Etno Jazz referaat (0)

Q: Miksikeeeenforumhtml?

Vastus leiad õppematerjalist: Etno Jazz referaat

Põhikool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miksikeeeenforumhtml?

Etno jazz
Referaat
Tallinn 2008
SISUKORD

Etno jazz...................……………………………………………………..4-5
2. Uno Naisoo elulugu..……......……………… ……………………...........6-7
KASUTATUD ALLIKAD… ………………..…………………………………….8
Etno jazz
Seoses jazzi `i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest . Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid peeti teda Maailmamuusika eelkäijaks. Etniline jazz kogus populaarsust üheksakümnedate ajal, sel ajaperioodil sai ta ka endale iseseisva nimetuse "etniline jazz". Tihtipeale ei kõla see muusikastiil just eriti jazzilikult ja öeldakse isegi, et tegu polekski justkui jazzi liigiga , vaid hoopis iseseisva muusikažanriga, mida pole osatud täpsemalt liigitada. Enne üheksakümnendaid oli jazz levinud rohkem Ameerikas ja Euroopas, kuid laienes siis ka Aasiasse . Kuigi kohad nagu India, Ladina-Ameerika ja Aafrika olid juba enne 1990-ndaid avastatud, kasvas nende tuntus tänu etnomuusikale, eriti tänu etnilisele jazzile, mis sai neis paikades ülimalt populaarseks. Pärast Külma Sõja lõppu suhtuti etnomuusika, eelkõige etno jazzi arendamisse eriliselt entusiastlikult. Etno viitab sõnale etniline ehk rahvapärimusele. Muusika harmoonia võib ju üles ehitada mõnele spetsiifilisele rahvuslikule helilaadile, jazzmuusika omandab siis peale avardunud kooskõlade ka eksootilise kõlavärvingu. Samas valtkonnas on silma paistnud rootslane Jan Johanson , poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt.
Jan Johanson. Seppo Paakkunainen.
Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo .
György Szabados.
Uno Naissoo
Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi – 5.01.1980), Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik sõna, jagus aega pärida töö või perekonna järele, rääkida mõni uudis või anekdoot. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi.
Uno Naissoo oli erakordne inimene. Oma elu jooksul suutis ta teha mitme mehe töö. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Tal oli südamel meie levimuusika tulevik kõigis aspektides. Oma tegevusega näitas ta eeskuju, valgustas uusi radu.
Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, samuti pole ta eluromaanis sisutuid lehekülgi. Oma kallihinnalisest ajavarust pühendas ta lõviosa pedagoogilisele tööle. Seda tööd tegi ta innuga 28 aastat. Tema hoole all võrsus 24 lendu noori muusikuid. Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud üksnes muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste džässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Džässilik harmoonia ja orkestratsioon ", "Saatefaktuuri kujundamine" ja mitmetes teistes töödes. Tema asjatundlikke nõuandeid said algajad autorid Heliloojate Liidu noortesektsiooni töökoosolekutel.
Ta oli veendunud, et iga õige helilooja peab olema tihedas kontaktis oma muusika esitajaga. Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL -i ansamblit "Onyx". Laule kirjutas ta ansamblile "Collage" ja teistelegi, kes repertuaarimuredega tema poole pöördusid. Pillimehena mängis Uno Naissoo tosinat instrumenti paljudes kollektiivides, nagu "Rütmikud", "Swing Club ", "Stuudio 8", " Metronoom ", viljeldes nii džässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris, mille loomise idee algatajaks ta oli. Jääb nimetada tohutu organisaatoritöö - dzässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine . Ta võttis osa paljude žüriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse.
Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani – 7 džässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper “Squirrel”, rohkesti filmimuusikat , laste-, kammer -, koori- ning puhkpillimuusikat… Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema džässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku džässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on džäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega.
Väljendusvahendid helilooja džässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdžässist folkdžässini, avangardistlikust džässist džässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno Naissoo maloodiad, nagu “Neil päevil polnud algust”, “Sinu silmad”, “Rahvatoonis” jpt, mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa džässmuusikud. Oma esimese levilaulu “ Arglik brigadir”, mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem.
Helilooja esimesed laulud olid džässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu “Kodumaa”, “Kui kord selge taeva all” jt, kasutas ta džässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand’I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule. Hinge lähevad ta estraadiromansid “Sügisromanss”, “Kui tahad olla hea”, kordumatud on bossanovaviisid “ Palus pohli punetab”, “Kui käes on jaanipäev. Nõnda on Uno Naissoo rikastanud kümneid laululiike, seejuures ise pidevalt arenedes ja uut otsides .
Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse . Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi komponentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid. Laulutekste valis Uno Naissoo hoolikalt. Helilooja lahutamatuks loomingupartneriks sai poeet Heldur Karmo , aga ta kirjutas laule ka Hando Runneli, Leelo Tungla, Viktor Sokolovi ja teiste luuletajate värssidel
Kasutatud kirjandus
Raamatud:
ENEKE 2
Kaks Karakterit – Uno Naissoo/Evald Vain .
Ajalehe artiklid:
Eesti Päevaleht (06. detsember 1996) – Jazzipiiride avardaja.
Postimees (14.02.2008) – Jazzkaar toob maailmanimesid ja head muusikat.
Interneti-leheküljed:
Kasutatud Google ja Neti otsingut.
http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/uno_naissoo.ht m
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/naissoou/elu.ht m
http://www.sirp.ee/2003/07.11.03/Muusik/muusik1-1.html
http://www.jazzkaar.ee/uudis.php?id=1997
http://et.wikipedia.org/wiki/Etno
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=5233&forum=2
http://jazz.ee/
8

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsessu Õppematerjali autor

Etno jazzist kokkuvõte ja Uno Naissoo elulugu.
Lisaks: Palju pilte ja kasutatud kirjandus lisatud.

uno naissoo etno jazz referaat

Sarnased õppematerjalid

odt

Uno Naissoo

Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juha

Muusika

doc

Uno Naissoo

Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas

Muusikaajalugu