Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310–1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. Millal võeti kasutusele Ars nova?
JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias · Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal · Kasutatud pole tööstuslikult toodetud materjale · Majal on dekoratiivsed reljeefid · · · ·
OP-KUNST Liisa Jõgi 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas taju- psühholoogiast tuntud optilisi efekte: Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Victor Vasarely 1908-1997 Vasarely nägemus on Op-kunsti rajaja "uue linna nägemus geomeetriline, Ungari-Prantsuse päikeseline ja värvi...
valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Võitlustel
sündmusi, olukordi ja tegelasi. Luulevormis RÜÜTLIROMAAN - olukorrad, Luuletajaid poeeemid. Esikohal renessansi enim tegelastüübid. Seda kutsuti jutustav element. viljeldud romaaniliik. üheplaanilisust on truväärideks. Autorid: Luigi Pulci Kangelased on parodeerinud Pikapeale muutus ,,Morgante" 1483 rüütellikud, füüsiliselt Cervantes oma rüütliromaan ning Matteo Boiardo võimekad, õilsad
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed,
1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus
Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse.
süzeel põhinev heliteos. Orlandus Lassus- renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Renessanss - Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. saj, Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Süit - mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest. Ars nova- 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks Reekviem- katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Retsitatiiv- piiritletud muusikaline vokaalesitus, kus teksti esitatakse kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. Claudio Monteverdi- Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. üleminekut ühest ajastust teise Teatro San Cassiano- Duur- mazoorne helirida Moll- minoorne helirida
Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt: Ptolemaiose teostest olenes õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist. Usuti seda, mida nähti silmaga Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt
Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse
Arvamus teemal gümnaasiumi lõpueksam 2012. aastal Emakeele riigieksami üle on vaieldud juba mitu aastat. Tänavu gümnaasiumi astunud noored, sealhulgas ka mina ja minu sõbrad 10. klassidest saame lähtuda vaid mitteametlikest teadetest eksami muutumise suhtes. Väike võimalus on, et meie oleme need esimesed, kes teevad 2012. aastal abiturientidena uut moodi eksami. Kirjandi allesjäämise eest seisjate vastupanu on vähenenud osaoskuste eksami pooldajate poolt ning keeruline on olnud leppida kokku ka uue eksami sisus. Siit-sealt kuuldud juttude järgi otsustades on kogu aeg surutud tugevalt selles suunas, et koolilõpetajatelt ei nõutaks üldse mingeid teadmisi grammatikast ning piirdutaks vaid teksti- analüüsi eri komponentidega. Minu arvamus on aga selline et eksam peab olema mitmekülgne, see peab sisaldama nii grammatikat, õigekirja kui kirjandit. Õigekiri on väga oluline ja oskus oma mõtteid selgelt, argumenteeritult j...
teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 1895 – 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 1900 – 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
9. M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on ,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud
rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel Eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud Eesti ühiskond. Tänane Eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonast on väike.
valdkondadesse, kujunesid välja kultuuri olemuslikud elemendid, mida on võimalik säilitada ja olukordade muutumisel kiirelt taastoota. Levis keskharidus, kasvas haritlaskond. A. H. Tammsaare ja E. Wiiralt on võrreldavad vanade kultuurrikide tunnustatud kultuurimeestega, Eesti riik sai maailmakuulsaks tänu spordikuulsustele nagu K. Palusalu ja P. Keres, alates 1920. aastast osalesid eestlased edukalt Olümpiamängudel. Kõik Eestis viljeldud kultuuriliigid olid maailmatasemel. Tõesti oli lõppkokkuvõttes suurem osa positiivsel. Arenes vabariigile sobiv majandusstruktuur, Eesti leidis oma koha Euroopa majandusruumis ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut. Kultuuri osas oli kogu areng positiivne, kultuur saavutas maailmataseme, kasutati eesti keelt, rahvas muutus haritumaks. Majanduses tuldi õnnestunult välja vabariiki alguses tabanud langusest, hilisematel aastatel oli majanduse areng
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailm...
Klassitsism arhitektuuris Referaat Pantheon Pariisis Jaanuar 2008 Klassitsistlik arhitektuur Klassitsism on 18.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi jagatakse varaklassitsismiks e. Louis XVI stiil (1770-1800) ja kõrgklassitsismiks e. ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsis...
Linnade taasteke ja majanduse areng:keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht.Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti - katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda.Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Hansa liit:tekkis 1160.a kaupmeeste koondumisel.14-16. saj ühendas Hansa liit ligikaudu 170 linna.Tänapäeva Eestist Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Keskaja Teadus - keskajal viljeldud teadusi nim.skolastikaks.Toetuti autoriteetidele. Põhilise autoriteedina kerkis esile Aristoteles.Suurt trolli teaduses mängis ka Roger Bacon, kes tegi teadustöid ja esitas ka tulevikukujutlusi.Keskaja suurimaks saavutuseks sai aga trükikunst,mis mõjutas kultuuri olulisel viisil.Trükikunsti leiutas J.Gutenberg. Tema trükkis ka piibli,mis oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas.Järgnevalt hakati trükkima paberraha ja mängukaarte.Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt.Keskaja
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine
Ülikooli ülesehitus Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal
katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise näinud Suurt Hiina müüri. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Hiina skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuuriteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel. Näiteks puu juurte ja oksatüügaste loomulikke kõverusi, mõhnasid ja lohkusid arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastilisi puunikerdusi. Hiina skulptuuri
Veini aroomis võib leida maasika, vürtside, naha ning mõnikord mustsõstra lõhna. Grenache Hispaania ja Rhône oru ...millest saab tulist ja suure Prantsusmaa lõuna-osa mari alkoholisisaldusega puuviljalist veini. Maailma enam viljeldud punane viimari (Hispaanias Garnacha Tinta), Austraalias kasvupinnalt teine sort Shiraz järel. Gamay Burgundia Beaujolais Gamay'st valmistatakse noori veine, mille värv on
alluvatele, kontrollib ja hindab jooksvalt alluvate tööd. Lisaks peab kontakte, vahetab infot, viib nõupidamisi läbi, tellib vajalikke materjale ja infot, langetab otsuseid, jaotab tulusid. Juhtimisstiil- juhi käitumise viis alluvate suhtes. Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted. Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist. Arutle, millised on juhtimisprotsessi iseärasused- Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus juhtimistegevust ette valmistada. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd. Kes on juht
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Tuntuimad skolastikud olid Aquino Thomas ja Roger Bacon. Arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines Ptolemaiose teostel. Paljud skolastikud tunnistasid Ptolemaiose eeskujul Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Kuigi kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, suhtuti ennustamisse väga tõsiselt
süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus
on tunnistatud Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolile kui kõrgkoolile ainuomaseks. Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Antud argumentide põhjal julgen väita, et keskaeg on olnud tõesti üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus, kuna just keskajal avardus inimeste maailmapilt, tehti olulisi saavutusi
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei löönud ta kirjanikuna läbi, kuid jäi kindlaks ja pühendus kirjandusse. Lõpuks tuli tunnustus tema kolmekümne viiendal eluaastal hoopis uus, varem vähe viljeldud zanr- teaduslik- fantastilised seiklusjutud ehk r...
1920. aastate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Üks tähtsamaid kirjandusvoolulisi muutusi oli realismi uus tulek ning sellega koos romaani osatähtsuse kasv. 1920. aastail arenes eesti proosakirjandus kiiresti ja mitmes suunas, kuid oli esialgu üsna tagasihoidlik. Teoseid ilmus suhteliselt vähe ning vähe oli nende hulgas selliseid, mis oma elu- ja kunstikäsitlusega suutsid pikemaajalist tähelepanu äratada. Nii võrdlemisi napi romaanitoodangu kui ka ulatuslikumalt viljeldud lühivormide sisulistes suundumustes ning loomismeetodis tuli ilmsiks mitmeid lahknemisi, mis suutsid tolleaegse proosa üldpildi erilaadseist ja sageli ka juhuslikest kildudest koosnevaks mosaiigiks. Ajastu probleemide ulatuslikuma ja sügavama käsitluseni esialgu ei jõutud, kuigi seda vajadust tunnetati. Proosa koosnes peamiselt kordustrükkidest või varem ilmunud palade ühendamisest eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan
jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut.
moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused. Iseloomulikud jooned: toetumine autoriteetidele, argumentatsioonis hüljati kogemus ja tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine. Põhiautoriteediks oli Aristoteles. 1210.a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel
1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. 3 Maalikunst
1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos
Pidustused ja protsessioonid jäid naistele samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli liberaalsem, oli Sparta linnriigis, tänu seal viljeldud kasvatuslikule praktikale - Sparta tüdrukute toimingute hulka kuulusid kehalised harjutused, ning erinevalt ülejäänud Mandri-Kreekast, ei olnud naine kinnistatud majja, vaid võis sots. tegevustest vabalt osa võtta.11Võib-olla võis Sparta linnriigi korralduses ka matriarhaalsemat tooni kohata, kuna spartiaadid viibisid tihti sõjakäigul, seega ei saanud nad sageli tegeleda riigihalduslike probleemidega. Vaatamata taolistele spekulatsioonidele
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
omanikud, väiksem mõisa all eri aegadel loendatud talupoegade ja mõisateenijate arv. Ometi lisab suhteliselt rikkalik ehitusajalooline minevik paigale minevikus ära, säilinud mõisahoonestus, mis hästi sobitatud maastiku ning ümbritseva pargiga, pälvib tähelepanu oma aja ehitustraditsioonide ilmeka tunnusmärgina. Just seet õttu peaks olema põhjendatud ka viimase tähelepanelikum vaatlemine valdussuhete, omanikuloo, siin viljeldud tähtsamate majandusharude (suundade) l õikes. Veelkordselt t õstatavad Pikva arhitektuuriajaloolisi v äärtusi Alavere sovhoosi poolt kavandatud remontrestaureerimist ööd, reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus ning rahvarohke 3 ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada m õnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu . Ajaloolised andmed.
rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult . Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonnast on väike
täis hirme ja lootusi = muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 5. Perrault 1697 ilmusid 8 muinasjuttu, Prantsuse Akadeemia liige, jurist, kuninga kirjutaja. Raamatute peategelane kajastub raamatu pealkirjas: Tuhkatriinu, Sinihabe, punamütsike, Pöialpoiss. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Lõpp halb, ei ole õnnelik. Õukonna jaoks räägitud. Vennad Grimmid 1812-1815, muinasjutud rahvasuust maha
Juhtiva hääle kõrval moodustavad homofoonilise faktuuri funktsionaalne bass ja vähem iseseisvad saatehääled. Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad ühesuguses rütmis akordidena. b) Madrigal - on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; -
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
Ülikool jagunes teaduskondadeks pariisi ülikoolis oli neid neli ning seega oli ka mujal maades neid neli Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast hiljem nimetatud filosoofiateaduskonnaks seal õpetati seitset ,,vaba kunsti" Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas Ülikoolis tohtisid õpetada vaid need, kellel on teaduslik kraad Õppejõud valisid endale juhi, kelle ametinimetuseks on dekaan Keskaja ülikoolis viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks kõige iseloomulikum joon oli , et toetutakse autoriteetidele õpetlase tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles Oxfordi ülikooli prof. R.Bacon oli oma ajast ees lähtus vanaaja, sealhulgas ka araabia käsikirjade uurimisest tegi keemia ja füüsika valdkonda kuuluvaid katseid
Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil hakati taastama hiinalikke traditsioone. 15. Sajandil ehtiati kivist keiserlik loss Pekingis Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuurteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära ära kasutada. Näiteks puu juurte ja oksatüügaste loomilikke kõverusi, mõhnu ja lohke arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastilisi puunikerdusi.
Kuna üliõpilased olid pärit erinevatest piirkondadest, siis jagunesid nad ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi(rektori) ja õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse 7 vaba kunsti õppimisega: grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. See tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Üldlevinud arvamuse kohaselt oli kõik tarkus autoriteetide teostes juba kirjas, see tuli lihtsalt üles leida ja lahti seletada. Pühakirja ja antiikõpetuse ehk usu tõdede ja mõistuse tõdede ühitamisest sai üks skolastika peamisi probleeme. Kuulsamad teadlased:
seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Kollaazid kommertstrükistest nn Merzbilder ; juhuslikest materjalidest konstruktsioonid nn Merzbau. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazkunst. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio de Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid. Metafüüsiliseks. 78 Francis Picabia poolt trükis levitatud Marcel Duchamp`i teos ,,L.H.O.O.Q.". Prantsusmaa. 78 Marcel Duchamp. Jalgratta ratas. Metallratas köögitaburetil. 1913. New York 80 Giorgio de Chirico. Suur metalfüüsik. 1917. Itaalia 13. SÜRREALISM 1
Mõistagi on needki kõik inimese vabaduseks vajalikud, et võita enesele elus suurem mänguruum. Haridus saab otsa, kui on vaja saavutatut mõtestada: mille jaoks see kõik? Läbilööjaid ei huvita, kas ehk keegi ka haiget saab, vahest kõige rohkem veel tema ise. Tööandjaid pole huvitanud inimene vaid tema haridust tõendav dokument. Sest inimene pole huvitanud ka kooli, õppekava tegijaid, hariduspoliitikuid. Haridust on viljeldud nimelt mingi muu olemise, aga mitte hariduse enese nimel ehk inimese vääristamiseks. Niisugust haridust nimetab rahvasuu paberihariduseks. · Sooritamine Vahendilist haridust ei huvita sisu, vaid näitajad -hinded, punktid, läbitud kursused. Teda ei huvita inimese kvaliteet, tema mõtlemine ja hoiakud, võime kaastundeks, eetilisteks otsusteks, inimsuhete loomiseks. Olemise oskamine, kool jääb piirduma osavusega mitmesuguste näitajate kogumisel. Võib
• Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses. Kognitiivsed tähenduskirjeldused • lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste ebamäärasust • kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest • mõistetevahelisi piire ei käsitata teravatena Prototüübisemantika • lähtub eksperimentaalses kognitiivses psühholoogias viljeldud prototüüpide teooriast (E. Rosch, W. Labov); on viljeldud ka filosoofias (L. Wittgenstein), keeleteaduses (H. Paul), ka strukturaallingvistikas (Greimas, Portier) • nt. William Labovi või Eleanor Roschi katsed 1973 • mõistetasandid (üla-, põhi-, alamtasand) • prototüübi tunnuseid Freimid ja skriptid • Psühholingvistikas uuritakse, kuidas teadmised on ajus struktureeritud. Lähtutakse sellest, et mõisted moodustavad organiseeritud struktuure (võrgustikke)
Dixieland New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. On teada, et valgete jazzorkestrites oli esialgu tublisti minstrellikku karikeerimist ja tühiseid reklaamitrikke suurema menu lõkkele puhumiseks. Pealiskaudse kuulaja jaoks ei ole New Orleansi ja dixieland'i stiilide vahel mingit olulist vahet. Siiski erineb valgete orkestrite viljeldud varane jazzmuusika neegrite stiilist, peamiselt just selle poolest, et valged võtsid üle eeskätt ragtime'i muusikalisi jooni, mis olid neile tuttavamad ja rohkem harjumuspäraseks saanud. Dixielandi erinevused traditsioonilisest: 1) Meloodiat kaunistatakse igasuguste melismidega (teemat ei arendata). Mustadel on meloodia arendatud (parafraas muudetud teema). 2) Dixieland'is pole blues'i intonatsioone. 3) Valged ei osanud mängida mustade sünkoope (fraseerimine).
sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine ? õpilasnimestusse kandmine. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad.
sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Kõige ilusamad viini valsid ongi pärit juba Straussi aegadest, nagu näiteks "Ilusal sinisel Doonaul". Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer- sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss ja boston. FOXTROT: Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Väidetakse, et nimi võis tulla hoopis ühe kuulsa ameerika muusiku, Harry Foxi järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
