Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad. (1)

Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad
Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli.
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 – 2008
Jüri Tarmak (kõrgushüpe)
München 1972
Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial.
Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit.
Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid , juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks.
Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30-et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18-ga viies, anti talle olümpiapilet.
Seejärel alistas Tarmak Oslos Bisleti staadionil USA olümpiakolmiku, ületades 2.21. Kergejõustikuajakirja Track and Field News peatoimetaja Bert Nelson ennustas 26 - aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda. Kulda pakkus eestlasele ka tšehhide maailmakuulus kergejõustikuspets Jan Popper .
Müncheni olümpiaheitlusse läks Tarmak kindla favoriidina ja rasketes ilmaoludes suutis seda koormat suurepäraselt kanda. 2.23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu, mida siis vaid Eestis ei osatud hinnata. Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud.
Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus.
Jaak Uudmäe (kolmikhüpe)
Moskva 1980
Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.
Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37.
Järgmisel aastal võitis sise EM-il hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu . Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20.
1980. aasta Moskva olümpiamängudeks tõusis Jaan Jürgensteini ja Vitold Krejeri õpilane elu parimasse vormi. Kuigi Liidu spordiametnikud lootsid Viktor Sanejevi neljandat järjestikust kulda, rikkus selle plaani Eesti maasportlane Jaak Uudmäe.
“ Viimased jõulised sammud, täpne paku tabamine ja kolm võimsat tõusva kaarega hüpet. Mõned kaasmaalased on püsti karanud ja karjuvad päris meeletult. Vaadanud tagasi maandumisjälgedele, reageerib ka tema, tagasihoidlik Eestimaa mees, rõõmu väljendava käe tõstmisega,” kirjutati olümpiaraamatus Uudmäe 17.35-se hüppe kohta.
See, Eesti rekordit tähistav tulemus tõi Uudmäele ka olümpiakulla Sanejevi ees. “Sanejevi viimast katset mõõdeti väga kaua. Tulemusega viivitati, siis mul selline hull mõte tekkiski, et äkki mõõdetakse ära. Teadsin, et Sanejevi põlved olid haiged ja pikki hüppeid temalt loota ei saanud,” on meenutanud Uudmäe.
Liidu koondisse aastatel 1976 – 1983 kuulunud Uudmäe on pärast tippsportlase karjääri teinud treeneritööd, juhtinud peasekretärina Eesti kergejõustikuliitu ning praegu on Rocca al Mare kooli spordi ja liikumise õppetooli juhataja.
Erki Nool (kümnevõistlus)
Sydney 2000
Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik , XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti.
Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures.
Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995. aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MM-il saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks.
27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tšehh Tomaš Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey ( Suurbritannia , 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat.
Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargneisd seejärel kettaheites. Esimene katse võrku – 0. Teine katse samuti – 0. Viimane heide . Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp . Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale.
Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tšehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll : peakohtunik loeb Noole heite õigeks.
Kell 14.40 annavad Tšehhimaa, USA ja Suurbritannia sisse ametliku protesti . Seitsmeliikmeline vahekohtunike kogu otsustab, et õigus on sportlasel. Tšehhid annav sisse uue protesti, et Nool olevat ringist väljunud enne ketta maandumist. Seegi lükatakse tagasi.
Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi – 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Šebrle 8606 punkti ees.
2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas.
Gerd Kanter ( kettaheide )
Peking 2008
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.
Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm.
Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana- Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja.
Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson ( Island ). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand.
Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare  kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte.
Gerd Kanteri heiteseeria: 64.89, 65.37, 68.94, X, 65.22. Kanter sõnas pärast võistlust intervjuus ETV-le, et pidas oma võiduvõimalusi vaid 30 protsendiliseks. Kanter tänas maailmameistritiitli saavutamisel eelkõige oma isa Jaani. "Tema mu selle ala juurde tõi ning on mu suurim fänn. Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole."
Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MM-il, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal.
Teised medalistid
Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit ja 27 pronksmedalit.
Hõbemedalitest 2 kergejõustikus, pronksmedalitest koguni 6.
Eesti kergejõustiku hõbemedalivõitjad:
Jüri Lossmann
Antverpen 1920
Rein Aun
Tokyo 1964
Eesti kergejõustiku pronksmedalivõitjad:
Aleksander Kolmpere
Pariis 1924
Bruno Junk
Helsingi 1952
Bruno Junk
Melbourne 1956
Jüri Tamm
Moskva 1980
Jüri Tamm
Soul 1988
Aleksander Tammert
Ateena 2004
Kasutatud allikad
http://www.epl.ee
http://www.omkuld.ee
http://www.eok.ee
http://www.ohtuleht.ee
http://www.wikipedia.org