, ning veevarud sõltuvad vaid maaalustest värske vee reservidest.
Üle poole puhtast veest saadakse magestamise kaudu, mis aga suurendab õhusaastet.
Malta peab leidma võimaluse, kuidas vihmavett paremini koguda.
Vett kulub väga palju erinevate töötsute jaoks ja põllumajanduses, lisaks vajavad vett ka miljonid turistid aastas. Vee vähesuse tõttu on Maltas vee hind üks kõrgemaid maailmas.
Põllumajandus
Põldu haritakse Maltas väikestel aladel, tavaliselt kaljude vahel olevatel mullastel pindadel . Põllud on rajatud enamasti suurte astangutena. Haritavat maad on Maltas 11000hektarit. Põllumajandus on hakanud Maltas langema , tänu linnastumisele. Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit , sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju . Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. astal $39.6 miljonit ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit.
Maltas imporditakse aastas umbes 50 000 tonni nisu, seejärel müüakse see kohalikele pagariäridele ja restoranidele.
Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised - 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse . Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%.
Kalandus
Läbi aegade on Maltas palju tegeletud kalandusega, põhiliselt tehti seda ellujäämise nimel, sest saarel polnud peale kalapüügi teisi toiteallikaid. Kalandus hakkas Maltas edasi arenema 1980ndatel, kui see hakkas kohalikele kaluritele sisse tooma .
Kalandus on Maltas hooajaline. Augustis hakatakse ette valmistuma delfiinide püüdmiseks, kes tulevad Vahemere piirkonda sügise alguseks. Neid on Maltas püütud juba alates Rooma ajast. Delfiine püütakse Maltas tema seljauime ja valge liha ning iseloomuliku maitse pärast.
Enamasti püütakse kalu ekspordiks. Euroopa meriahvenat ja merilatikat ning tuunikala hakati kalafarmides kasvatama ning seejärel eksportima. Peale Malta liitumist Euroopa Liiduga, hakkas Malta kalurite tulu kasvama, et toetada tuunikala laialdasemat eksporti. Tänapäeval on Maltas kalandus vähenenud , seda võetakse pigem hobina, sest on juurde tulnud palju uusi sissteulekuallikaid.
Tööstus
Malta on riik, kus on hästi arendatud tööstus, kaubandus, rahandus ja teenindus.
Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja parandus, toidu-, elektroonika -, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus. Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest ning 90% ekspordist moodustab just tööstustoodang. Peamiselt eksporditakse riideid , jalanõusid, mööblit, laevaosasid, tekstiili ja tubakat .
Malta asukoht oma heade kaubateedega Vahemeres on teinud temast tähtsa sadamariigi ja on väravaks Euroopasse, Aafrikasse ja Lähis-Idasse eksporditavatele kaupadele. Valitsus on sellele palju kaasa aidanud vähendades tunduvalt makse ja tariife sadamates.
Ka hoonete- ja teedeehitus on hoogu sisse saamas. Käsile on võetud massiivseid teedeehitusprojekte ning tänu turisminduse kasvule ehitatakse palju juurde uusi hooneid .
Elektroonikatööstuse osakaal on viimastel aastatel kõvasti kasvanud, kuna mitmed arvutitootjad on oma tehased Maltale toonud .
Viimasel ajal on Malta majandust arendanud ka filmitööstus, kus aastas filmitakse mitu suure eelarvega filmi, mis toob suure kasumi Maltale.
Põhiline sissetuleku allikas on aga riigile kuuluv laevade remondisadam, kus võõrriigi, karidele sattunud, laevad ennast parandada lasevad ning see on väga kallis ettevõtmine.
Transport
Hoolimata kõrgest linnastumistasemest on Maltas kiirteid vähem kui 100km .
Autode arv on saarel väga kõrge, 607 mootorsõidukit 1000 inimese kohta, Malta on selle näitajaga maailmas 5ndal kohal . Ühistranspordina on kasutusel bussid, mis on omamoodi vaatamisväärsused oma unikaalse, vanaaegse väljanägemise poolest.
Raudteevõrgustik Maltas tänapäeval puudub, seega pole ka rongiliiklust. Küll aga oli toimiv rongiliiklus aastatel 1883- 1931 , mis ühendas pealinna Vallettat vana pealinna Mdinaga, kuna see ei tasunud enam ennast ära, siis otsustati see sulgeda.
Kuna Malta on asub keset merd, siis on seal laevandus hästi arenenud.
2002 aastal sõitis Malta lipu all 3143 laeva. Maltas on 3 looduslikku sadamat:
Grand Harbour, mis asub Vallettast idas.
Marsamxett, mis asub Valletast läänes ning on mõeldud eelkõige jahtidele
Kaubalaevade jaoks on Marsaxloki sadama .See vabasadam on stabiilselt arenenud alates 1988ndast aastast, kui see avati. Marsaxloki sadamast on saanud tähtsaim kaubalaevade sadam Vahemeres. Malta ja Gozo vahel sõidab ka praam .
Maltas on üks lennujaam Luqa, mis asub 6 km eemal pealinnast Vallettast. Lennuühendus on 38 eri riigiga nii Euroopa, Ameerika kui ka Lähis-Idaga.
Turism
Turismindus hakkas Maltas arenama juba 1950ndatel. Turism on Malta peamine majandusharu ning seega ka olulisim sissetulekuallikas.
Aastas külastab Maltat üle 1 miljoni turisti. Noored käivad siin suvel, et mõnusasti päikese käes peesitada ning snorgeldada ja surfata. Soliidsemad inimesed, kes panustavad vaatamisväärsustesse enam, käivad siin kevadel või sügisel. Malta ajalooga tutvumine on lihtne, sest saar on väike ja bussiliiklus hästi korraldatud. Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist. Turistidesse suhtutakse hästi ning nende heaolu eest hoolitsetakse laitmatult.
Umbes kolmandik töökohti saarel on seotud turismindusega. Turistide jaoks on ehitatud juurde aina uusi hotelle ja maju, parandatud on ka infrastruktuuri. Eriti populaarne on turistide seas UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olev Valletta kesklinn .
Turiste meelitavad eelkõige soe kliima ja madalad hinnad. Aastas külastab Maltat üle miljoni inimese, kes toovad riigile sisse üle 600 miljoni dollari.
Kasutatud kirjandus
http://country.alibaba.com/profiles/MT/Malta/market_access.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Malta
http://www.nationsencyclopedia.com/
http://www.euromonitor.com/Travel_And_Tourism_in_Malta
http://www.eubusiness.com/europe/malta/econ
http://www.maltatravelnet.com/malta_tourism.ht m
http://www.atlapedia.com/online/countries/malta.ht m
http://urlaubmalta.de/index.pl/tourism_development_in_malta
http://hdrstats.undp.org/en/countries/country_fact_sheets/cty_fs_MLT.html
http://www.independent.com.mt/news.asp?newsitemid=105435
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/turism/malta--parl-vahemeres.d?id=23968953
jne..