leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno Naissoo hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet Heldur Karmo, aga ta kirjutas laule ka Hando Runneli, Leelo Tungla, Viktor Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: ENEKE 2 Kaks Karakterit Uno Naissoo/Evald Vain. Ajalehe artiklid: Eesti Päevaleht (06. detsember 1996) Jazzipiiride avardaja. Postimees (14.02.2008) Jazzkaar toob maailmanimesid ja head muusikat. Interneti-leheküljed: Kasutatud Google ja Neti otsingut. http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/uno_naissoo.htm http://www
moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina · Jüri Vilms - Eesti riigimees,Eest i esimene kohtuminister. kuulus Eestimaa Päästekomitees se. · Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise partei, mille nimi Eesti Rahumeelne Erakond. · Viktor Kingissepp Eesti kommunist. püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. · Johan Laidoner-Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus · Johan Pitka- Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi.
tööorganina loodi 23. veebruaril 1919 Ülemjuhataja Staap eesotsas polkovnik Jaan Sootsiga. Rinde paindlikumaks juhtimiseks moodustas ülemjuhataja 24. detsembril 1918 Lõuna-Eestis 2. diviisi polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Manööversõjas kandvat osa etendanud soomusrongid koondati 20. veebruaril 1919 omaette divisjoniks, mis 23. augustil laiendati diviisiks kapten Karl Partsi juhtimisel. Eesti- Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. diviisi juhatusele eesotsas kindral Põdderiga. Tema asemel asus Kaitseliitu juhtima Eduard Alver. 12
aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
25. (12.) oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap. 4. novembril (22. oktoobril) asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel
o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja. Pärast IIMS toodi siia. Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490. - Kappaltar - Valminud Jan Bormani nikerd-altarite töökojas Brüsselis - Keskel Kolgata grupp. Algselt kujutatud püha hõimkonda. Alles vaid 3 originaalinimest. - I Emerantia unenägu - II Püha Anna sünd - III Anna ja Joakini lugu - IV vaestele abi andmas Püha Antoniuse altar koorist vasakul
Nagu paljudel baltisaksa 3 perekondadel, oli rahutustel ka Vegesackide jaoks kohutavad tagajärjed nii majanduslikus kui ka isiklikus mõttes. Mõisad, kus Arved oli lapsena aega veetnud, olid maani maha põletatud ja kaks tema onudest olid vägivaldselt elu kaotanud. Tartus oli Arved ise olnud üks aktiivsemaid meeleavaldajaid. Seal puutus ta esmakordselt kokku ka parun Viktor von Stackelbergiga, kelle valdustes korraldati läbirääkimine baltisaksa mõisnike ja eestlaste esindajate vahel. Sel samal kohtumisel avaldas Stackelberg veendumust, et oli kätte tulnud aeg sakslastel, lätlastel ja eestlastel ühiselt vene despotismile vastu astuda. Et parun Stackelbergist saab tema tulevane ülemus, ei osanud kumbki neist veel aimata. Pärast tormilist 1905. aastat lahkus Arved Saksamaale, kus olid tema jaoks parimad
278. Talvi Tusinnuustakul 279. Tappas Aime 280. Tarvi Tantihti 281. Tea Djamees 282. Teele Paat 283. Teet Anus 284. Teet Ööline 285. Thomas Õda (loe: Tuumas Õda) 286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303. Vihk Andresse 304. Vilja Ndimaakond 305. Vist Tom (loe: wisdom) 306. Vitja Türa 307. Vitt Riin 308. Välja Heide 309. Without-Ass Lansbergis (Vytautas Lansbergis) 310. Õllek Ann 311. Õnne Junn 312. Õnne Tulits 313. Õnne X. Lõppend 314. Äramind Reeda 315. Ärat Uku 316. Üles Anne 317. Üli Margus 318. Ülle-Heli Kiirus 319. Ülle Doos 320. Ülle Annus
Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole
Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. · Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. · Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad. · Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult armastuse kaudu on võimalik tunnetada teise inimese isiksuse sügavaimat olemust. · Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub. · Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal
nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jm. Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti idee autor ja elluviija on David Nixon. David Nixon
Paljud maad töötavad pakiliselt selle kallal, et leida kohti või konstrueerida ja komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse turvalisusesse rohkem kui mõnes teises võrreldavas ettevõttes. Tuumajäätmete ohutukstegemise probleem on vastavate eriteadlaste huvitsentrumis. Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Eelised ja puudused Eelised · Saastaineid ei teki.
Ukraina kriis on pingeid tekitanud terves maailmas, eriti Euroopa idaosas. Kuidas ja millal tehakse esimene samm veelgi kriitilisema olukorra poole? Peale Teist maailmasõda tekkis Ukrainasse kaks niinimetatud leeri: venemeelsed ja euroopameelsed. Ukraina president Janukovõts otsustas loobuda novembrikuiselt Vilniuse tippkohtumisel assotsiatsioonileppest ELiga ning sellel olid saatuslikud tagajärjed. Kriis algas pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtsi põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega Ukraina 2014. aasta revolutsiooni käigus 18.23. veebruaril 2014. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga lääneriikide ja Venemaa suhetes pärast külma sõda. Nagu enne mainitud, saab tõmmata paralleele Teise maailmasõja alguse, Talvesõja ja Baltimaade annekteerimisega.
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes
käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. KAASUS:Viktor ostab Stocmanni kaubamajast toiduaineid. Ta asetab neet kassa letile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teistpool kassat.Viktor tasub ostu eest kaardiga. Pärast maksmist selgub, et kauaba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist.Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid katki teistpool kassat ja Viktor on need kätte võtnud, seeg aon kauba omanik ja müüja enam kauba eest ei vastuta.Seejärel teatas müüja, et kaardimaksetehing ei läinud läbi ja nõudis kaupa tagasi.Kes on kauba omanik. Subjektid: Stockmanni kaubamaja ja Viktor Objekt:toiduained ja raha Subjektid füüsiline isik ja stocmann Õigussuhe puudub. II subjektid AS stockmann ja Viktor Objektid:raha ja toiduained
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid valitses kommunistlik mõtteviis ning algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule. Kommunistlikud loosungid, mis nõudsid sõja lõpetamist ning maarahvale maa jagamist, leidsid poolehoidu sõjast vintsutatud eestlase hulgas. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9. novembril 1917 võimu üle Tallinnas. Siinsete kommunistide ninameesteks olid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp. Võimule saanud, asuti kohe piirama demokraatlikke vabadusi - keelati koosolekud, suleti paljud ajalehed, vahistati Veebruarirevolutsiooni järel võimule tulnud Eesti omavalitsustegelasi, Eesti Maapäev saadeti laiali, pangad, tööstusettevõtted, suurärid riigistati, mõisnikelt võeti ära nende maavaldus, kuid seda ei jagatud talurahvale, mõisatest moodustati kommuunid. 14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi, liikudes Saaremaalt üle Suure väina mandrile
aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust koosnevad komisjonid. Eesti NSV juhttroikasse kuulusidiikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andrei Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Kogu Eesti ulatuses juhtisid küüditamist NKVD Operatiiv staap, mille juht oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm ja liikmeteks Eesti NSV Riikliku
Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma Balletisolistid Nanae Maruyama Viktor Jelissejev Peokülalised, komtessid - Rahvusooper Estonia koor ja balletitrupp Rahvusooper Estonia orkester AUTORID JA AJASTU Johann Strauss II sündis Viinis, 25. oktoobril 1825 ning oli kuulus Austria helilooja, dirigent, viiuldaja. Ta on kirjutanud üle 500 valsi, polka, marsi ja galopi. Ta oli Johann Strauss I vanim poeg ning Strausside pere kuulsaim liige. Teda tunti kui valsikuningat. Joahnn Strauss noorem oli imelaps juba kuue aastasena kirjutas ta oma esimese valsi
(fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940) · The meaning of anxiety
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mehhatroonika õppetool MH-10 Moore'i automaat Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade Maris Jänes Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus)
6 Kasutatud kirjandus: 1. H. Kink, "Loodusmälestised 17. Läänemaa( Noarootsi, Nõva, Osmussaar)"; 2008. 2. Eesti entsüklopeedia; Tallinn, 2003. 3. Elle Roosaluste, Jüri Kask, Mare Ektermann, "Läänemaa loodus"; Haapsalu, 1998.. 7 4. "Eesti maastikud"; 2008. 5. Kiira Aaviksoo, Heidi Kadarik, Viktor Masing, "Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost. Esimene raamat telmatograafiast "("Aerial views and close-up pictures of 30 Estonian mires"); Tallinn, 1997. 6. "Eesti looduskaitse infoatlas (kaitsealad, kaitsvad pargid, üksikobjektid)"; 2006. 7. Tiit Leito, Kai Kimmel, Arne Ader , "Eesti kaitsealad"; 2007. 8. Tiit Hunt, "Eestimaa. Looduse teejuht"; 2005. 9. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri ( Vastu võetud 21.07.2005 nr 198) 10
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse Lasteajakirjandust on 1990ndaist peale ilmunud rohkesti, ent ebastabiilselt ja paljud väljaanded lühikest aega. Kirjanduslikult olulisemad on Täheke (jätkab ilmumist 1960. aastast) ja Hea Laps (alates 1994); lisaks noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk
Jaama jõudis Käämer, kes kutsus Ahast staapi eestlaste vastu võitlema. Ahas polnud muidugi nõus ja läks hoopis Viljandisse koos ohvitseri ja mingi mehega. Tee peal nägid nad tühjaks riisutud talusid(vene valgekaartlaste poolt). Ühest talust nad siiski said priiküüdi Viljandisse. Sel ajal võeti kinni ka 2 enamlaste laeva(Spastok ja Avtroil) ja kingiti eestile, jõulude ajal saabusid ka soome vabatahtlikud. Tallinnas juhtis töörahva liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole
(fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will) tähenduslikkus (will to meaning) elu mõte (meaning of life) II Rollo Reese May (1909 - 1994) · The springs of creative living: a study of human nature and god. (1940) · The meaning of anxiety
veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor 9. Direktor Kuusik Kusti gümn director 10. Kondiiter/ Magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega 11. Doktor Saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad 12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka, autoriteet, klassile teravate märkuste tegemine(lk 296), 13. Härra Markson e Plebs. ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14
Sõjaväest kõrvalehoidmine ja väejooks lakkasid. Pärast Tartu vabastamist jätkus Eesti vägede pealetung nii ida kui lõuna suunas. Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale. Valga raudteesõlme kaotamine tähendas Lätis tegutseva Punaarmee ühenduste katkemist Venemaaga. Seepärast koondati Valga kaitsele tugevaid väeosi. Need asusid maastikuliselt soodsale positsioonile Paju mõisas Valga lähistel. 30 jaanuaril ründasid Paju mõisa Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikud. Lahing kujunes kõige verisemaks sõja senises käigus
saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga.
Teada on, et 1660. aastal küpsetasid linnas leiba ja saia 14 pagarit, kel oli oma majas nii töökoda kui ka pood. Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. See kuupäev on ka Leiburi sünnipäev. 1957. aastal anti Tallinna leivakombinaadi koosseisu kuulunud makaronitootmine üle Viktor Kingissepa nimelisele teraviljakombinaadile. 1960. aastal liideti Suur-Patarei tänaval asuv leivatehas Tallinna leivakombinaadiga, mis oli seni töötanud Viktor Kingissepa nimelise teraviljakombinaadi alluvuses. 1976. aastal võeti kasutusele Leiburi nimi 1976. aasta 1. jaanuaril liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning nimetati uus ettevõte tootmiskoondis Leiburiks. Tootmiskoondisega liideti ka Salutaguse pärmitehas ja Haapsalu leivatehas. Ettevõte läks üle valmistoodangu konteinervedudele, mis oli oluline samm tootmisprotsesside ajakohastamisel. 80
peavarju ligi 100 000 inimesele, selge, avar, pole liialdusi - Maurer vihkas minevikuihaldust, eelistas vaadata ettepoole ehk uuendusmeelne - Theo oli tegelenud isikliku magnetismi arendamisega, magnetiline mees pidavat rahulikult mõjuma, tema pidev vajadus end peeglist vaadata kinnituseks, et ta ikka olemas on ja hea välja näeb, uskus tähtedesse, samas oli materialistlik, uskus et kõigel teaduslik seletus - Viktor viidi miilitsasse, Theo jäi kahe naisega üksi, rääkis neile oma veidratest unenägudest, läksid ühe neiu poole, teel sinna tõusis paks udu - Theo sebis alguses valge peaga neiuga, aga kui see oli ta vastu huvi kaotanud, võttis ette punapea, Viktor sai vabaks, jõudis ka valge peaga neiu juurde, Theo lahkus - Väljas tihe udu, raske taksot saada, lõpuks sai, leidis trepikojast sureva joodiku kes oli endal klaasiga veenid läbi kukkunud, kutsus kiirabi
linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus. Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele
Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eesti toimus pööre tegelikult päev varem kui Petrogradis (25. okt.), enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (=riigistati) suurettevõtted ja pangad
KARL REICHE "SALAJANE JÕUD" (TÕLKIJA LYDIA RIIKOJA) ARKADI STRUGATSKI, BORISS STRUGATSKI "PURPURPUNASTE PILVEDE MAA" (TÕLKIJA RALF TOMING, VÄRSID LEMBE HIEDEL) ALEKSANDR KAZANTSEV "POLAARUNISTUS" (TÕLKIJA HARALD JOASOON) 1962 Ivan Jefremov "Andromeda udukogu" (tõlkija René Schubbe) Vassili Vassilevski, Robert Stilmark "Pärija Kalkutast" (tõlkija L. Kurtsavova) James Fenimore Cooper "Pioneerid" (tõlkija Johannes Seilenthal) Benno Voelkner "Raevuka oja org" (tõlkijad Agnes Kerge, Viktor Tomberg) James Fenimore Cooper "Preeria" (tõlkija Bruno Betlem) 7 ,,Väikesed metslased" Ernest Seton-Thompsoni (1860-1946), kanada kirjaniku ja looduseuurija, autobiograafiliste sugemetega noorsooraamat, mis ilmus esmakordselt 1903. aastal (eesti keeles varem Looduse Kuldraamatu sarjas 1933. aastal), räägib kahe poisi seiklustest, kes otsustasid veeta suve indiaanlaste kombel, ja sellest, mis nad oma metsaelus õppisid.
· Doku mentaalfil m "Eesti partii ", erastuudio " Maurum " Teatrimuusika Kuulsa mad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: · " C harlotte koob v õrku ", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa
Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20. 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks tõusis Jaan Jürgensteini ja Vitold Krejeri õpilane elu parimasse vormi. Kuigi Liidu spordiametnikud lootsid Viktor Sanejevi neljandat järjestikust kulda, rikkus selle plaani Eesti maasportlane Jaak Uudmäe. "Viimased jõulised sammud, täpne paku tabamine ja kolm võimsat tõusva kaarega hüpet. Mõned kaasmaalased on püsti karanud ja karjuvad päris meeletult. Vaadanud tagasi maandumisjälgedele, reageerib ka tema, tagasihoidlik Eestimaa mees, rõõmu väljendava käe tõstmisega," kirjutati olümpiaraamatus Uudmäe 17.35se hüppe kohta.
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi ...
02 III koht - Viktorija Stjopina 2.02 2008. aastal: I koht - Tia Hellebaut 2.05 II koht - Blanka Vlasi 2.05 III koht - Anna Tsitserova 2.03 Jüri Tarmak Sündinud 21. juulil 1946. aastal. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks.
kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone, sünnib uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb.
Need on: 1. Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" 2. Film "Semm" 3. Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm 4. Dokumentaalfilm "Eesti Partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutnud, on 1. "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13.aprillil 1984 See on Ameerika ajakirjaniku E. B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut"
01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Algpeus Boriss Balõtsev Maire Kokerov Margus Leipalu Aare Lemberg
Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. ...
Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel. Ungarlased tegid rüüstretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955.a. Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15
LINGID: https://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA https://www.youtube.com/watch?v=yAbjNbipvEE Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, ...
traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad. Tartu Ülikool vaatab tagasi oma 380-aastasele ajaloole, mille sümboliks on ülikooli
Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel, sügisest kevadeni. ,,Kevade" on haarav noorte kasvamise ja koolilugu, mis pakub nii lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle, mida noored avastavad. Loo keskmesse tõusevad peategelase Arno Tali läbielamised ja esimene armastus. Kevade on erakordselt ilus aeg igas
Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu. Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda. Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23. veebruaril 2014. Krimmis, mis on Ukraina autonoomne piirkond, puhkesid meeleavaldused. Inimesed tulid tänavale, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis, soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga, Krimmi autonoomia laienemist või isegi iseseisvumist. Samal ajal Krimmi
näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia,
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus.......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
