SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Üldine......................................................................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................................................. 4 3. Mis on GATS?........................................................................................................................ 5 4. GATS'I LIIGITUS..................................................................................................................6 5. GATS´i teke............................................................................................................................ 7 6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR........................................................... 8 VIIDATUD ...
Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
social work, saksa keeles Schulsozialarbeit], nime all hakati mõistma koolidele teenuste pakkumist kooliväliste organisatsioonide poolt ja sellelt oodati abi privileegideta laste sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond VÕRU VALLA ARENGUKAVA ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ARENGUKAVAST ÜLDISELT....................................................................................5 1.1. Võru vald praegu.....................................................................................................5 1.2. Visioon ja prioriteedid.............................................................................................6 2. ARENGUSUUNAD JA SOTSIAALHOOLEKANNE.................................................8 2.1. Võru valla arengustrateegia....................................................................................8 2.2. Sotsiaalhoolekande...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED.....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu...................................................................
Samuti annab uurija siin hinnangu oma töö usaldusväärsusele, vajadusel kirjeldades tulemuste usaldatavust ja analüüsides võimalikke vigu. Ka antakse siin üldhinnang sellele, mil määral õnnestus leida püstitatud küsimustele vastuseid ning millised võiksid olla käsitletud probleemi edasise uurimise teed. Kui uurimistöö käigus saadud tulemusi saab kasutada praktikas, siis osutatakse ka nendele võimalustele. Töö lõpus esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks ja illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade
kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. 2.5. Kirjanduse ülevaade Selles peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal. Fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult  uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid
VORMISTAMISE JUHEND 1) Kas valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit? -JAH Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit, lisades vastava objekti (MS Office puhul kasutatav objekt kannab nimetust Microsoft Equation). Kogu too ulatuses tuleb jargida valemite uhtset kirjutusviisi. Valtida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina. 2) Kuidas järjestatakse viidatud allikad? - Tähestikulises järjekorras - Alustatakse autoritega viidetest ning siis liigutakse autorita viidete juurde. - Autorite nimede puudumisel pealkirja esimeste tähtede järgi. Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tahestikulises jarjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de) jargi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas jarjekorras.Â
suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Seleta mõiste rahvalaul. Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. 15. Seleta mõiste rahvalaulik. Rahvalaulik-rahva laulupärimuse vahendaja, enamasti ka andekas (sõnade) improviseerija 16. Iseloomusta vanemat rahvalaulu. · Sageli kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet.
künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontsert-tuuridel. Ansambli kommertsedu jätkus ka uuel kümnendil: 2001. aastal avaldatud album "Jalgpall on parem kui sex" sai kurikuulsaks, sest albumi 10st laulust 9 avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti popkultuuris. Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eest
Tuleks veenduda, et arvutis värviliselt nähtav joonis on must-valges trükivariandis sama eristumistasemega. Näide Joonis 1. Õpilaste rahulolu Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata enne joonist, pärast joonist võib esitada pikema kommentaari. Analoogiliselt tabeliga tuleb vajadusel märkida ka joonise allikas. 3.2. Kasutatud allikmaterjalid Iga uurimistöö on õpilase looming, kuid kõik teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide
2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "Stitch" Laus. Peaosa (Don Quijote) mängis Rene Soom. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist aastail 1995 - 1996 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta pälvis 2012. aastal Eesti teatri aastaauhindade jagamisel Georg Otsa nimelise auhinna. Etenduse nimes viidatud tegelase nimi oli Don Quijote. La Mancha on piirkond Hispaania keskosas, kust Don Quijote pärit oli. Tegevus toimus 18. või 19. sajandi Hispaanias. Etenduses räägib oma loo üks kirjanik, kes on sattunud vanglas omakohtu alla ning tema räägitav lugu ongi edasi hargnev etendus. Don Quijote oli elu idealist kes soovis maailma näha ideaalsena kuid ta põrkus koguaeg vastu elu pahupoolt. Ka tema ihaldatud "südamedaam" oli tegelikult kerglane baaridaam
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on V...
2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)? Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega. "Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise eesmärgil) riikides, kus tsiviilseadused ei ole ajakohastatud ja kus on tekkinud otsene vajadus leida seaduse nüüdisaegse tõlgenduse allikad. Samas on Eesti enda seaduste puhul viidatud 2 mudelseadused olnud otseseks allikaks mitme õigusinstituudi kujundamisel." 3. Millist tähendust võib instrument omada vaidluste lahendamisel eesti õiguse alusel? Eesti õiguse alusel vaidluste lahendamisel omab instrument kindlasti tähtsust seaduste tõlgendamisel. Vaidluse lahendamisel konkreetse normi puudumisel saab juhinduda antud instrumendist
kohustustekeelde: kas arst on kohustatud suitsiidile kaasa aitama? Passiivne eutanaasia kui probleem puudutab filosoofiliselt keha ja vaimu, persooniksolemist: kas ühiskond peaks solidaarselt kulutama (piisava) teadvuseta kehade elufunktsioonide püsimisele. Väitluse püstitus suhestus esimesega, kuigi Meego Remmeli teesid hõlmavad samuti teist. Eesti pole eutanaasia seadustamiseks veel valmis või enamgi eutanaasisat rääkime on liiga varajane. Samuti on viidatud, et Eestis pole olnud sellel teemal ka põhjust avalikult arutleda. Selle all on mõeldud mingit konkreetset avalikku juhtumit, kus inimene väga selgelt palub surra. Eutanaasia legaliseerimise aruteluks on küps ja eesti eutanaasia seadustamiseks valmis. Seda enam, et käesoleval aastal on kohtusse jõudnud esimene sooviavaldus kohtu poolt loa andmiseks eutanaasia sooritamiseks arstide kaasabil. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon  Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga.  Kus ja millal Sa kontserti külas...
TEHNILINE DOKUMENTATSIOON JA INFOTEHNOLOOGILISED VAHENDID KRISTJAN TEEARU MIS KUULUVAD DOKUMENTATSIOONI ALLA · Töökäsk · Hooldusprotokoll · Ettevalmistusleht · Varuosaleht · Keregarantii kontroll leht · Garantii ja hooldusraamat · Auto kasutusjuhend · Auto ajaloo kirjed (interneti põhine salvestamine) MIS KUULUVAD INFOTEHNOLOOGILISTE VAHENDITE ALLA · Töö broneerimise programm · Varuosaprogramm · Tehase remondijuhised, tehniline info, kampaaniate juhendid (recall), TSB (technical service bulletin) ja Info flash!! · Interneti leheküljed autode varuosade, jooniste ja muu info kohta · Diagnostika arvuti TÖÖKÄSK · Auto info · Ettevõtte info · Töö sisu · Kliendi allkiri · Tööde vastuvõtja allkiri · Tehniku kirje teostatud töödest, vajavatest remontidest, tööaegadest ja olenevalt autotootja nõuetele, siis ka clocking ehk garantii kooskõlastamiseks vajaminev aja ja kuupäeva märge ...
KLEIDI ÕMBLEMISEL KASUTATAVAD SEADMED LÕPUTÖÖ Õppeaines: SEADMED Rõiva  ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 4.ÕMBLUSTE TEHNILISED NÄITAJAD...................................................7 4.1.Lihtühendusõmblusmasin...........................................................7 4.2.Nööbiõmblusmasin.....................................................................8 4.3.Nööpauguõmblusmas...
Lisaks leiab teosest terve seltskonna kadunud noori, kelle hädad ja õnnetused on ühel või teisel moel seotud äsja lõppeva sõjaga – põletatakse elu ja andutakse joominguile. (Bannikov 1971: 567) Seega on see üsna rõõmutu ja kibestunud teos: „Mulle ei läinud korda, mille pärast see kõik oli,“ ütles Jack Barnes meile. „Ma tahtsin ainult õppida selle keskel elama. Võib-olla kui sa õpid selle keskel elama, siis saad sa teada, mille pärast see kõik on.“ (Hemingway 1926, viidatud Beesley, Joughin 2001 järgi) Hemingway järgmine romaan „Hüvasti, relvad“ on lääne kirjanduse üks kirglikum sõjavastane teos. Teost läbivad kaks põimunut teemat: sõda ja hukkumisele määratud armastus. Peategelane Frederic Henry teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses ja teeb läbi rasked sõjakatsumused. Sõja käigus hakkab ta mõistma seesuguste tapatalgute mõttetust. Ta mõistab, et sõda valitsevad klassid, kuna sõdurid on vaid kahuriliha
- sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu) Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded
Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt., 2005, lk 19.)
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..............................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOPRO Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. TARKVARA OMADUSED......................................................................................... 4 2. TARKVARA RAKENDAMINE.................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 11 Viidatud allikad............................................................................................................... 12 Lisa 1. Näidisekraanipilt..............................................................................................14 Lisa 2. Töö täpsustus..............................................................................
Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud tema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Juba esialgsel materjaliga tutvumisel on soovitatav teha endale märkmeid (autor, pealkiri, kirjastus, aasta), et kergendada hiljem vastava allika leidmist. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud väljaanded. 2.6. Lisad On töö põhiosaga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (vaatlusprotokollid, faktiliste algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Signe Sarapuu Ä11 Hotelli järkude õiguslik regulatsioon ja tööõiguslik probleem haigestumisel ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus .....................................................................................................................3 2. Nõuded hotellidele ..............................................................................................................4 3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid ..............................................7 4. Tööõiguslik probleem haigestumisel ...................................................................................9 Kokkuvõte ................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond AÜTH2 EHE-märgis Seminaritöö Juhendajad: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. EHE-märgis...................................................................................................................4 1.1. EHE-märgisega tooted ning teenused.....................................................................4 1.2. Kriteeriumid............................................................................................................5 1.3. Taotlemine..............................................................................................................6 1.4. EHE-märgisega turismitooted................................................................................7 Kokkuvõte..............................................
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut ...
4. Töö põhiosa  see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:· tabeleid, · diagramme, jooniseid ja graafikuid · loetelusid · tsitaate · valemeid 5. Töö peab olema korrektselt viidatud - viited kirjandusallikatele, elektroonilistele materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav). 6. Kokkuvõte - siin esitatakse lühidalt (0,5 lk), kas tööle seatud eesmärgid said täidetud ning uurimisküsimus(t)ele vastatud. Kokkuvõttes enam uut infot ei esitata. See on töö lõplik hinnang. 7. Lisad Töö peab olema korrektselt vormistatud: · Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 6-10 lehekülge
(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein...........
com, .bat, .vbs Faile saab jaotada ehk struktureerida nende tüübi või kasutusvaldkonna või mõne muu tunnuse abil. Struktureerimiseks pannakse failid kaustadesse (ehk kataloogidesse). Näiteks pildifailid on kaustas Pildid, tekstifailid on kaustas Dokumendid. Shortcut ehk otsetee on fail, mis viitab kas kaustale või mõnele teisele failile. Otseteed on mõeldud eelkõige failide ja kaustade kiiremaks avamiseks. Otsetee tunneb ära ikoonile lisatud väikese noolekese järgi. Kui otsteega viidatud fail on ära kustutatud või asukohta vahetanud, siis ei ole andmeid võimalik kätte saada. Operatsioonisüsteem paneb igale failile ja kaustale nende ülesleidmise hõlbustamiseks ikooni ehk väikese pildikese. Konkreetse ikooni panek sõltub faililaiendist, näiteks on .JPG pildifailidel ja .GIF pildifailidel erinevad ikoonid.
Ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest Ülevaade peamistest allikatest Ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Töö põhiosad IV Põhiosa peatükkidena: Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama järgmiseid andmeid: Autor  perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine
igale tööosale kuluvat aega töö vormistamisele kuluvat aega parandusteks vajalikku aega ette nähtud ka ajareserv algselt planeeritus võimalike korrektiivide tegemiseks KUI TÖÖ VALMIS... Tuleb see esitada retsenseerimiseks juhendajale ja ühele 12. klassi õpilasele RETSENSEERIMINE Võimalik on saada 60 punkti Teemavalik, meetodid, allikad 20 punkti Töö sisu ja uurimuslikkus 15 punkti Korrektne viitamine10 punkti Kui töö ei ole korrektselt viidatud lükatakse see tagasi Vormistus15 punkti (olulised on pildid ja graafikud) KAITSMINE Kaitsminse eest on võimalik saada 20 punkti Autor tutvustab oma uurimustööd: Mida uuriti Milline oli hüpotees või siis millised olid uurimiküsimused Milliseid meetodeid kasutati Millised on järeldused Slaidid paigutatakse loogilisse järjekorda Sinna kuuluvad: tiitelleht, sisukord jm KAITSMINE Kaitsminsel võib kasutada kahte stiili,
mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontsert-tuuridel. Ansambli kommertsedu jätkus ka uuel kümnendil: 2001. aastal avaldatud album "Jalgpall on parem kui sex" sai kurikuulsaks, sest albumi 10st laulust 9 avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti popkultuuris. Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eesti tuur" on aga salvestus Tallinnas, Pirita kloostri
Globaalprobleemid ja eetika Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel
1). Sele 01.1. Telje eskiis 1.5 Järeldused Koostades eskiisi, saab selle alusel anda telje valmistajale vajalikud mõõtmed ühes lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01.1] M. Purde. Tolerantsid ja Istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [01.2] K. Raba. Standardid, metroloogia ja tolereerimine inseneritöös, Tallinna Tehnikakõrgkool, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php? id=29484. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01.3] M. Purde, Tolerantside ja istude põhimõisted, [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/index.html. [Kasutatud 5. september, 2015]. [01
Joonis 1. Perekonnaseis Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000  2009. aastatel Allikas: Lisa 2 2 Joonis 3. Eesti Rahvastiku koosseis vanuserühma järgi seisuga 1.Jaanuar 2008.a Eestis Allikas: Lisa 3 3 Joonis 4. Esmaselt registreeritud sõidukid 2009.a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ...
1974 aastal hakati asja uurima ja selgus et jutt allakukkunud ilmajaama õhupallist on väljamõeldis ning tunnistajad ,kes siis vaikisid kinnitasid nüüd et neid sunniti valitsuse poolt vaikima. Washington DC 1952 Washingtonis,1952 juulis nähti ja registreeriti eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Juba Piiblis on viidatud maaväliste eluvormide olemasolule. Uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest tõendeid et maavälised eluvormid eksisteerivad. VILJARINGID ON TEKITATUD UFO-de POOLT *Teadlased on tõestanud, et kõrte murdekohtade dünaamika hoolikamal uurimisel on võimalik eristada inimeste poolt loodud viljaringe teistsugustest, seni seletamata põhjustel tekkinud viljaringidest. Kõrte liitekohtades on ka näha, et kõrs on nendest natuke nagu kõrbenud.
1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas. Kuigi paljud teda sellise "lipitsemise" eest ei sallinud ja seda talle
1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust. Nii sõjaeelses Eestis avaldatud mälestustes (Karl August Hindrey ja Karl Ast Rumor) kui ka uuemas Eesti ajakirjanduses on viidatud ka Treffneri võimalikele intiimsuhetele õpilastega. 1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Kuna peres lapsi ei olnud, siis pühendusid mõlemad abikaasad koolile. Elsa Treffner oli kuni Hugo surmani kooli pansionaadi juhataja. Mälestustes on Treffnerit alati kui väga osavat kõnemeest ja poliitikut kirjeldatud, kes võimudele meeldida oskas. Kuigi paljud teda sellise "lipitsemise" eest ei sallinud ja seda talle
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga ...
Sissejuhatus Kõige esimene veealune keevitus tehti Briti admiralide poolt- sadamas seisnud laeval pandi allpool veepinda kinni lekkivad needed. Veealune keeevitamine on tähtis osa veealuses kokkumonteerimstöös. Viimastel aastatel kerkib merre üha rohkem ja rohkem ehitisi, olgu siis nendeks veealused torusüsteemid, nafta puurtornid- või platvormid. Mõned neist ehitistest vajab aja möödudes parandamist või juhtub mõni looduskatastroof neid tabama, siis parandustööd hõlmavad endas kindlasti ka veealust keevitamist. Veealune keevitamine jaguneb: 1) Märgkeevitamine 2) Kuivkeevitamine Märgkeevitamine toimub vee all, kus keevitaja on otseses kontaktis veega. Veealuses kuivkeevitamises on keevitatava ala ümber loodud kamber ja keevitaja teeb oma tööd olles ise kambris sees. [3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus t...
Infopädevus Mis on infopädevus? Infopädevus e infokirjaoskus tähendab võimet tunnetada infovajadust, oskust vajaminevat informatsiooni efektiivselt leida, hinnata ja kasutada. Kas sünonüümide kasutamine info otsimisel tuleb kasuks? Sagedaseim viga on sünonüümide kasutamata jätmine! Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, on hea kirja panna kõik oma esialgse teemaga seonduvad märksõnad ja lähedased, sünonüümsed mõisted. Mis on süstemaatiline infootsing? Süstemaatiline infootsing tähendab otsingusõnade põhjalikku läbimõtlemist, sünonüümide, laiemate ja kitsamate mõistete ja seotud sõnade kaasamist ning omavahelist kombineerimist operaatoritega AND, OR ja NOT. Kuidas operaatorid AND OR ja NOT toimivad? AND piirab otsingut, päringus sellega ühendatud sõnad peavad kõik leitavates dokumentides esinema. OR laiendab otsingut, esinema peab kas üks või teine (vähemalt üks) operaatoriga OR ühenda...
Alkohol ja selle mõju SISUKORD Sissejuhatus 1. Alkoholi mõju kehakaalule 2. Alkoholi mõju unele 3. Alkoholi mõju välimusele 4. Alkoholi mõju noortele 5. Alkoholi mõõdukas tarbimine 6. Alkoholi madala riski piirid 7. Alkoholi mõju tunnetele ja käitumisele 8. Alkoholist kainenemise aeg 9. Alkoholist kainenemine saunas 10. Alkohol keefiris ja kommides 11. Alkohol ja Narkootikumid ei ole head samal ajal VIIDATUD ALLIKAD http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-moju-tervisele/noored/ Sissejuhatus Alkohol ja terviseprobleemid alkoholiga on kestnud juba aastakümneid. Lisaks terviseprobleemidele on leitud ka sotsiaalse käitumises muutuseid ja sealt edasi kanduvaid ühiskonna probleeme. Alkoholi joomine on toonud muutusi riigi majandusse kuna kulud terviseprobleemideks on suurenenud. Koolides on tehtud ennetustöid, et vähendada laste alkoholi joomist. Pidevalt näidatakse internetis ning telekas erinevaid reklaame kuidas alkohol kahjustab inimest...
Instituudi direktor:............................................................................................„ „20XX Tallinn 2016 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev bakalaureusetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ............................ ................................... (kuupäev) (autor) Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina _______________________________________(sünnikuupäev:_________________) (autori nimi) 1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messi...
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bi...
SISUKORD LISAD Lisa 1. Hinnanguleht Lisa 2. CV ja avaldus-kaaskiri praktikaettevõttele Lisa 4. Praktikaleping44 Lisa 5. Praktikaprogramm Lisa 6. Foto praktikaettevõttest. Välisvaade Lisa 7. Kasutatud dokumendid. Arve-saateleht Lisa 8. Kasutatud dokumendid. Komplekteerimisleht Lisa 9. Kasutatud dokumendid. Taara saateleht Lisa 11. Ladustatav sortiment Lisa 10. Fotod praktikaettevõttest. 1) Kaubaaluseriiulid; 2) Peenkauba läbivooluriiulid 20. Lisade loetelus tuuakse ainult töös viidatud lisad ja teisalt peab igale loetelus olevale lisale leiduma töös viide. 4. Tabelid 1. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Tabel 1., Tabel 2. jne) (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption/Lisa ja jooniste loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega käsk menüüst Insert-Index- and Table- vaheleht Tables of Figures). 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
